Uudised

 

RAEK-i vabaühenduste ja kogukondade arenguprogramm “Jätkusuutlikud kogukonnad Raplamaal” esitleb:

PROJEKTIKIRJUTAMISE KOOLITUS
toimub K, 10.04.24 kell 10:00-15:45
Rapla Riigimajas
 Tallinna mnt 14.

Osalema on oodatud Raplamaa vabaühenduste (MTÜ-de ja SA-de) ja kogukondade esindajad ning eraviisilised kodanikualgatustega tegelejad, kes juba kirjutavad või plaanivad kirjutada erinevaid projektitaotlusi.

Koolitus annab projektikoostamise ja -juhtimise baasteadmised ning ülevaate erinevatest meetmetest toetuste taotlemisest. Koolituse tulemusena oskavad osalejad valida oma tegevusele sobilikuma toetusprogrammi ja on saanud teadmisi projekti juhtimisest. Osalejad oskavad kirjeldada projekti vajalikkust, sõnastada eesmärgi ja tulemused, koostada eelarve ja tegevuskava ning mõõta projekti mõju.

Meid koolitab kogenud teoreetik ja praktik Külli Vollmer. Külli on Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse vabaühenduste konsultant. Ta on kodanikuühiskonnas tegev olnud üle 25 aasta olles vabaühenduse asutaja, juhatuse ja nõukogu liige ning omab projektide juhtimise ja koostamise kogemusi. Külli profiilis on ühendatud vabaühenduste nõustaja, hindaja ja rahastaja vaade.

Koolituse omaosalus on 20 €. Tasumine toimub arve alusel enne koolitust.

NB! Loobumisel osalustasu ei tagastata, kui koht jääb kasutamata.

Kohti on piiratud arv, et osalemisest oleks võimalikult palju kasu.

Registeeru juba täna siinOsaluse kinnitame e-kirjatsi.

10:00-10:15 Koguneme ja häälestume!
10:15-11:45 Saame tuttavaks! Lühiülevaade fondidest ja nende nõuetest. Projekti koostamise põhitõed: vajalikkus (probleemi kirjeldus), eesmärk ja tulemused
11:45-12:00 Sirutuspaus!
12:00-13:30 Projekti koostamise põhitõed: sihtrühm ja kasusaajad ● tegevuskava ja eelarve ● väljundid ja tulemused ● mõju ja jätkusuutlikkus
13:30-14:15 Lõunastame! NB! Iga osaleja tasub enda eine eest ise.
14:15-15:45 Projekti juhtimise ABC:
● meeskond
● tegevuste elluviimine ja eelarve jälgimine
● tulemused, kuidas ja mida peame rahastajale tõendama
● teavitamine ja aruandlus
15:45 Teame midagi uut!

Kaasa võta:

  • küsimused, millele ühiselt vastuseid otsida;
  • märkmete tegemise vahendid;
  • soovi korral arvuti ja laadija, koolitusel osalemiseks ei ole need tingimata vajalikud.

Koosolemise vältel pakume joogipoolist ja energiaampse.

Uuri lisaks teele@raek või 5569 1954.


Programm toimub Raplamaa Partnerluskogu LEADER-i “Kogukonna edendamise” meetme RAEK-i ja Koolitaja OÜ ühisprojekti “Jätkusuutlikud kogukonnad Raplamaal” toel.

Loe edasi

Rapla maakonnas investeeritakse järgneva kahe ja poole aasta jooksul ligi neli miljonit eurot ettevõtlusalade ligipääsuteede parandamisse. Vahendid selleks tulevad suuresti Euroopa struktuurifondide toetatavast PEEK-projektist „Atraktiivne Raplamaa ettevõtluskeskkond“. Projekt näeb ette, et toetust saavad kõik neli Raplamaa valda (Kehtna, Kohila, Märjamaa ja Rapla), kokku viis ettevõtlusala. Nendele lisanduvad pehmed arendustegevused.

Seda võib pidada ajalooliseks investeeringuks, sest ühe projekti puhul
ei ole kunagi varem Raplamaale nii suurt summat tulnud. Kuigi kogu projektimaht on neli miljonit eurot, on PEEK-ist saadav toetus kolm miljonit, ülejäänu moodustab omaosalus. Projekti on ette valmistatud juba mitu aastat ning lõplik kinnitus, et need vahendid tulevad just Rapla maakonda, saabus 23. veebruari hommikul.

Sisend ettevõtluskeskkonna uuringust
PEEK (lahtikirjutatult atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond) on mõeldud toetusena väljapoole Harjumaad ja Tartu linna. Rapla esitatud projekt konkureeris toetuse nimel Järvamaa ja Lääne-Virumaaga ning saavutas kõrgeima hinnangu. See tähendab, et lähiaastatel
ehitatakse välja ligipääsuteed Kohila ettevõtlusalal, Metsanurga ettevõtlusalal (Märjamaa), Haigru ja Rebastemäe ettevõtlusaladel (Rapla) ning ühtlasi tehakse investeering Järvakandi klaasikeskuse edasiarendamisse.
Rahaliselt suurim neist on Raplas asuva Haigru ettevõtlusala ligipääsuteede väljaehitamine, mille maksumus on ligikaudu 1,3 miljonit eurot. Kogu summa ei tule ainult PEEK-ist, vaid sinna lisandub vahendeid ka MATA-st (maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede) ning erasektorilt. Haigru ettevõtlusala puhul on tegemist endise Jürna tänavaga, mis jääb Raplas Viljandi maantee äärde. Ettevõtlusala paikneb Vesiroosi terviseraja vahetus läheduses ning praegu tegutseb seal kaksteist ettevõtet.
Miks läheb rõhk just ettevõtlusalade ligipääsuteede parandamisele? Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse (RAEK) juhataja Janek Kadarik selgitas, et sisend selleks saadi mõni aasta tagasi läbi viidud ettevõtluskeskkonna uuringust. Seal tõid kohalikud ettevõtjad välja
murekohad, mis neid enim häirivad. Muuhulgas küsiti neilt, mis on suurimad ettevõtluse arengut takistavad tegurid. Enim toodi välja kvalifitseeritud tööjõu puudumine, avaliku sektori vähene initsiatiiv ettevõtete kaasamisel, kehv internetiühendus, kahanev elanike arv ja sõiduteede kehv seisukord.
“Lähtusime sellest, et igal vallal või tõmbekeskusel on kaardi peal täpp, kuhu ettevõtjaid oodatakse. Projekti käigus saame seda täppi tugevdada selle kaudu, et parandame ligipääsuteid,” rääkis Kadarik. Teine põhjus, miks investeerida just ligipääsuteedesse, on see, et Rapla maakonnas on Kadariku sõnul liiga vähe erasektori töökohti. “Elanikkonna profiili poolest mahuks meile väga hõlpsalt 1000, 1500 või isegi 2000 töökohta juurde. Ja miks mitte isegi 10 000 töökohta eeldusel, et Tallinna inimene käib Raplamaal tööl, mitte vastupidi,” rääkis ta.

Neli valda, viis investeeringut
Projekti eelarvest läheb 3,2 miljonit eurot investeeringuteks ja ülejäänud 0,8 miljonit on ette nähtud pehmeteks ehk toetavateks tegevusteks. Neljast miljonist eurost saab oma osa iga vald Raplamaal. Kohilas läheb investeering Kohila – Vilivere teelõigu renoveerimiseks, mis parandab ühendusteed just põhja suunas. See läheb maksma umbes 835 000 eurot, kuid lõplik maksumus selgub pärast hankeid. Tegemist on Kohila – Vilivere lõigu osalise rekonstrueerimisega. Ühtlasi võimaldab see suurtel veoautodel vältida Kohila keskusest läbisõitmist ning vähendab kilometraaži näiteks Paldiski sadamasse.
Märjamaalt on kõnealusesse projekti kaasatud Metsanurga ettevõtlusala, mis nagu nimigi ütleb, asub Metsanurga tänaval. Tegemist on Tammi tee rekonstrueerimisega, et luua kiirem ja lühem ühendustee Via Balticaga. Sarnaselt Kohilaga vähendab ka see liiklemist läbi asula.
Rapla valla puhul läheb esimene ja suurem investeering Haigru ettevõtlusalale. Sealne ligipääsutee ehk Haigru tänav on täiesti korras, aga siiamaani on lahendamata sadevesi ja ühisveevärk. Samuti puudub seal praeguse seisuga kergliiklustee ning projekti käigus see ka
rajatakse. Ühest küljest oleks kergtee mõeldud seal töötavatele inimestele, aga teisalt toimib see ka ligipääsuteena Vesiroosi terviserajale.
Janek Kadarik rõhutas, et nende investeeringute tegemine väärindab ka kõiki olemasolevaid kinnistuid ja annab paremad arenguvõimalused nendele kruntidele, mis praegu tühjana seisavad. Ka selliseid on Haigru tänaval. Haigru tänava investeering on tükk maad suurem, kui
saab katta PEEK-i abil. Sellesse on kaasatud ka MATA-meede (maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede), kohalik omavalitsus ja seal toimetavad ettevõtjad.
Selles piirkonnas tegutsevad kaksteist ettevõtet panid seljad kokku ja lisasid projekti elluviimisesse kokku 50 000 eurot.
Haigru kõrval on Rapla vallast projekti kaasatud veel Rebastemäe ettevõtlusala, mis asub Alu vahetus läheduses, Saarioinen Eesti OÜ tehase naabruses. Ka seal toetab projekti elluviimist eraomanik oma vahenditega ning eesmärk on parandada ligipääsuteid ja kommunikatsioone.
Kehtna vald on PEEK-projektis sees Järvakandi klaasikeskuse kui koostöö- ja demokeskuse arendamisega. Sisuliselt on see Järvakandi kultuurihalli ühe osa renoveerimine, et luua kohalikele ettevõtjatele ala, kus nad saavad oma tooteid tutvustada. Ühtlasi on see mõeldud
külaliste võõrustamiseks ja seminaride läbiviimiseks. Samuti saab projekti käigus nägusama väljanägemise kultuurihalli ja klaasimuuseumi vaheline õueala.
Projekti elluviimiseks ei ole tegelikult üldse palju aega. Tänavu augustiks peavad olema sõlmitud juba ehituslepingud ning kõik tööd peavad saama tehtud 2026. aasta augusti lõpuks. Seega on vallaametnikel käsil kibe tööaeg, et kõigist tähtaegadest kinni pidada.

Arendustegevused
Lisaks mainitud investeeringutele hõlmab PEEK-i rahastus ka pehmeid arendustegevusi. Esiteks uuendatakse kümme aastat tagasi loodud veebileht investinraplamaa.com, mis on oluline tööriist maakonna ettevõtlusalade turundamisel.
Üks unikaalsemaid tegevusi on tõenäoliselt see, mis toimub Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskoolis. Seal toetatakse hariduslike erivajadustega õpilaste suundumist tööturule ja ühtlasi tegeletakse ka tööandjate ettevalmistamisega, et neid vastu võtta. Õpilastega käiakse
ettevõtetes kohapeal, proovitakse erinevaid töövõtteid, külastatakse töömesse, korraldatakse seminare ning koolitusi.
Samuti tegutsetakse PEEK-i toel edasi noorte ettevõtlikkuse suunal. “Kui noores eas ettevõtlusega ei tegele, siis ei pruugigi see eluteel su ette sattuda. Me püüame seda harjutada võimalikult varakult,” sõnas Kadarik. Selle alla käivad nii õpilasfirmasid toetavad tegevused kui ka majandusõpetajatele suunatud tegevused.

Võib küsida, kas PEEK-ist saadava toetuse abil pakutakse midagi ka tegutsevatele ettevõtetele.
Kadarik tõi välja, et plaanis on korraldada ümarlaudu, õppereise ja seminare, toetada ettevõtjate ühingute koostööd. Sellele lisaks pakutakse PEEK-i vahenditest ettevõtetele teenust, mille kaudu saavad nad eksperdi kaasabil teha ressursitõhususe auditi või analüüsida energiatarbimist.
“Võime kaasata väliseksperdi, kes kaardistab kogu tootmist ja vaatab üle kohad, mille arvelt saaks kokku hoida,” rääkis Kadarik.
Projekti elluviimise aeg on kaks ja pool aastat. Praeguseks on n-ö eelsoojendavad tegevused juba pihta hakanud. Näiteks on tulekul Rapla töö- ja karjääripäev, kus RAEK-i peaülesanne on korraldada ümarlaud ettevõtjatele.

Siim Jõgis
Raplamaa Sõnumid

Loe edasi

Hea aktiivne raplamaalane!

Kas soovid, et Sinu kogukond oleks tugev ja tegus? 01.03 avanes kohaliku omaalgatuse programmi ehk KOP-i selle aasta esimene voor. Infokirjast leiad muudki asist ja põnevat.

★ uus info!

Rahastusvõimalused:
1) kohaliku omaalgatuse programm ehk KOP (infopäevad 05./07.03, tähtaeg 01.04); ★
2) KÜSK-i arenguhüpe (TA 15.03);
3) LEADER-i meetmed kogukondadele (infopäev 25.04, voor 16.-29.05);
4) Põhjamaade Ministrite Nõukogu meetmed;
5) CERV-i taotlusvoorud;
6) Interreg Kesk-Läänemere programm.

Koolitused ja sündmused:
7) põlvkondade vahelise koostöö veebiloeng (05.03); ★
8) “Kogukonna koosloome labor” KOV-idele (infotund 05.03, reg 09.03); ★
9) eelteade: projektikirjutamise koolitus (10.04 Raplas); ★
10) digitaalse töökorralduse koolitused. ★

Muud huvitavat:
11) tunnustamised meil ja laiemalt; ★
12) maakondlik turvalisus; ★
13) katuserahade lõpust. ★

Loe edasi

KOP-i 2024. aasta esimese vooru taotluste esitamine toimub 01.03 kuni 01.04 kell 16.30. Vooru täpsema ülevaate ja juhised leiad siit .

Kevadvooru üleriigilised infopäevad toimuvad Zoomis:
– T, 05.03 kell 14:00-17:00 (https://us02web.zoom.us/j/85026821275?pwd=YVhnUU95d3IrV0F6WmoxWS9tdTRWZz09);
– vene keeles N, 07.03 kell 11:00-12:30 (https://us02web.zoom.us/j/84810380652?pwd=dXdIY2pSSkZkVEFob0NYeElSNXlndz09).

Projektikirjutamise ja e-toetuse keskkonna tehnilise kasutamise küsimustega pöördu aegsasti vabaühenduste konsultandi Teele Ojasalu (teele@raek.ee, 5569 1954) poole. Kui oled taotluse sisestamist keskkonnas juba alustanud, palun saada kiri keskkonna postkastist.

Loe edasi

Eesti Näituste messikeskuses 8.-10. veebruarini toimunud turismimessil uudistas rahvas, mida põnevat pakutakse. Raplamaa esindus esitles siinseid puhkamisvõimalusi.
“Meil on ju palju elamusturismi ja erinevaid teenuseid ning inimesed võiksid ju tulla Raplamaale,” ütles Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse projektijuht Jaune Riim. Tegelikult on nende sõnum just nimelt see armas kodu- ja maalähedus. ,,Ei pea minema kaugele, et puhata,’’ tõdes Riim.
Raplamaa alas oli palju maakonna ettevõtteid, igaüks oli välja pannud oma messipakkumised.
Näiteks Pühali Hea Elu Keskus oli välja pannud piletid suvehooaja avamispeole koos Trad.Attackiga, Atla Mõis tasuta ekskursioonid mõisakeraamika tehasesse ning Paluküla mäe keskus tasuta tuubirendi. Oma sooduspakkumised olid ka Paluküla saunadel ja Allikasilma elamustalul. Osalesid veel Parvematkad, Järvakandi klaasimuuseum, Suur Seiklus ja Preeriakoda.
Raplamaa ala paistis silma ja äratas huvi ka sellega, et saabuva draakoniaasta puhul oli Allikasilma elamustalu kaasa võtnud lohe – habeagaami nimega Albert, kellele olid armsad tiivad selja peale pandud. Kohapeal sai osa võtta ka tasuta loosist, kus sai võita magusaid auhindu. Inimesed Raplamaa boksis olid väga toredad. Juba esimesel päeval, kui mess alles avati, oli rahvas käinud väga palju uurimas.
Jaune Riim lisas, et maakonna ettevõtjatel oli suur huvi messist osa võtta ja kõik, kes tahtsid osaleda, ka kaasa võeti. Omavalitsuste liit toetas. ,,Istusime kõik maha ja arutasime, mida teha, mida pakkuda, võtsime selle ühiseks eesmärgiks.’’ Alles sai valmis ka Raplamaa turismiveeb Visit Raplamaa, millega sai samuti messil tutvust teha.
Kindlasti jäi messikülastajatele silma ka Pühali Hea Elu Keskus, mille magnet on labürindi keskele ehitatud Pühali kohvik. Aga miks nii? Sest räägitakse, et labürindi läbimine aitab meeli tervendada ning oma mõtteid selgemaks saada. Eriliseks teeb selle kohviku veel see, et selle ümber kasvavad peenardel erinevad köögiviljad ja salatilised. Kohvikut külastades on võimalus ise endale meeldivad salatikomponendid korjata ning teenindaja teeb nendest midagi maitsvat.
Samuti on Pühalis esindatud kõik loomaliigid, mis kinnitab, et see on tõesti üks looduslähedasemaid kohti. Kuid on ka teine eripära. Nende üritused on nimelt enamjaolt alkoholivabad ja seega kuidagi palju turvalisemad. Pühalis pidi tundma tervenemist. Selle aasta suursündmuseks võib pidada taoistliku vaimse õpetaja Mantak Chia tulekut ühele üritusele.

Marleen Murumets
Raplamaa Sõnumid
___________________________
Ettevõtjate kommentaarid:
Andres Lääne, Suur Seiklus OÜ:
Kokkuvõttes võib messiga rahule jääda. Toredad taaskohtumised ja mõnus messimelu. See, kui palju sellest ettevõttele tulu oli, selgub hiljem. Eks see olene paljuski ootustest ja ettevalmistusest ja muidugi kohapeal enda aktiivsusest. Mina otseselt müügile messil ei panustanud, küll aga sai mitmete inimestega kontakte vahetatud ja oma tegemisi tutvustatud. Üks oluline osa oli ka teiste Raplamaa tegijatega jälle või täitsa esimest korda kohtuda. Ka sellest võib midagi ägedat sündida.

Kadri Brecher, Allikasilma Elamustalu:
Meie käisime messil esimest korda ning jäime vägagi rahule. Kohapeal märkimisväärseid koheseid tehinguid küll ei saavutanud, kuid kogusime palju uusi kontakte nii võimalike koostööpartnerite kui ka eraklientide näol. Rahvast oli täpselt parajalt ja lihtsalt ajaveetjat ja n-ö tasuta nänni jahtijat aitas tõsisest huvilisest eraldada ilmselt tasuline sissepääs. Selle tulemusel leidsime, et potentsiaalseid kliente ja partnereid oli lihtsam leida ja niisamuti neil meid. Kogu meie Raplamaa tiim oli meeletult toetav ja äge, väsimusest hoolimata nautisime igat hetke seal ja oleme valmis uuesti minema.

Habeagaam Albert

Loe edasi

Kaheksa kogukonda üle Eesti hakkavad koos hõlbustajatega testima kogukonna ressursipõhiselt arendamise ehk ABCD mudelit. Ka Raplamaa osaleb selles piloodis. Meie kogukonnad olid rõõmustavalt aktiivsed! Kandideeris viis kogukonda: kaks Rapla vallast, ülejäänud nii Kehtnast, Kohilast kui Märjamaalt. Lisaks näitasid mitmed huvi üles sooviavaldust täitmata. Aitäh teile kõigile!

Raplamaal asume kogukonna aardeid jahtima Loodna külas. Kohalikud teejuhid on Helvika ja Riina, hõlbustajatena löövad kaasa koos RAEK-i vabaühenduste konsultant Teelega Tartu Ülikooli kogukonna arendamise ja sotsiaalse heaolu õppekava vilistlased Helen ja Karin.

Loodna küla esindajad: „Oleme külakogukonna arengu alguses. Soovime luua ühtset kogukonda, et külaelu arendada ja et ka Loodna küla oleks veel atraktiivsem potentsiaalsetele elanikele. Meie tugevus on teineteist toetavad ja täiendavad entusiastlikud kogukonnaliikmed.“

Loodan väga, et saame selle mudeli katsetamise kogemust laiendada edaspidi teistelegi huvilistele. Kumma külavanem Kajalt tuli väärt mõte esialgu kasvõi teooriast rääkida ja nippe jagada mitmele kogukonnale korraga.

Ülevaate leiab Kogukonnaveebist.


ABCD mudeli treeningu läbinud hõlbustajad.


ABCD mudeli pilootprogramm on osa Siseministeeriumi strateegilisest partnerlusest „Kogukonnakeskse lähenemisviisi rakendamine 2023–2026“, mille eesmärk on suurendada Eestis tegutsevate kogukondade võimekust ja kriisivalmidust ning edendada kohalikul tasandil kogukonnakeskset valitsemisviisi. Partnerluse elluviimiseks teevad koostööd viis organisatsiooni: MTÜ Maakondlikud ArenduskeskusedTartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituutEesti Rahvaülikoolide LiitEesti Koostöö Kogu ja OÜ Toimevõimendi.

Loe edasi

2023. aasta lõpus sai KOP endale kauaoodatud ühtse sümboolika. Selle kasutamine ei ole veel kohustuslik, ent mugav võimalus KOP-i toetuse kasutamisest visuaalselt teavitada.

Kohaliku omaalgatuse programm on Eesti riigi hool ja otsene toetus kogukondadele ja kodanikele ühise tegevuse elavdamiseks. Programmi logo ja selle eksponeerimine toetuskohtades ja -objektidel aitab levitada infot programmi olemasolust ja selle kasust, samas on see Eesti riigi kohaloleku ja hoolivuse märgiks.

Logo ja visuaalsed rakendused leiab RTK veebilehelt.

Kogukond on oluline!

Loe edasi

Registreerumine on hetkel peatatud, sest kohad on esialgu täidetud. Aitäh kiiretele reageerijatele! Kui soovid lisada end võimalike vabanevate kohtade ootejärjekorda, palun saada märgukiri pealkirjaga “13.02 koolituse ootejärjekord” teele@raek.ee. Kui huvilisi koguneb arvukamalt, leiame võimaluse korraldada teinegi koolitus.


RAEK-i vabaühenduste ja kogukondade arenguprogramm
Jätkusuutlikud kogukonnad Raplamaal” esitleb:

PROJEKTIKIRJUTAMISE KOOLITUS
toimub T, 13.02.24 kell 09:30-15:30
Rapla Riigimajas
 Tallinna mnt 14.

Osalema on oodatud Raplamaa vabaühenduste (MTÜ-de ja SA-de) ja kogukondade esindajad ning eraviisilised kodanikualgatustega tegelejad, kes juba kirjutavad või plaanivad kirjutada erinevaid projektitaotlusi.

Koolitus annab projektikoostamise ja -juhtimise baasteadmised ning ülevaate erinevatest meetmetest toetuste taotlemisest. Koolituse tulemusena oskavad osalejad valida oma tegevusele sobilikuma toetusprogrammi ja on saanud teadmisi projekti juhtimisest. Osalejad oskavad kirjeldada projekti vajalikkust, sõnastada eesmärgi ja tulemused, koostada eelarve ja tegevuskava ning mõõta projekti mõju.

Meid koolitab kogenud teoreetik ja praktik Külli Vollmer. Külli on Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse vabaühenduste konsultant. Ta on kodanikuühiskonnas tegev olnud üle 25 aasta olles vabaühenduse asutaja, juhatuse ja nõukogu liige ning omab projektide juhtimise ja koostamise kogemusi. Külli profiilis on ühendatud vabaühenduste nõustaja, hindaja ja rahastaja vaade.

Koolituse omaosalus on 20 €. Tasumine toimub arve alusel enne koolitust.

NB! Loobumisel osalustasu ei tagastata, kui koht jääb kasutamata.

Kohti on piiratud arv, et osalemisest oleks võimalikult palju kasu.

Registeeru juba täna siinOsaluse kinnitame e-kirjatsi.

Päevakava:

09:30-10:00 Koguneme ja häälestume!
10:00-11:30 Saame tuttavaks! Lühiülevaade fondidest ja nende nõuetest. Projekti koostamise põhitõed: vajalikkus (probleemi kirjeldus), eesmärk ja tulemused
11:30-11:45 Sirutuspaus!
11:45-13:15 Projekti koostamise põhitõed: sihtrühm ja kasusaajad ● tegevuskava ja eelarve ● väljundid ja tulemused ● mõju ja jätkusuutlikkus
13:15-14:00 Lõunastame! NB! Iga osaleja tasub enda eine eest ise.
14:00-15:30 Projekti juhtimise ABC: meeskond ● tegevuste elluviimine ja eelarve jälgimine ● tulemused, kuidas ja mida peame rahastajale tõendama ● teavitamine ja aruandlus
15:30 Teame midagi uut!

Kaasa võta kindlasti:

  • arvuti;
  • laadija;
  • küsimused, millele ühiselt vastuseid otsida.

Koosolemise vältel pakume joogipoolist ja energiaampse.

Uuri lisaks teele@raek või 5569 1954.


Programm toimub Raplamaa Partnerluskogu LEADER-i “Kogukonna edendamise” meetme RAEK-i ja Koolitaja OÜ ühisprojekti “Jätkusuutlikud kogukonnad Raplamaal” toel.

Loe edasi

Kodanikuühiskonna Sihtkapital & Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus kutsuvad
vabakonna arengupäevale “KUIDAS ÜHISELT JUHTIDA?“!

Avardame silmaringi, ammutame uusi taipamisi ja teadmisi
N, 22.02.24 kell 10:30-17:00
Raplas Kultuuriklubis BAAS (Tallinna mnt 5).

Osalema on oodatud ennekõike Raplamaa vabaüheduste esindajad ja aktiivsed kodanikud, kes soovivad kodanikuühiskonna arendamisse panustada. Lahkelt võtame vastu aga ka külalised mujalt Eestist.

Kohti on piiratud arv, palun registreeru* hiljemalt R, 16.02 kella 12-ks! Osaluse kinnitame e-kirjatsi, FB sündmusele enda märkimine ei taga kohta. Broneeringud on olulised täpsemaks planeerimiseks. Kui 16ndal veel kahtled, kas saad tulla ja selgus saabub vahetult enne sündmust, palun anna sellest kindlasti teada teele@raek.ee.

Meid võõrustab Kultuuriklubi BAAS ja Kultuurifesivali SÄRIN üks eesvedaja, särtsakas ja südamlik Maili Metssalu. Maili pajatab BAASI ja SÄRINA loo. Loe lisaks allpool!

Päeva tummisema osa sisustab ühistarkusega juhtimise (allpool ↓ täpsemalt) teoreetik ja praktik Riinu Lepa. Tema pagasis on üle kümne aasta erinevate vabaühenduste ja organisatsioonide juhtimise ja arendamise kogemusi. Viimastel aastatel on Riinu keskendunud ühistarkusega juhtimise – peamiselt sotsiokraatia – metoodikate koolitamisele ja nõustamisele. Riinu tegutseb aktiivselt Eesti Ökokogukondade Ühenduses ning Tasaarengu Eesti MTÜ-s. Lisaks töötab ta doktorant-nooremteadurina TalTechis Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis.

PÄEVAKAVA*:

10:30-11:00 Koguneme ja häälestume
11:00-11:30 Avame päeva ja saame tuttavaks
11:30-12:00 Maili Metssalu: BAASI ja SÄRINA lugu
12:00-13:30 Riinu Lepa: ÜHISTARKUSEGA juhtimise teooria
13:30-14:30 Seltskondlik lõunatund kohapeal
14:30-15:30 Riinu Lepa: ühistarkuse teooria kokkuvõte ja praktiline harjutus
15:30-17:00 KÜSK-i & RAEK-i infolaegas: teenused ja toetusmeetmed

* Oleme paindlikud, päevakava võib end mõnevõrra kohendada.

Koosolemise vältel pakume joogipoolist, energiaampse ja lõunaeinet.

Uuri lisaks teele@raek ja 5569 1954.


LOOMEBAAS on hubane ruumide kompleks, millese on pesa pununud loomingulisse elustiili uskuvad inimesed koos oma ettevõtmistega. Nii on Rapla kesklinnas oma koha leidnud Kultuuriklubi BAAS, kus toimuvad erinevad kontserdid ja sündmused, Loomeruum, mis annab koolitusteks võimaluse ning Raplamaa Rahvarõiva Selts, kelle toast kostub kangastelgede klõbinat ja rõõmsat käisitöömeistrite jutuvada. Lisaks toimetavad veel Hispaania keele ring ning erinevad tervisevõimlemised, pillitunnid ja palju muud põnevat.

BAASi lipulaevaks on septembrikuus asetleidev Kultuurifestival SÄRIN, milletaolist Eestis teist ei ole. Kokku tulevad filmi, muusika, teatri, kunsti ja kirjanduse huvilised ning igasse vanuserühma kuuluvad kultuurigurmaanid nii meilt kui mujalt.

Loomebaasi looja ja sealse kogukonna kokkukutsuja on näitlemise, laulmise ja televisiooni taustaga Maili Metssalu. Üheksa toimimisaasta jooksul on BAASi kogukond kasvanud, muutunud, arenenud, kuid ühtne vaimsus ja ühine katus hoiab seda kirjut ning suure südamega seltskonda endiselt koos!


Organisatsiooni juhtimine ühiselt tähendab, et kõigi inimeste teadmised, oskused, arvamused ja kogemused on kaasatud juhtimisprotsessidesse. Seda võib nimetada ka ühise tarkuse kasutamiseks organisatsiooni visiooni elluviimisel. Sellise juhtimise puhul jaotatakse vastutus ja võim organisatsioonis laiali vastavalt meeskondade eesmärkidele. Ühise juhtimise sujuvaks toimimiseks on välja töötatud metoodikad, nt sotsiokraatia. Seminaril vaatamegi lähemalt, mis on sellise juhtimise peamised põhimõtted ja protsessid organisatsioonis, kus neid meetodeid hea kasutada on ning kuidas võiks see organisatsiooni juhtimisele kasuks tulla. Teeme läbi ka praktilise harjutuse.


Päev toimub KÜSK-i ja kodanike võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtust programmi CERV ning RAEK-i koosloomes ning LEADER-i “Kogukonna edendamise” meetme RAEK-i ja Koolitaja OÜ ühisprojekti “Jätkusuutlikud kogukonnad Raplamaal” raames.

Loe edasi


Raplamaa Partnerluskogu teavitab, et kaua oodatud LEADER-i toetuste voorud ettevõtjatele ja vabaühendustele on taas avanemas!

Esialgu on välja kuulutatud järgmised tähtajad:

– infopäev 11.04; voor avatud 02.05-15.05:

— meede 2.1 (ettevõtluse konkurentsivõime tugevdamine);

— meede 2.2 (ettevõtlikkuse arendamine);

– infopäev 25.04; voor avatud 16.05-29.05 – meede 3.1 (kogukonna edendamine);

– infopäev 15.08, voor avatud 29.08-11.09 – meede 1 (investeeringud kogukondadesse);

– ESF+ ehk sotsiaalse heaolu meede avaneb tõenäoliselt sügisel.

Kõik taotlejad on oodatud partnerluskokku eelnevale konsultatsioonile. Kogu vajaliku info leiate siit.

Loe edasi

Otsime üht Raplamaa kogukonda, kes soovib teaduspõhises ABCD arenguprotsessis jahtida just oma kogukonna aardeid. Oma tugevusi teades ja kasutades olete – paramparaaa – ühtehoidvamad ja toimekamad!

ABCD = Asset Based Community Development = ressursipõhine kogukonna arendamine

ABCD mudel on ressursidel ehk tugevustel põhinev kogukondade arendamisviis, mida ei ole Eestis süsteemselt varem kasutatud. Just Sinu kogukonnal on võimalus see Raplamaale tuua!

ABCD lähenemises keskendutakse:
– kogukonna nähtavate ja varjatud ressursside (inimesed, grupid, organisatsioonid, loodus ja infrastruktuur, lood ja traditsioonid) avastamisele;
– kogukonna jaoks oluliste teemade lahendamiseks või heaolu suurendamiseks sobivate tegutsemisviiside kavandamisele;
– individuaalsete ja kogukondlike ressursside ühendamisest tekkinud uute visioonide loomisele.

Osalemise kasu Sinu kogukonnale:
– tugevamad kogukondlikud ja isiklikud suhted;
– parem kaasatus ja kõrgem teadlikkus;
– uued ideed, kuidas tugevusi kogukonna heaks kasutada;
– kõrgem võimekus luua uut väärtust ja käivitada põnevaid algatusi.

Sinu kogukond sobib programmi, kui:
– olete kogukonnatunnet alles otsimas;
– soovite sellele uue hingamise anda ja olemasolevat teise pilguga uurida;
– koondate ärksa seltskonna, kes soovib ammutada uusi teadmisi nii ABCD mudelist, endast kui oma kogukonnast ning on valmis panustama veebruarist aprilli lõpuni nii enda aega, mõtteid kui tegusid.

Kandideerimiseks täida sooviavaldus hiljemalt 31.01 kell 10!

Avasta oma kogukonna aarded!


2024. aastal saab mudeli riiklikul piloteerimisel osaleda üks kogukond, mis valitakse välja sooviavalduse põhjal. Programmis toimuvad veebruarist aprilli lõpuni neli kohtumist ja vahepealsed iseseisvad mudelil põhinevad tegevused.

Osalejatele on toeks ABCD treeningu läbinud hõlbustajad:
– RAEK-i vabaühenduste konsultant Teele Ojasalu;
– Tartu Ülikooli kogukonna arendamise ja sotsiaalse heaolu magistriõppe vilistlased Karin Ratas ja Helen Kari.

Uuri lisaks julgelt Teelelt 5569 1954 ja teele@raek.ee.


ABCD mudeli pilootprogramm on osa Siseministeeriumi strateegilisest partnerlusest „Kogukonnakeskse lähenemisviisi rakendamine 2023–2026“, mille eesmärk on suurendada Eestis tegutsevate kogukondade võimekust ja kriisivalmidust ning edendada kohalikul tasandil kogukonnakeskset valitsemisviisi. Partnerluse elluviimiseks teevad koostööd viis organisatsiooni: MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused, Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut, Eesti Rahvaülikoolide Liit, Eesti Koostöö Kogu ja OÜ Toimevõimendi.

 

Loe edasi

Vasakult: Herkki Olo, Heiti Vahtra, Triin Matsalu, Reelika Vaabel, Rain Terras, Janek Kadarik, Allar Haljasorg, Kristian Skannerup, Tavo Kikas ja Hans-Jürgen Schumann. Foto: MEIK JÆGER JESSEN

11.-13. detsembrini külastasid Rapla, Kohila, Märjamaa ja Kehtna valla, Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse ning Raplamaa Omavalitsuste Liidu esindajad Taani Kuningriiki, täpsemalt Kesk-Jüütimaa piirkonda.

Õppereisi eesmärk oli tutvuda ettevõtluskeskkonda kujundavate era- ja avaliku sektori ühisprojektide ning roheteemadega. Kuna Taanis on juba üle 50 aasta tegeldud taastuvenergia tootmise ning paljude teiste keskkonda säästvate püüdlustega, siis oli see loogiline sihtkoha valik.
Eks tegeldakse Eestiski eriti viimastel aastatel väga aktiivselt päikeseenergiat tootvate ja salvestavate võimaluste kasutusele võtmisega. Lisandunud on tuuleparkide planeerimine ning vesiniku tootmine. Kuna planeerimise protsessis ja ehitiste kavandamisel on suuresti kaasatud ka kohalike omavalitsuste spetsialistid, on sellised tutvumised parimate praktikatega vägagi kasulikud ja arendustegevustes vajalikud.

Kolme päeva jooksul külastati ringmajanduse ettevõtet Mil-Tek Danmark AS Ulfborgis, kus toodetakse aastast 1992 pakendipresse, mis on sisuliselt vallutanud kogu maailma. Ettevõtte moto ongi see, et 8 päeva jooksul peavad nende tooted jõudma kliendini üle kogu maailma. Oli imekspandav, et spetsiaalne masin on loodud vana kivivilla purustamiseks, et sellest kivipuru välja võtta ning taastootmisesse suunata. Kõigile tuttav toodete ümber olev penoplast pressitakse nende masina abil 40 korda väiksemaks, et seda efektiivsemalt taaskasutusse transportida. Ettevõte tegeleb seitsme tootesegmendiga, aastas toodetakse kokku 2500 erinevat masinat. Tegemist on pereettevõttega, mille lõi 1992. aastal Kristian Skannerup, kes on nüüdseks juhtimise üle andnud oma poegadele.

Õppereisi peamine sihtkoht oli Skive kommuunis asuv GreenLab tööstusala, kus toimib muljetavaldav koostöö erinevate taastuvenergia tootjate, jäätmekäitlejate ning taaskasutusettevõtete vahel. On tähelepanuväärne, et praegune tööstusala oli veel aastal 2008 üksnes tühi põld, kus nüüdseks asub kümmekond tootmishoonet ja töötab üle 100 inimese. Samuti on see suurepärane näide sellest, kuidas kohalik omavalitsus on tööstusala algse idee autor, mis hilisemas järgus erastati. Väikese osalusega on vald jätkuvalt seotud ning koos eraettevõtjate ja arendajatega tegutsetakse ala laiendamise nimel.

Skive linna raekojas võtsid Raplamaa delegatsiooni vastu Skive kommuuni vallavanem Peder Chr. Kirkegaard ja tegevdirektor Thomas Lindberg, kes lisaks eelpool mainitud GreenLab’i projektile väga paljusid teisi roheprojekte tutvustasid. Skive kommuunis on eesmärgiks võetud olla kõige puhtam ja rohelisem piirkond ning selle nimel väga mõtestatult ka tegutsetakse. Üks tore näide piirkonna kuvandi loomisest ja teavitamisest on iga-aastase jõulukalendri loomine, kus tutvustatakse Skive kommuuni häid tegusid.

Õppereisi lõpetas kohtumine regionaalse investorkonsultandi Peder Bo Sorenseniga, kes piirkonda ning enda teenuseid tutvustas. Samuti jagas ta mõtteid, mida tuuleparkide planeerimisel silmas pidada.

Õppereisi korraldasid RAEK Euroopa Regionaalarengu Fondi toel ning Anneli Hansen EAS-i ja Kredexi ühendasutuse välisinvesteeringute osakonnast.

Reelika Vaabel,
Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse projektijuht

Loe edasi

Aasta viimasest kirjast leiad:

★ uus info!

Rahastusvõimalused:
1) Põhjamaade Ministrite Nõukogu meetmed (al jaanuar 2024);
2) BAFF-i dialoogiprogramm (TA 15.01); ★
3) Interreg Kesk-Läänemere programmi infopäev (30.01);
4) CERV-i laste õiguste ja osalemise taotlusvoor (TA 26.03).

Sündmused, tunnustamised ja muud:

5) põlvkondadeülese koostöö avalik õppepäev (04.01 Kaereperes); ★
6) maakondlikud tunnustamised (TA 05.01);
7) andmekaitse töötuba (12.01 Tallinnas); ★
8) riigi arengu uurimisteemade ideekorje (TA 31.01). ★

Loe edasi

Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži “Kogukonnatöö vananevas ühiskonnas” magistriõppekava üliõpilaste AVALIK ÕPPEPÄEV Kaereperes kutsub:

– mõttega kuulama üliõpilaste köitvaid ettekandeid;
– osalema harivas rollimängus.

Õppepäev toimub N, 04.01.2024 Valtu Seltsimajas kahes osas:

– kell 10:00-13:30 – ettekanded “Kogukonna ressursside analüüsi ja põlvkondadevahelise koostöö ideede” teemadel;
– kell 16:00-17:00 – kaasamise ja vanuseliste stereotüüpide rollimäng.

Kohti on piiratud arv. Osalemise palume registreerida hiljemalt 03.01.
Osalustasu ei ole. Kui plaanid osaleda ka õhtuses blokis, võta lahkelt teadmiseks, et sündmuskohal lõunaeinet ei pakuta. Suurem valik söögikohti asub Raplas vähem kui 10 minuti autosõidu kaugusel.

Sündmusele on oodatud kõik, kes soovivad:

– paremini mõista eakate rolli ja väärtust kogukonnas ning ühiskonnas;
– osata eakaid kaasata ja nendega koos toimetada nii oma kogukonnas ja/või laiemalt.

Nii et tulge kaasa mõtlema, igas vanuses aktiivsed kodanikud, kohalike omavalitsuste esindajad ja hallatavate asutuste töötajad, teiste organisatsioonide esindajad ja ka kogukonnateadlikud ettevõtjad!

Ettekannetes käsitletakse erinevaid kogukondi: geograafilisi, vajaduspõhiseid, ankruid jne. Väärt ülevaate leiab soojenduseks Dagmar Narussoni artiklist. Narusson on Tartu Ülikooli kogukonnatöö õppejõud ja sotsiaalse innovatsiooni teadur ning avatud dialoogi praktik.

Põlvkondadeülene koostöö kui heaolu alus!


Sündmuse korraldajad on Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledž, Arendusselts Koduaseme ja Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus. Päeva toetavad Valtu Seltsimaja ja Kehtna vald.

 

Loe edasi