Uudised

Kohalikud omavalitused on saanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt ülesande koguda infot ja välja selgitada huvilisi “Lairiba juurdepääsuvõrkude toetusmeetme” osas väljaspool linnalisi asulaid.
Ettevõtjate arvamused ja vajadused aitavad kujundada meedet, mida hakkavad taotlema sidevõrgu ehitajad.

Kehtna, Kohila, Märjamaa ja Rapla vallad pöörduvad RAEK abil maakonna ettevõtjate poole ja paluvad vastata alljärgnevatele küsimustele enne 22. detsembrit käesoleval aastal.

Küsitluse leiad SIIT

Alates kevadest nõustavad maakondlikud arenduskeskused (MAK) üle Eesti korteriühistuid tasuta erinevate KredExi toetuste, laenu ja käenduse teemal.

“KredEx teeb alates kevadest koostööd maakondlike arenduskeskustega, et pakkuda
ühistutele ja tulevikus ka eraisikutele parimat võimalikku kohapealset nõustamist ning seda kohalikke olusid hästi tundvate ekspertide poolt,” lausus KredExi eluaseme- ja
energiatõhususe osakonna juht Triin Reinsalu. “Esimeste kuude statistika näitab, et tegemist oli ülimalt vajaliku ja oodatud teenusega, kuna üle Eesti on nõustamisvõimalust kasutanud 430 ühistut.”

Sihtasutuse Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse juhataja Janek Kadariku sõnul on
ühistud selle võimaluse tänuga vastu võtnud ning kokku on viimasel neljal kuul
korterelamute energiatõhusamaks muutmise võimaluste ja KredExi toetusmeetmete vastu
huvi tundnud 38 ühistut.

“Huvi on tuntud kõigi korterelamutele suunatud teenuste ehk nii renoveerimislaenu,
käenduste kui ka rekonstrueerimistoetuste vastu. Ühistute tagasiside kohaselt on väga
positiivne just võimalus infot oma kodukohast saada, kuna see annab lisamotivatsiooni ja
lihtsustab korterelamu uuendamise ja energiatõhususe suurendamisega edasi liikumiseks,” lausus Janek Kadarik.

Ühistud võivad maakondliku arenduskeskuse konsultandi kutsuda ka korteriühistu
koosolekule, et ühistuliikmed saaksid otse eksperdilt neid huvitavaid erinevaid küsimusi
küsida ning Raplamaal on konsultant juba ühe ühistu liikmetega kohtumas käinud. Lisaks
korraldati üks infopäev Kehtnas ja võimalusel tehakse neid uuel aastal ka teistes maakonna kohtades. “Usume, et järgmisel aastal, kui on lähenemas uus taotlusvoor, kasvab ka ühistute huvi konsultante koosolekule kutsuda,” lisas ta.

Eelmisel aastal jagati korterelamutele erakorraliselt 100 miljonit eurot toetust, millega
tehakse korda umbes 310 maja Eestis. Järgnevatel aastatel jagab KredEx toetustena
stabiilselt 50-60 miljonit eurot aastas ehk igal aastal saab korda teha vähemalt paarsada
maja.

KredEx pakub korterelamute korrastamiseks ja energiasäästu kasvatamiseks erinevaid
toetusi, otselaenu ja käendust. Alates 2015. aastast on KredExi toel üle Eesti korda tehtud
ligi 750 korterelamut.

Maakondlikust arenduskeskusest saavad korteriühistud abi küsida nii erinevate teenuste
tingimuste ja sobivuse, taotluste nõuete, ajakava kui vajalike tähtaegade kohta. Vajadusel
pakuvad konsultandid abi ka KredExi taotluse täitmisel ja esitamisel.

Konsultatsiooni kasutamiseks tuleb korteriühistul võtta kohtumise kokkuleppimiseks
ühendust Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse konsultandiga, lähemalt leiab infot SIIT.

Raplamaa Aasta Tegu 2021 nominendid tähestikulises järjekorras:

• Aare Hindremäe – Raamat “Kildudest korjatud” fototööd
• Alar Lepikult – Ingliste discgolfi raja loomine
• Ants Tammar – Raamat „Rapla kahe koolimajaga kooli lugu“
• Inna Laanmets – Kohila Paberivabriku uus elu
• Katrin Klaebo – Maanaiste päev “Kartulid ja jõhvikad”
• Kristi Luik – Raamat “MEIE kooli lugu”
• Lokuta Vabatahtlik Tuletõrje Selts – Pikaajaline tegevus vabatahtlike päästjatena
• Marika Jahilo – Kohila Paberivabriku uus elu
• MTÜ Kohila Jalgpallikool – Kohila Läänekalda spordiväljakud
• MTÜ Märjamaa Disc golf – Eesti paarismeistrivõistlused discgolfis Järtas
• MTÜ Nurtu kool – Nurtu koolimaja taastamine
• MTÜ Rapla kirikumuusika festival – Stipendiumifondi “Raplamaa noor muusik” loomine
• MTÜ Raplamaa Lasterikkad – Lasterikaste perede suvepäevad 2021
• Märjamaa Lasteaed – Pillerpall Madalseiklusraja rajamine
• Sten-Olle Moldau – Albumi “Rapla” väljaandmine
• Tõnis Tõnisson – Raamat “Kildudest korjatud”
• Õie Kopli-Mäekivi – Rapla ÄKK 2021
• Ülle Laasner – Rapla ÄKK 2021

Uuri kuidas saab sinu ühing osaleda ning mida selleks tegema peab.

https://annetamistalgud.ee/

Palume kohtumised eelnevalt kokku leppida.
Kohtumisele tulla ainult tervena ja hea enesetundega!

Meie kontaktid leiad SIIT

Maakondlike Arenduskeskuste võrgustiku eestvedamisel on koostöös OÜ Toktokiga valminud noorte projektijuhtimise videokoolitus, mis koosneb neljast erinevast osast. Videod sobivad kasutamiseks nii koolides, noortekeskustes kui ka noorteorganisatsioonides, muidugi ka projekte alustavate noorte endi poolt.

Noortel on palju ideid, kuid vahest võib nende elluviimine takerduda teadmiste puudumise või teadmise taha, millest alustada. Siinkohal tulebki appi projektijuhtimise videokoolituste sari, mis pakub teadmisi ja meetodeid, mõtteid ja soovitusi ideede realiseerimiseks. Lisaks saab tutvuda videolugudega noortest, kes on juba mõned enda ideed ellu viinud ja jagavad sellest lähtuvalt oma soovitusi.

Videokoolitus on jagatud neljaks osaks, igas osas käsitletakse kindlaid teemasid projektiidee ja –teostusega seoses:
1.osa „Paneme seemned mulda“ (17 min)
2.osa „Korralik eeltöö on edu alus“ (19 min)
3.osa „Hakkame tegutsema“ (21 min)
4.osa „Rahaasjad korda, võiduka lõpuni!“ (19 min)

Videokoolitusel on juures ka allalaaditavad abimaterjalid.

Koolitusvideo ja kogenud noorte projektitegijatega lühiklipid on nähtavad SIIN.
Videote vaatamiseks tuleb eelnevalt registreeruda.

Videokoolituse valmimist rahastasid Euroopa Regionaalarengu Fond, Haridus- ja Teadusministeerium ja maakondlikud arenduskeskused.

19.–20.10 toimus turismiettevõtjate õppereis Haapsallu ja Läänemaale, kus tutvuti ettevõtetega, kes juba liitunud tarbijamärgisega „Siin on turvaline“. Õppereisi eesmärk oli tutvuda turvaliste ettevõtete parimate praktikatega, vahetada kogemusi ja julgustada veel liitumata ettevõtteid märgisega liituma.

Õppereisil külastati erinevaid turismiobjekte: Haapsalu turismiinfokeskus, Haapsalu piiskopilinnus, Iloni Imedemaa, Raudtee- ja sidemuuseum, Hapsal Dietrich, ÖÖD Hötels Rooslepa, Puise Nina Külalistemaja, Hestia Hotel Haapsalu Spa. Eesti ornitoloogi ja loodusgiidi Tarvo Valkeri juhendamisel heideti põgus pilk ka piirkonna loodusturismi pakkumisele, tutvuti Altmõisa matkarajaga ja veenduti, et loodusturismi pärusmaa on looduse mitmekesisuse tutvustamine keskkonda säästval moel.

Arvestades, et Covid-19 kriis on põhjalikult muutnud külastajate käitumise suundumusi, on turismisektori taastumiseks ülioluline mõelda, kuidas nutikalt tegutseda ja uutes oludes teadlikke reisijaid kaasata. Märgise „Siin on turvaline“ eesmärk on suurendada külastaja usaldust turismiteenuste pakkujate vastu, samas on nutikas kasutada turvalisust turundusargumendina. Märgise kasutamisega võtab teenusepakkuja avaliku vastutuse järgida kõiki Eesti Vabariigis COVID-19 leviku takistamiseks kehtivaid nõudeid, et tagada nii teenusepakkuja töötajate kui ka klientide turvalisus. Kuna märgise annab välja piirkonda esindav turismiarendamise ühendus, võivad sildid üle Eesti visuaalselt erineda, sõnum nendel on aga ühtne: „Siin on turvaline“ või „Covid-19 Safe & Clean“.

Õppereisil osales kokku 26 inimest, kelle hulgas oli majutus-ja toitlustusteenuse pakkujaid, reisikorraldajaid, turismiatraktsioonide ja sihtkohtade esindajaid. Õppereisil osalenute tagasiside oli väga positiivne, väärtustati teadlikkuse tõstmist ja leiti, et turvalise teenuse pakkumine peaks olema iga turismiettevõtja sihikindel ja loomupärane tegevus.

Õppereis toimus Harju-, Rapla-, Läänemaa ja Tallinna linna sihtkohtade koostööprojekti raames.
Õppereisi rahastati läbi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Raplamaa Kohaliku omaalgatuse programmi sügisvooru laekus 25 projekti, millest 7 on Kogukonna arengu meetmes ja 18 Investeeringute ja kogukonnateenuste arendamise meetmes.
Projektide kogumaksumus on 106 114,23, toetust küsitakse
73 554,83 ja omaosalus on 32 559,40. Kokku on sügisvoorus jagada 26 600 eurot. Toetuse saajad selguvad novembri keskpaigaks.

Hea vabaühenduse liige!

Ootame sind 6. oktoobril kell 17:00-18:00 vabaühenduste infotunnile: “Räägime rahast”, kus tuleb juttu:

• miks peaks üldse vabaühenduses rahast mõtlema
• millised on erinevad tulu teenimise võimalused vabaühendustele.

Teemasid tutvustavad maakondlike arenduskeskuste vabaühenduste konsultandid.

Osale tasuta ja pane end kirja SIIN

Infotund toimub zoom keskkonnas. Registreerunutele saadetakse link.

Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus ning Raplamaa Omavalitsuste Liit kutsuvad üles esitama 2021. aasta Raplamaa kodanikuühiskonna tublimaid, „Raplamaa Aasta Tegu“ konkursile.

Konkursi “Raplamaa Aasta Tegu” korraldajate eesmärgiks on teadvustada kodanikualgatuse tähtsust ning tunnustada Raplamaal tegutsevaid inimesi, ettevõtteid, mittetulundusühinguid, sihtasutusi, vabatahtlikke ja eraannetajaid, kelle tegevus ja isiklik eeskuju on mõjutanud, käesoleval aastal, kohalikku ja maakondlikku arengut ning kes on andnud olulise panuse kogukondade aktiviseerumisele Raplamaal.

Kandidaate, Raplamaa Aasta tegu 2021 nominatsioonile, saate esitada RAEKi kodulehelt leitava vormi abil.

Samas saate tutvuda ka statuudiga. Täidetud taotlus palume saata 22. oktoobriks.

Tunnustussündmus leiab aset 23. novembril.

Rohkem infot
Karin@raek.ee
Tel 5042452

Tulevik kuulub automatiseerimisele ja digitaliseerimisele. Nii oleks võinud ehk öelda
kakskümmend või kakskümmend viis aastat tagasi. Nüüd on see aeg käes. Eriti täpselt teab seda
omast käest Ragnar Tammsalu, kes on ettevõtte Tactical Solution OÜ müügijuht.
Töötades Viljandimaa arenduskeskuses, on ta aastate jooksul nõustanud ligikaudu 200 ettevõtet
automatiseerimise ja digitaliseerimise küsimustes.
Ulmefilmides on kujutatud maailma, kus tulevikus haaravad robotid võimu enda kätte ning üritavad
maailma hävitada. See ei ole tulevik, mida näeb Ragnar Tammsalu. Ta on tööl ettevõttes Tactical
Solution OÜ, mis tegeleb külmkuivatatud toidupakkide tootmise ja müügiga. Esialgu olid need
mõeldud kasutamiseks militaarvaldkonnas, kuid leidsid kiirelt kasutust ka teistel elualadel. Nii
näiteks haaravad nende toidupakke oma seljakotti matkajad. Oma valdkonna põhjal tõi Tammsalu
automatiseerimisest näite, et seda toitu ei tõsta pakkidesse enam inimkäed, vaid ikka robotid. See
omakorda võimaldab inimesi rakendada teistsugustel, rohkem loomingulisematel positsioonidel.
Aga kas siin ei kerki üles hirm, et tootmise automatiseerimine ja digitaliseerimine kaotab ära
töökohad ja senised töötajad jäävad sissetulekuta? Tammsalu tõdes, et seda võib juhtuda ainult
vähesel määral. Tegelikult ei jää inimesed mitte tööta, vaid nad spetsialiseeruvad ümber.
Automatiseerimine ja digitaliseerimine ei ole enam ammu tulevikuteema. See on käes. Ühest
küljest võtab see tõesti inimestelt tööd ära, aga teisest küljest annab ka juurde. Küsimus ei ole
inimeste kõrvalelükkamises, vaid selles, kuidas olemasolevate inimestega toota rohkem, rääkis
Tammsalu.
Tema visiooni kohaselt oleks ettevõtetel võimalik toota neli kuni viis korda rohkem toodangut,
rakendades automatiseerimise võimalusi, säilitades sealjuures senise töötajate arvu. Ta lisas, et
Eestis on kasvuruum selleks tohutu. Ta rääkis kahe aasta tagusest kogemusest Taanist, kus ta käis
tutvumas sealse tootmisega. Taani on üks Euroopa edumeelsemaid riike, kus on tööstuses roboteid kasutusel hulgim. Meil Eestis plaanivad ettevõtjad osta endale võib-olla ühe roboti, aga me
peaksime vaatama Taani poole, kus neid on kasutatud juba aastakümneid, rääkis Tammsalu.

Rentimine annaks paindlikkust
Hirme seoses tootmise automatiseerimise ja digitaliseerimisega on mitut laadi. Mõned neist on
emotsionaalsemat, teised ratsionaalsemat laadi. Üks lähenemisviis on see, et kui alati on asju
tehtud ühtemoodi, siis milleks seda muuta. Olukord tundub tootjale mugav ja seega ei tunnetata
vajadust midagi muuta. Eriti vanemad juhid võivad öelda, et kakskümmend aastat on asjad sedasi
toiminud ning toimivad edasi ka, sõnas Tammsalu.
Veel üks hirm on kindlasti investeerimise ees ning kui palju see kõik maksma läheb. Kas
investeering ikka tasub end majanduslikult ära? Tammsalu ütles, et robotite hankimine on tänase
seisuga igal juhul kättesaadavam kui veel mõni aasta tagasi ning aja jooksul muutub see veel
odavamaks. Aga mis siis, kui mul on vaja teatud robotit ainult teatud perioodiks, näiteks kaks kuud?
Siis ei ole ju mõtet seda osta.
Praegu veel ei ole Eestis võimalust vajalikke roboteid rentida, kuid Tammsalu avaldas lootust, et
tulevikus oleks see võimalus olemas. Võiks täiesti vabalt olla, et olekski võimalus rentida omale
vajalikku robotit näiteks neljaks kuuks mingi kindla tellimuse tarbeks. See annaks juurde
paindlikkust.

Rutakad otsused võivad kalliks minna
Kogu automatiseerimine ja digitaliseerimine ei pea olema suunatud tootmise kasvatamisele.
Tactical Solution OÜ kasutab näiteks elektroonilist tööaja arvestamise süsteemi. See küll ei kasvata
tootlikkust, kuid pakub teistsuguseid hüvesid. Nii näiteks ei ole neil kasutuses tavapäraseid
võtmeid, vaid tööruumidesse pääsetakse uksekaartidega. Ilma võtmeteta on mugavam. Nii saame
jälgida, kes millal tööl käis, aga muidugi ei anna see juurde suurt efektiivsust, sõnas Tammsalu.

Iga ettevõte on omanäoline ja seetõttu on ka igaühe vajadused automatiseerimise ja digitaliseerimise
järele individuaalsed ning vajaduspõhised. Kalliks võib maksma minna see, kui tehakse rutakaid
otsuseid ning hangitakse masinaid, mis tegelikult ei ole sobivad. Nõu tasub küsida targematelt.
Kõik ei saagi teada kõike. Kohati võib see nõu ka maksma minna, aga mina oleksin küll valmis hea
nõu eest maksma 500 eurot, kui see aitab mul teenida 100 000 eurot, rääkis Tammsalu.
Ühtlasi viib ta kolmapäeval, 6. oktoobril Raplas koos Jüri Riivesega läbi koolitus-seminari, mis keskendub automatiseerimise ja digitaliseerimise valdkonnale.

Siim Jõgis
Raplamaa Sõnumid

Automatiseerimine ja digitaliseerimine – võivad need sobida ka minu ettevõttele?

Viimastel aastatel on jätkuva tööjõupuuduse ja tootlikkuse suurendamise vajadusest lähtuvalt üha
enam juttu digitaliseerimise ja automatiseerimise olulisusest ettevõtte arengus. See aga on seadnud
firma omanikud küsimuse ette, kas uudsed lahendused sobiks ka minu ettevõttele ja mis reaalset
kasu sellest on?
Siiani paistab ju kõik toimivat. Aga kas ikka toimib? Tegemist on õigustatud küsimustega, kui
arvestada, et esimeses järjekorras seondub meile digitaliseerimisega ehk midagi keerulist ja
kõrgtehnoloogilist, mis on kallis ja kättesaamatu. Või arvatakse ekslikult, et ettevõte pole
tehnoloogiliste uuenduste rakendamiseks piisavalt suur.
Tegelikult on nende esmapilgul keerulisena tunduvate sõnade taga kogu asi lihtsam. Määrav ei ole,
kas ettevõttes töötab 1, 2, 20 või 100 inimest. Oluline on tuvastada valukoht, kuhu mingit ressurssi
kulub ebamõistlikult palju, ning lahendada see väikese programmijupi või masinaga.
Digitaliseerimise kohapealt oleks hea näide kas või elektrooniline tööaja arvestamise süsteem, mis
saadab iga töötaja tööaja alguse ja lõpu otse raamatupidamisprogrammi. Süsteem on kiire ja tõhus,
mis säästab aega nii töölistel kui ka raamatupidajal, kes ei pea seda enam käsitsi tegema. Lisaks
väheneb võimalus arvutuslikuks eksimiseks ja edasisteks vaidlusteks. Automatiseerimise kohapealt
aga võiks ettevõtte territooriumi väravas istuvat inimest asendada automaatne sõidukite
numbrituvastus ja tõkkepuud liigutav seadeldis. „Väravavahti” saaks aga selle asemel rakendada
väärtust loovate tegevuste juures.

Hoiakute muutmine
Uuenduste ellukutsumiseks on vaja senisest mugavustsoonist välja tulla ja tunnistada endale, et kõik
ei ole ehk päris nii, nagu olla võiks. Asju saab teha paremini, kiiremini ning efektiivsemalt. See, mis
toimis viis aastat tagasi, ei ole täna enam jätkusuutlik. Seega on vaja ettevõtte arenedes järjepidevalt
tegeleda eneseanalüüsi ja protsesside jälgimisega ning pudelikaelte tuvastamisega. Pudelikaelte all
pean silmas ebaefektiivsust, mis röövib raha või takistab kasumi maksimeerimist. Sama oluline on
hoida end kursis kiiresti muutuvas maailmas toimuvate uuendustega.
Kõik see taandub meie hoiakute juurde, et kas soovime olla pidevas arengus edestamaks enda
konkurente ja pakkuda suuremat lisandväärtust oma klientidele. Muutustega alustamiseks on hea
võimalus end kurssi viia LEAN ehk timmitud tootmise põhimõtetega. LEAN põhimõtted, mida
maailmale tutvustas autotootja TOYOTA, on tänaseks midagi palju enamat kui konveierilt tulevate
autode lõpparv. Timmitud tootmisest on tänapäeval saanud mõtteviis, mida kasutatakse üha
enamates organisatsioonides ülemaailmselt.
Timmitud ehk kulusäästlik tootmine on protsesside ja ettevõtete juhtimise viis, mille puhul ressursse
kulutatakse üksnes lõpptulemuse huvides. Põhifookus keskendub sellele, mille eest klient on valmis
maksma. See võimaldab kaupu toota ja teenuseid osutada kaks kuni kolm korda vähema
ressursimahukusega kui tavapärase tootmisviisi puhul. Timmitud tootmise (LEAN) põhimõtetest
arusaamine ja nende rakendamine enda ettevõttes on üldjuhul oluline abi muutuste ellukutsumiseks
ja ebaefektiivsuste vähendamiseks. Siinkohal ei ole tõesti vahet, kas tegu on tootmis- või
teenusettevõttega, mikro- või suurettevõttega. Nende põhimõtete järgimine on esimene suurem
samm kitsaskohtade tuvastamiseks ja muutustega alustamiseks.

Kokkuvõtteks
Kui soovid teistsugust tulemust, siis ära tee täna samu tegevusi, mida tegid eile. Siinkohal tulevadki
teile appi digilahendused ja protsesside automatiseerimine. Koostöös maakondlike arenduskeskuste
võrgustikuga ja pakutava digitaliseerimise alustamise toetusega on tootmisettevõtetel võimalik teha
esimesed sammud enda ettevõtte moderniseerimisel.

Täpsem info Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse kodulehel www.raek.ee.

Ermo Brecher
toetuse projektijuht
RAEK

Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus koostöös SA KredExiga kutsub korteriühistute esindajaid osa võtma infotunnist teemal „Kortermajade renoveerimine KredExi abiga”. Infot edastab ja küsimustele vastab SA KredEx partnerlussuhete haldur Jana Toome. Jagame infot KredExi toetuste, laenude ja käenduste kohta. Konsultatsiooni käigus saab teavet ühistule sobivate teenuste, tingimuste, vajalike dokumentide ja ajakava kohta, samuti taotluste täitmisest ja esitamisest.

Infotund toimub 13. oktoobril kell 17.00-18.15 Kehtna Klubi vanas saalis. Vajalik eelregistreerimine 11.oktoobrini. Oodatud on eelkõige Kehtna valla ühistute esindajad. Kohtade arv on piiratud, vabade kohtade olemasolul saavad osaleda ka teiste valdade inimesed.

Registreerumiseks palume täita vorm.

NB! RAEK järgib Vabariigi Valitsuse ja Terviseameti kehtestatud nõudeid, mis reguleerivad COVID-19 nakkusohutuse tõendamist ja tagamist, sündmuste läbiviimisel.
Kehtivad nõuded leiate SIIT

Karin Ratas
MTÜ konsultant
Sihtasutus RAEK
e-mail:  karin@raek.ee

Alates 06. septembrist saavad tootmisettevõtted, kes tegutsevad väljaspool Tallinna ja Tartu linna, taotleda toetust digitaliseerimisega alustamiseks. Toetuse eesmärk on tõsta ettevõtjate teadmisi digitaliseerimise olulisusest ja innustada neid tegema esimest sammu digitehnoloogiatesse investeerimise suunas. Toetatakse ka tehnilise lahenduse soetamist. Toetuse suurus on kuni 2 000 € ja omafinantseering vähemalt 50%. Toetuse taotlemiseks saavad ettevõtjad nõu Sihtasutusest RAEK (Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus). 

Maakondlike Arenduskeskuste võrgustiku juhatuse liikme Andres Huule sõnul otsivad ettevõtjad pidevalt käibe ja kasumi kasvu võimalusi, kuna tööjõukulud järjest kasvavad ja tähelepanu tuleb pöörata protsesside efektiivsuse ning produktiivsuse suurendamisele.

„Hindamaks konkreetse investeeringu tasuvust, tuleb luua visioon ja tegevuskava, koguda infot olemasoleva situatsiooni kohta ning teha protsessipõhine andmeanalüüs,” selgitab Huul.
Tema sõnul on mõistlik kaasata sõltumatu ekspert, et vähendada vigu ja liikuda kiiremini edasi ning üheks võimaluseks on kasutada uut toetust, mis on mõeldud esimeste sammude tegemiseks.

Toetuse saamise eelduseks on ettevõtte enesehinnangu Diginnotool küsimustiku täitmine ja  osalemine vähemalt ühel programmi kuuluval tasuta veebiseminaril, mis tutvustab praktiliste näidete kaudu, kuidas digimuutusi ettevõttes ellu viia.

Toetuse projektijuhi Ermo Brecheri sõnul aitab enesehinnangu läbimine kui ka osalemine veebiseminaridel paremini mõista enda ettevõtte digitaliseerimise taset ja vajalikkust ning on seega abiks kogu taotluse koostamisel.
„Korraldame kokku 5 veebiseminari, millest vähemalt ühes tuleb igal taotlejal osaleda. Veebiseminaridel tuleb juttu sellest, kuidas organisatsioonis planeerida digitaliseerimist, kuidas andmeid ära kasutades raha teenida ning millised on digitaalsed lahendused ettevõtete protsessides täna ja tulevikus“, selgitab Brecher.

Digitaliseerimise alustamise toetust annab välja Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik Euroopa Regionaalarengu Fondi kaasaabil. Veebiseminare korraldatakse koostöös Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liiduga (ITL).

Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik on suurim üle-eestiline nõustamisvõrgustik, kuhu kuuluvad kõik 15 maakondlikku arenduskeskust, sh Sihtasutus RAEK. Võrgustik pakub tasuta nõustamist ettevõtjatele, investoritele, mittetulundusühingutele ja kohalikele omavalitsustele igas maakonnas.

Lisainfo: https://www.arenduskeskused.ee/digitaliseerimisega-alustamise-toetus/

Ermo Brecher
Ettevõtluskonsultant, digitaliseerimise toetuse projektijuht
SA RAEK
ermo.brecher@arenduskeskused.ee
tel 515 8238

Sellel nädalal alustas tööd uus e-äriregistri portaal aadressil ariregister.rik.ee, mis koondab mugavalt ühte keskkonda kõik senised äriregistri teenused.

„Kui varasemalt tuli avalduste, majandusaasta aruannete ja erakonnaliikmete muudatuste esitamiseks kasutada ettevõtjaportaali ning juriidiliste isikute andmete kontrollimiseks äriregistri teabesüsteemi, siis nüüd asuvad kõik teenused ettevõtja jaoks mugavalt ühes keskkonnas. Uus lahendus on rikkam ka automaatteavituste süsteemi võrra, mis võimaldab ettevõtjale meelde tuletada olulisi tähtaegasid registritoimingutes. E-äriregistrit uuendatakse järgnevatel aastatel veelgi, et muuta riigiga suhtlemise kanal ettevõtjate ja e-residentide jaoks võimalikult kasutajakeskseks ning parandada e-teenuste kättesaadavust

Uus e-äriregister sisaldab endas ka mugava otsimisvõimalusega abiinfo keskkonda (https://abiinfo.rik.ee), mis juhendab ning selgitab tegevusi e-äriregistri portaali kasutamiseks. E-äriregistri projekti toetati Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Registrite ja infosüsteemide keskusel valmis uue e-äriregistri portaali võimaluste tutvustamiseks video, millega saab tutvuda siin.

Lisainfo: https://www.just.ee/et/uudised/sellest-nadalast-saab-kasutada-uut-e-ariregistrit

1. oktoobrini on avatud kohaliku omaalgatuse programmi (KOP) sügisene taotlusvoor.

Taotluste esitamise tähtaeg on 1. oktoober  2021 kell 16.30. Taotlus koos nõutud lisadega tuleb esitada elektrooniliselt e-toetuste keskkonnas. Programmi määrus, taotluse esitamise lingid ja muud abimaterjalid on leitavad RAEKi kodulehel: https://raek.ee/kodanikuuhendustele/kohaliku-omaalgatuse-programm/