Uudised

KOP-i 2024. aasta esimese vooru taotluste esitamine toimub 01.03 kuni 01.04 kell 16.30. Vooru täpsema ülevaate ja juhised leiad siit .

Kevadvooru üleriigilised infopäevad toimuvad Zoomis:
– T, 05.03 kell 14:00-17:00 (https://us02web.zoom.us/j/85026821275?pwd=YVhnUU95d3IrV0F6WmoxWS9tdTRWZz09); NB! Siin jäta lingid alles!
– vene keeles N, 07.03 kell 11:00-12:30 (https://us02web.zoom.us/j/84810380652?pwd=dXdIY2pSSkZkVEFob0NYeElSNXlndz09).

Projektikirjutamise ja e-toetuse keskkonna tehnilise kasutamise küsimustega pöördu aegsasti vabaühenduste konsultandi Teele Ojasalu (teele@raek.ee, 5569 1954) poole. Kui oled taotluse sisestamist keskkonnas juba alustanud, palun saada kiri keskkonna postkastist.

Loe edasi

Kaheksa kogukonda üle Eesti hakkavad koos hõlbustajatega testima kogukonna ressursipõhiselt arendamise ehk ABCD mudelit. Ka Raplamaa osaleb selles piloodis. Meie kogukonnad olid rõõmustavalt aktiivsed! Kandideeris viis kogukonda: kaks Rapla vallast, ülejäänud nii Kehtnast, Kohilast kui Märjamaalt. Lisaks näitasid mitmed huvi üles sooviavaldust täitmata. Aitäh teile kõigile!

Raplamaal asume kogukonna aardeid jahtima Loodna külas. Kohalikud teejuhid on Helvika ja Riina, hõlbustajatena löövad kaasa koos RAEK-i vabaühenduste konsultant Teelega Tartu Ülikooli kogukonna arendamise ja sotsiaalse heaolu õppekava vilistlased Helen ja Karin.

Loodna küla esindajad: „Oleme külakogukonna arengu alguses. Soovime luua ühtset kogukonda, et külaelu arendada ja et ka Loodna küla oleks veel atraktiivsem potentsiaalsetele elanikele. Meie tugevus on teineteist toetavad ja täiendavad entusiastlikud kogukonnaliikmed.“

Loodan väga, et saame selle mudeli katsetamise kogemust laiendada edaspidi teistelegi huvilistele. Kumma külavanem Kajalt tuli väärt mõte esialgu kasvõi teooriast rääkida ja nippe jagada mitmele kogukonnale korraga.

Ülevaate leiab Kogukonnaveebist.


ABCD mudeli treeningu läbinud hõlbustajad.


ABCD mudeli pilootprogramm on osa Siseministeeriumi strateegilisest partnerlusest „Kogukonnakeskse lähenemisviisi rakendamine 2023–2026“, mille eesmärk on suurendada Eestis tegutsevate kogukondade võimekust ja kriisivalmidust ning edendada kohalikul tasandil kogukonnakeskset valitsemisviisi. Partnerluse elluviimiseks teevad koostööd viis organisatsiooni: MTÜ Maakondlikud ArenduskeskusedTartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituutEesti Rahvaülikoolide LiitEesti Koostöö Kogu ja OÜ Toimevõimendi.

Loe edasi

2023. aasta lõpus sai KOP endale kauaoodatud ühtse sümboolika. Selle kasutamine ei ole veel kohustuslik, ent mugav võimalus KOP-i toetuse kasutamisest visuaalselt teavitada.

Kohaliku omaalgatuse programm on Eesti riigi hool ja otsene toetus kogukondadele ja kodanikele ühise tegevuse elavdamiseks. Programmi logo ja selle eksponeerimine toetuskohtades ja -objektidel aitab levitada infot programmi olemasolust ja selle kasust, samas on see Eesti riigi kohaloleku ja hoolivuse märgiks.

Logo ja visuaalsed rakendused leiab RTK veebilehelt.

Kogukond on oluline!

Loe edasi

Registreerumine on hetkel peatatud, sest kohad on esialgu täidetud. Aitäh kiiretele reageerijatele! Kui soovid lisada end võimalike vabanevate kohtade ootejärjekorda, palun saada märgukiri pealkirjaga “13.02 koolituse ootejärjekord” teele@raek.ee. Kui huvilisi koguneb arvukamalt, leiame võimaluse korraldada teinegi koolitus.


RAEK-i vabaühenduste ja kogukondade arenguprogramm
Jätkusuutlikud kogukonnad Raplamaal” esitleb:

PROJEKTIKIRJUTAMISE KOOLITUS
toimub T, 13.02.24 kell 09:30-15:30
Rapla Riigimajas
 Tallinna mnt 14.

Osalema on oodatud Raplamaa vabaühenduste (MTÜ-de ja SA-de) ja kogukondade esindajad ning eraviisilised kodanikualgatustega tegelejad, kes juba kirjutavad või plaanivad kirjutada erinevaid projektitaotlusi.

Koolitus annab projektikoostamise ja -juhtimise baasteadmised ning ülevaate erinevatest meetmetest toetuste taotlemisest. Koolituse tulemusena oskavad osalejad valida oma tegevusele sobilikuma toetusprogrammi ja on saanud teadmisi projekti juhtimisest. Osalejad oskavad kirjeldada projekti vajalikkust, sõnastada eesmärgi ja tulemused, koostada eelarve ja tegevuskava ning mõõta projekti mõju.

Meid koolitab kogenud teoreetik ja praktik Külli Vollmer. Külli on Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse vabaühenduste konsultant. Ta on kodanikuühiskonnas tegev olnud üle 25 aasta olles vabaühenduse asutaja, juhatuse ja nõukogu liige ning omab projektide juhtimise ja koostamise kogemusi. Külli profiilis on ühendatud vabaühenduste nõustaja, hindaja ja rahastaja vaade.

Koolituse omaosalus on 20 €. Tasumine toimub arve alusel enne koolitust.

NB! Loobumisel osalustasu ei tagastata, kui koht jääb kasutamata.

Kohti on piiratud arv, et osalemisest oleks võimalikult palju kasu.

Registeeru juba täna siinOsaluse kinnitame e-kirjatsi.

Päevakava:

09:30-10:00 Koguneme ja häälestume!
10:00-11:30 Saame tuttavaks! Lühiülevaade fondidest ja nende nõuetest. Projekti koostamise põhitõed: vajalikkus (probleemi kirjeldus), eesmärk ja tulemused
11:30-11:45 Sirutuspaus!
11:45-13:15 Projekti koostamise põhitõed: sihtrühm ja kasusaajad ● tegevuskava ja eelarve ● väljundid ja tulemused ● mõju ja jätkusuutlikkus
13:15-14:00 Lõunastame! NB! Iga osaleja tasub enda eine eest ise.
14:00-15:30 Projekti juhtimise ABC: meeskond ● tegevuste elluviimine ja eelarve jälgimine ● tulemused, kuidas ja mida peame rahastajale tõendama ● teavitamine ja aruandlus
15:30 Teame midagi uut!

Kaasa võta kindlasti:

  • arvuti;
  • laadija;
  • küsimused, millele ühiselt vastuseid otsida.

Koosolemise vältel pakume joogipoolist ja energiaampse.

Uuri lisaks teele@raek või 5569 1954.


Programm toimub Raplamaa Partnerluskogu LEADER-i “Kogukonna edendamise” meetme RAEK-i ja Koolitaja OÜ ühisprojekti “Jätkusuutlikud kogukonnad Raplamaal” toel.

Loe edasi

Kodanikuühiskonna Sihtkapital & Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus kutsuvad
vabakonna arengupäevale “KUIDAS ÜHISELT JUHTIDA?“!

Avardame silmaringi, ammutame uusi taipamisi ja teadmisi
N, 22.02.24 kell 10:30-17:00
Raplas Kultuuriklubis BAAS (Tallinna mnt 5).

Osalema on oodatud ennekõike Raplamaa vabaüheduste esindajad ja aktiivsed kodanikud, kes soovivad kodanikuühiskonna arendamisse panustada. Lahkelt võtame vastu aga ka külalised mujalt Eestist.

Kohti on piiratud arv, palun registreeru* hiljemalt R, 16.02 kella 12-ks! Osaluse kinnitame e-kirjatsi, FB sündmusele enda märkimine ei taga kohta. Broneeringud on olulised täpsemaks planeerimiseks. Kui 16ndal veel kahtled, kas saad tulla ja selgus saabub vahetult enne sündmust, palun anna sellest kindlasti teada teele@raek.ee.

Meid võõrustab Kultuuriklubi BAAS ja Kultuurifesivali SÄRIN üks eesvedaja, särtsakas ja südamlik Maili Metssalu. Maili pajatab BAASI ja SÄRINA loo. Loe lisaks allpool!

Päeva tummisema osa sisustab ühistarkusega juhtimise (allpool ↓ täpsemalt) teoreetik ja praktik Riinu Lepa. Tema pagasis on üle kümne aasta erinevate vabaühenduste ja organisatsioonide juhtimise ja arendamise kogemusi. Viimastel aastatel on Riinu keskendunud ühistarkusega juhtimise – peamiselt sotsiokraatia – metoodikate koolitamisele ja nõustamisele. Riinu tegutseb aktiivselt Eesti Ökokogukondade Ühenduses ning Tasaarengu Eesti MTÜ-s. Lisaks töötab ta doktorant-nooremteadurina TalTechis Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis.

PÄEVAKAVA*:

10:30-11:00 Koguneme ja häälestume
11:00-11:30 Avame päeva ja saame tuttavaks
11:30-12:00 Maili Metssalu: BAASI ja SÄRINA lugu
12:00-13:30 Riinu Lepa: ÜHISTARKUSEGA juhtimise teooria
13:30-14:30 Seltskondlik lõunatund kohapeal
14:30-15:30 Riinu Lepa: ühistarkuse teooria kokkuvõte ja praktiline harjutus
15:30-17:00 KÜSK-i & RAEK-i infolaegas: teenused ja toetusmeetmed

* Oleme paindlikud, päevakava võib end mõnevõrra kohendada.

Koosolemise vältel pakume joogipoolist, energiaampse ja lõunaeinet.

Uuri lisaks teele@raek ja 5569 1954.


LOOMEBAAS on hubane ruumide kompleks, millese on pesa pununud loomingulisse elustiili uskuvad inimesed koos oma ettevõtmistega. Nii on Rapla kesklinnas oma koha leidnud Kultuuriklubi BAAS, kus toimuvad erinevad kontserdid ja sündmused, Loomeruum, mis annab koolitusteks võimaluse ning Raplamaa Rahvarõiva Selts, kelle toast kostub kangastelgede klõbinat ja rõõmsat käisitöömeistrite jutuvada. Lisaks toimetavad veel Hispaania keele ring ning erinevad tervisevõimlemised, pillitunnid ja palju muud põnevat.

BAASi lipulaevaks on septembrikuus asetleidev Kultuurifestival SÄRIN, milletaolist Eestis teist ei ole. Kokku tulevad filmi, muusika, teatri, kunsti ja kirjanduse huvilised ning igasse vanuserühma kuuluvad kultuurigurmaanid nii meilt kui mujalt.

Loomebaasi looja ja sealse kogukonna kokkukutsuja on näitlemise, laulmise ja televisiooni taustaga Maili Metssalu. Üheksa toimimisaasta jooksul on BAASi kogukond kasvanud, muutunud, arenenud, kuid ühtne vaimsus ja ühine katus hoiab seda kirjut ning suure südamega seltskonda endiselt koos!


Organisatsiooni juhtimine ühiselt tähendab, et kõigi inimeste teadmised, oskused, arvamused ja kogemused on kaasatud juhtimisprotsessidesse. Seda võib nimetada ka ühise tarkuse kasutamiseks organisatsiooni visiooni elluviimisel. Sellise juhtimise puhul jaotatakse vastutus ja võim organisatsioonis laiali vastavalt meeskondade eesmärkidele. Ühise juhtimise sujuvaks toimimiseks on välja töötatud metoodikad, nt sotsiokraatia. Seminaril vaatamegi lähemalt, mis on sellise juhtimise peamised põhimõtted ja protsessid organisatsioonis, kus neid meetodeid hea kasutada on ning kuidas võiks see organisatsiooni juhtimisele kasuks tulla. Teeme läbi ka praktilise harjutuse.


Päev toimub KÜSK-i ja kodanike võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtust programmi CERV ning RAEK-i koosloomes ning LEADER-i “Kogukonna edendamise” meetme RAEK-i ja Koolitaja OÜ ühisprojekti “Jätkusuutlikud kogukonnad Raplamaal” raames.

Loe edasi


Raplamaa Partnerluskogu teavitab, et kaua oodatud LEADER-i toetuste voorud ettevõtjatele ja vabaühendustele on taas avanemas!

Esialgu on välja kuulutatud järgmised tähtajad:

– infopäev 11.04; voor avatud 02.05-15.05:

— meede 2.1 (ettevõtluse konkurentsivõime tugevdamine);

— meede 2.2 (ettevõtlikkuse arendamine);

– infopäev 25.04; voor avatud 16.05-29.05 – meede 3.1 (kogukonna edendamine);

– infopäev 15.08, voor avatud 29.08-11.09 – meede 1 (investeeringud kogukondadesse);

– ESF+ ehk sotsiaalse heaolu meede avaneb tõenäoliselt sügisel.

Kõik taotlejad on oodatud partnerluskokku eelnevale konsultatsioonile. Kogu vajaliku info leiate siit.

Loe edasi

Otsime üht Raplamaa kogukonda, kes soovib teaduspõhises ABCD arenguprotsessis jahtida just oma kogukonna aardeid. Oma tugevusi teades ja kasutades olete – paramparaaa – ühtehoidvamad ja toimekamad!

ABCD = Asset Based Community Development = ressursipõhine kogukonna arendamine

ABCD mudel on ressursidel ehk tugevustel põhinev kogukondade arendamisviis, mida ei ole Eestis süsteemselt varem kasutatud. Just Sinu kogukonnal on võimalus see Raplamaale tuua!

ABCD lähenemises keskendutakse:
– kogukonna nähtavate ja varjatud ressursside (inimesed, grupid, organisatsioonid, loodus ja infrastruktuur, lood ja traditsioonid) avastamisele;
– kogukonna jaoks oluliste teemade lahendamiseks või heaolu suurendamiseks sobivate tegutsemisviiside kavandamisele;
– individuaalsete ja kogukondlike ressursside ühendamisest tekkinud uute visioonide loomisele.

Osalemise kasu Sinu kogukonnale:
– tugevamad kogukondlikud ja isiklikud suhted;
– parem kaasatus ja kõrgem teadlikkus;
– uued ideed, kuidas tugevusi kogukonna heaks kasutada;
– kõrgem võimekus luua uut väärtust ja käivitada põnevaid algatusi.

Sinu kogukond sobib programmi, kui:
– olete kogukonnatunnet alles otsimas;
– soovite sellele uue hingamise anda ja olemasolevat teise pilguga uurida;
– koondate ärksa seltskonna, kes soovib ammutada uusi teadmisi nii ABCD mudelist, endast kui oma kogukonnast ning on valmis panustama veebruarist aprilli lõpuni nii enda aega, mõtteid kui tegusid.

Kandideerimiseks täida sooviavaldus hiljemalt 31.01 kell 10!

Avasta oma kogukonna aarded!


2024. aastal saab mudeli riiklikul piloteerimisel osaleda üks kogukond, mis valitakse välja sooviavalduse põhjal. Programmis toimuvad veebruarist aprilli lõpuni neli kohtumist ja vahepealsed iseseisvad mudelil põhinevad tegevused.

Osalejatele on toeks ABCD treeningu läbinud hõlbustajad:
– RAEK-i vabaühenduste konsultant Teele Ojasalu;
– Tartu Ülikooli kogukonna arendamise ja sotsiaalse heaolu magistriõppe vilistlased Karin Ratas ja Helen Kari.

Uuri lisaks julgelt Teelelt 5569 1954 ja teele@raek.ee.


ABCD mudeli pilootprogramm on osa Siseministeeriumi strateegilisest partnerlusest „Kogukonnakeskse lähenemisviisi rakendamine 2023–2026“, mille eesmärk on suurendada Eestis tegutsevate kogukondade võimekust ja kriisivalmidust ning edendada kohalikul tasandil kogukonnakeskset valitsemisviisi. Partnerluse elluviimiseks teevad koostööd viis organisatsiooni: MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused, Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut, Eesti Rahvaülikoolide Liit, Eesti Koostöö Kogu ja OÜ Toimevõimendi.

 

Loe edasi

Vasakult: Herkki Olo, Heiti Vahtra, Triin Matsalu, Reelika Vaabel, Rain Terras, Janek Kadarik, Allar Haljasorg, Kristian Skannerup, Tavo Kikas ja Hans-Jürgen Schumann. Foto: MEIK JÆGER JESSEN

11.-13. detsembrini külastasid Rapla, Kohila, Märjamaa ja Kehtna valla, Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse ning Raplamaa Omavalitsuste Liidu esindajad Taani Kuningriiki, täpsemalt Kesk-Jüütimaa piirkonda.

Õppereisi eesmärk oli tutvuda ettevõtluskeskkonda kujundavate era- ja avaliku sektori ühisprojektide ning roheteemadega. Kuna Taanis on juba üle 50 aasta tegeldud taastuvenergia tootmise ning paljude teiste keskkonda säästvate püüdlustega, siis oli see loogiline sihtkoha valik.
Eks tegeldakse Eestiski eriti viimastel aastatel väga aktiivselt päikeseenergiat tootvate ja salvestavate võimaluste kasutusele võtmisega. Lisandunud on tuuleparkide planeerimine ning vesiniku tootmine. Kuna planeerimise protsessis ja ehitiste kavandamisel on suuresti kaasatud ka kohalike omavalitsuste spetsialistid, on sellised tutvumised parimate praktikatega vägagi kasulikud ja arendustegevustes vajalikud.

Kolme päeva jooksul külastati ringmajanduse ettevõtet Mil-Tek Danmark AS Ulfborgis, kus toodetakse aastast 1992 pakendipresse, mis on sisuliselt vallutanud kogu maailma. Ettevõtte moto ongi see, et 8 päeva jooksul peavad nende tooted jõudma kliendini üle kogu maailma. Oli imekspandav, et spetsiaalne masin on loodud vana kivivilla purustamiseks, et sellest kivipuru välja võtta ning taastootmisesse suunata. Kõigile tuttav toodete ümber olev penoplast pressitakse nende masina abil 40 korda väiksemaks, et seda efektiivsemalt taaskasutusse transportida. Ettevõte tegeleb seitsme tootesegmendiga, aastas toodetakse kokku 2500 erinevat masinat. Tegemist on pereettevõttega, mille lõi 1992. aastal Kristian Skannerup, kes on nüüdseks juhtimise üle andnud oma poegadele.

Õppereisi peamine sihtkoht oli Skive kommuunis asuv GreenLab tööstusala, kus toimib muljetavaldav koostöö erinevate taastuvenergia tootjate, jäätmekäitlejate ning taaskasutusettevõtete vahel. On tähelepanuväärne, et praegune tööstusala oli veel aastal 2008 üksnes tühi põld, kus nüüdseks asub kümmekond tootmishoonet ja töötab üle 100 inimese. Samuti on see suurepärane näide sellest, kuidas kohalik omavalitsus on tööstusala algse idee autor, mis hilisemas järgus erastati. Väikese osalusega on vald jätkuvalt seotud ning koos eraettevõtjate ja arendajatega tegutsetakse ala laiendamise nimel.

Skive linna raekojas võtsid Raplamaa delegatsiooni vastu Skive kommuuni vallavanem Peder Chr. Kirkegaard ja tegevdirektor Thomas Lindberg, kes lisaks eelpool mainitud GreenLab’i projektile väga paljusid teisi roheprojekte tutvustasid. Skive kommuunis on eesmärgiks võetud olla kõige puhtam ja rohelisem piirkond ning selle nimel väga mõtestatult ka tegutsetakse. Üks tore näide piirkonna kuvandi loomisest ja teavitamisest on iga-aastase jõulukalendri loomine, kus tutvustatakse Skive kommuuni häid tegusid.

Õppereisi lõpetas kohtumine regionaalse investorkonsultandi Peder Bo Sorenseniga, kes piirkonda ning enda teenuseid tutvustas. Samuti jagas ta mõtteid, mida tuuleparkide planeerimisel silmas pidada.

Õppereisi korraldasid RAEK Euroopa Regionaalarengu Fondi toel ning Anneli Hansen EAS-i ja Kredexi ühendasutuse välisinvesteeringute osakonnast.

Reelika Vaabel,
Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse projektijuht

Loe edasi

Aasta viimasest kirjast leiad:

★ uus info!

Rahastusvõimalused:
1) Põhjamaade Ministrite Nõukogu meetmed (al jaanuar 2024);
2) BAFF-i dialoogiprogramm (TA 15.01); ★
3) Interreg Kesk-Läänemere programmi infopäev (30.01);
4) CERV-i laste õiguste ja osalemise taotlusvoor (TA 26.03).

Sündmused, tunnustamised ja muud:

5) põlvkondadeülese koostöö avalik õppepäev (04.01 Kaereperes); ★
6) maakondlikud tunnustamised (TA 05.01);
7) andmekaitse töötuba (12.01 Tallinnas); ★
8) riigi arengu uurimisteemade ideekorje (TA 31.01). ★

Loe edasi

Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži “Kogukonnatöö vananevas ühiskonnas” magistriõppekava üliõpilaste AVALIK ÕPPEPÄEV Kaereperes kutsub:

– mõttega kuulama üliõpilaste köitvaid ettekandeid;
– osalema harivas rollimängus.

Õppepäev toimub N, 04.01.2024 Valtu Seltsimajas kahes osas:

– kell 10:00-13:30 – ettekanded “Kogukonna ressursside analüüsi ja põlvkondadevahelise koostöö ideede” teemadel;
– kell 16:00-17:00 – kaasamise ja vanuseliste stereotüüpide rollimäng.

Kohti on piiratud arv. Osalemise palume registreerida hiljemalt 03.01.
Osalustasu ei ole. Kui plaanid osaleda ka õhtuses blokis, võta lahkelt teadmiseks, et sündmuskohal lõunaeinet ei pakuta. Suurem valik söögikohti asub Raplas vähem kui 10 minuti autosõidu kaugusel.

Sündmusele on oodatud kõik, kes soovivad:

– paremini mõista eakate rolli ja väärtust kogukonnas ning ühiskonnas;
– osata eakaid kaasata ja nendega koos toimetada nii oma kogukonnas ja/või laiemalt.

Nii et tulge kaasa mõtlema, igas vanuses aktiivsed kodanikud, kohalike omavalitsuste esindajad ja hallatavate asutuste töötajad, teiste organisatsioonide esindajad ja ka kogukonnateadlikud ettevõtjad!

Ettekannetes käsitletakse erinevaid kogukondi: geograafilisi, vajaduspõhiseid, ankruid jne. Väärt ülevaate leiab soojenduseks Dagmar Narussoni artiklist. Narusson on Tartu Ülikooli kogukonnatöö õppejõud ja sotsiaalse innovatsiooni teadur ning avatud dialoogi praktik.

Põlvkondadeülene koostöö kui heaolu alus!


Sündmuse korraldajad on Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledž, Arendusselts Koduaseme ja Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus. Päeva toetavad Valtu Seltsimaja ja Kehtna vald.

 

Loe edasi

Harju-, Rapla-, Läänemaa DMO koostöömudeli (Destination Management Organization) ja disainiagentuuri Neway koostöös valmis piirkonna turismiprofessionaalidele suunatud kaasaegne ning kasutajasõbralik veebiplatvorm, mille loomisel kasutati strateegiliste tööriistadena disainmõtlemist ja teenusedisaini.

Veebilehe sisu luues on keskendutud järgnevale:

  • Informatsiooni kättesaadavus. Saad kogu vajaliku info ning kasulikud viited ühest kohast
  • Koolitus ja areng. Leiad infot nii tulevaste koolituste kohta kui möödnud koolituste materjalid.
  • Usaldusväärsus. Leiad siit vajalikud kontaktid ja info võrgustiku kohta, kellega koostöös konkurentsivõimet tõsta ning turismitulusid suurendada.

Vaata uut meie turismiprofessionaali veebilehte SIIT  ja salvesta leht oma lemmikutesse!

Loe edasi

Kohaliku omaalgatuse programmi 2023. aasta sügisvooru laekus 29 projektitaotlust. Kõik taotlused vastasid tehnilistele nõuetel ja läksid seega hindamisele:
– meetmes “Kogukonna areng” 10;
– meetmes “Investeeringud ja kogukonnateenuste arendamine” 19.

Hindamiskomisjon tegi ettepaneku toetada kokku 12 projekti:
– „Kogukonna areng“ 5,
– „Investeeringud ja kogukonnateenuse arendamine“ 7.

Hindamiskomisjoni ettepanekule toetudes tegi Raplamaa Omavalitsuste Liidu juhatus 23.11.2023 otsuse nr 127. Toetuse saajate nimekirja vaata siit.

Otsused saadetakse taotlejatele e-toetuse keskkonda, toetused makstakse välja hiljemalt 04.12 (KOP-i määruse § 18 järgi otsusest kümne tööpäeva jooksul).

Loe edasi

Mis saab klaasist pärast seda, kui oma supipurgi konteinerisse viskame või karastusjoogi pudeli taaraautomaati viime? Siis läheb see Järvakanti ja leiab endale uue elu, mõnikord ka natuke ootamatul kujul.

Rääkides klaaspurkidest ja -pudelitest uute sarnaste toodete valmistamisest, ei saa üle ega ümber Sibelco Green Solutions Estonia OÜ tehasest Järvakandis. Lihtsustatult öeldes võtab tehas pakendiklaasi (pudelid, purgid) ja lehtklaasi (vanad aknad), puhastab saadud massi kõikvõimalikest muudest jäätmetest ning purustab selle. Tehase toodangust saabki uusi pudeleid valmistada.
Kuigi tehas ise on Järvakandis juba ligi kümme aastat tegutsenud, on Sibelco nimi uus. Varasema nime Krynicki Glass Recycling OÜ all tegutses Poola pereettevõte. Uus omanik on suur rahvusvaheline kontsern üle 6000 töötajaga, mille põhitegevusala on tegelikult kaevandus.
Valdavalt kaevandatakse mineraale klaasitööstusele (räni, kaltsium, naatrium), aga tegevuste hulka kuulub ka keraamikatööstuse vajaliku toorainega varustamine. Nähes klaasipuru tootjates konkurente, otsustas kontsern tehased endale osta.
„Tänaseks oleme Euroopa kõige suurem klaasijäätmete sorteerija, Euroopas on 23 tehast. Ambitsioon on saada maailma suurimaks,” ütles Balti regiooni juht Mait Järvik.
Järvik rääkis, et Eestis kogutud klaasijäätmetest tuleb lõviosa nende tehasesse. Aga kuna väikeses Eestis ei ole tehase jaoks piisavalt toorainet, tuuakse klaasijäätmeid juurde ka Soomest. Järvik tõdes, et tooraine hankimine on seaduse eripäradest tulenevalt keeruline. Kui näiteks Eesti Keskkonnateenused müüb tehasele sada tonni klaasijäätmeid, tahaksid nad vastu saada taaskasutustõendit täpselt saja tonni peale.
„Tegelikult on see võimatu, sest seal on ka muud prügi, kaks protsenti ainuüksi on niiskus ja vesi,” rääkis Järvik. Ta selgitas, et Euroopa Liidu seaduste järgi saab seda tingimust aga täita jäätmeid riigist välja müües, mida loomulikult ka ära kasutatakse.
Kas asjaajamist ei võiks lihtsamaks teha oma konteinerite paigaldamine klaaspakendite kogumiseks? Järvik ütles, et nad on kaalunud võimalust tehase ette konteiner panna, kuid laiemalt nad seda kindlasti tegema ei hakka, sest see teeks neist jäätmekäitleja ja seda nad ei soovi.
Seega võtavad nad vastu juba kokku kogutud klaasijäätmeid. Pandipakendi puhul on materjal puhas, pakendikonteinerite sisu sisaldab aga tõepoolest kõike, alustades mähkmetest kuni metalli ja keraamikani.
„Põhitöö teevad ära optilised klaasisorteerid ehk robotmasinad, kust klaas kukub läbi. Iga tükk, mis sellest klaasist kukub, registreeritakse kaamerate poolt ja hinnatakse, mis asi see on, kas ta üldse on klaas, mis värvi ta on, mis tüüpi klaas ta on,” rääkis Järvik. Nutikad masinad saavad aru isegi sellest, kas tegemist on kõvasulamklaasi (näiteks saunausteks kasutatav klaas) või tavalise klaasiga.
Neid kahte omavahel kokku segada ei saa, sest ühe sulamistemperatuur on mitusada kraadi kõrgem kui teisel. „Kui selline klaasitükk on tavaklaasi puru sees, mis läheb pudelite tootmisesse klaasisulatusvanni, siis need tükid jäävad sinna nagu kivitükid, need ei sula ära ja need rikuvad ära toote, seavad ohtu selle kvaliteedi,” rääkis Järvik.
Tehase töö suurimaks vaenlaseks on kivimid, näiteks keraamilised nõud, ja nendega võitlemiseks peavad masinate kõrval andma oma panuse ka inimkäed. „Metallid me saame ülilihtsalt välja, sest kas magnet või pöörisvooluseade viskab nad välja. Käsisorteerija üks põhiülesanne on kõik kivimid välja võtta. Kui ta saab pooliku tassi kätte, on üks tükk päästetud. Kui poolik tass läheb natuke edasi
purustajasse, siis seal võib olla sadu või tuhandeid tükke. Ja needsamad tuhanded tükid peab optiline sorteer suutma välja puhuda. Aga ilmselgelt ükski seade ei ole kunagi 100 protsenti töökindel,” rääkis Järvik.
Pärast keerulist protsessi saab jäätmetest puhas klaasipuru. „Lõpuks tuleb toode, mis on kahes erinevas fraktsioonis ehk suuremad tükid ja peenem puru ja värvid eraldi – valge, roheline, pruun,” rääkis Järvik. Läbipaistev klaas liigub üle õue naabertehasesse, kus O-I Estonia sellest ainukesena Eestis purke ja pudeleid valmistab. Ligi pool tehase toodangust ongi just O-I Estoniale sobilik klaas. Järvik ütles, et Sibelco tehast ei oleks, kui kõrval poleks O-I tootmist, ja seega otsitakse ka teadlikult võimalusi maksimaalselt palju läbipaistvat klaasipuru toota.
Värviline klaas läheb praegu veel üle piiri. Pruun klaas liigub valdavalt Poola, kus sellest tehakse pudeleid ja purke.

Innovaatiline klaasvahtkillustik

Klaasist ei pea alati ilmtingimata uuesti pudel või purk saama. Näiteks Sibelco tehase rohelisest klaasist tehakse viimastel aastatel Soomes klaasvilla. Kuid ka klaasipealinnas on olemas innovaatiline Green Gravels OÜ tehas, mis toodab klaasvahtkillustikku, andes materjalile hoopis uue kuju ja kasutusvõimalused. Klaasvahtkillustikku saab kasutada nii infrastruktuuri rajamisel kui ka hoonete ehituses.
Poolteist tegutsemisaastat on olnud keerulised. Kohe tootmise alguses algas sõda Ukrainas ja sellega kaasnesid kõrged energiahinnad, mis sundisid mõneks ajaks tehase peatama. Ettevõtte juht Timo Taniel tõdes, et aasta oli huvitav ja õpetlik. Raske on ebakindlal ajal uudse tootega turule tulla. Keerulise perioodi jooksul vaadati oma tegevus üle ja tehti ka mitmeid parendusi. „Kui sarnane olukord peaks uuesti tekkima, siis ma arvan, et me suudame seda kukkumist leevendada,” rääkis Taniel.
Uudset toodet on nüüdseks kasutatud näiteks Eesti suurima rohekatuse ehitamisel, aga ka talumajade renoveerimisel põrandates ja vahelagedel, põhumajade ja maakeldrite rajamisel, samuti näiteks basseinide ehitamisel. „Materjali kasutusvaldkond on otsatu,” ütles Taniel.
Seda on pärast teatud ümbertöötamist kasutatud ka looduslike savikrohvide sees ja hetkel testib Riia Tehnikaülikool materjali betoonsegudes. „Nad on väga optimistlikud sellel suunal,” ütles Taniel.
Suurem osa toodangust läheb ekspordiks, kuid teatud kodumaistes projektides on Green Gravels saanud sellegipoolest kaasa lüüa.
Klaasvahtkillustiku teine kasutusvaldkond on teedeehitusega seotud. RMK kasutas tänavu kahe metsatee rekonstrueerimisel klaasvahtkillustikku ja saavutas parema tulemuse, kui seniste lahendustega. Taniel rääkis, et tegemist oli soise alaga, kus vana kruusa ja killustiku lahendus oli lihtsalt liiga raske. Tee vajus oma raskuse all laiali. Tavalise killustiku asemel kasutati klaasvahtkillustikku, mis on kümme korda kergem. „Tellisime pärast teede valmimist Soomest uuringumasinad, mis veendusid, et tee ületab kõiki parameetreid, millele ta vastama peaks,” rääkis Taniel.
Tulevikku vaatab ta optimistliku pilguga. Toodetava klaasvahtkillustikuga saab ehitada kiiremini, efektiivsemalt ja loodussäästlikumalt ja see aitab täita seatud rohe-eesmärke. „Tegu on üle 99% ringmajanduse tootega,” ütles Timo Taniel. Pealegi on piirkond, kus tehas asub, tegevuseks väga soodne, kõrval on teisi klaasiga tegelevaid tööstusi. Taniel ütles, et toetavad on ka Kehtna vald ja Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus.

Katri Reinsalu
Raplamaa Sõnumid


Artikkel valmis Euroopa Regionaalarengu Fondi projekti “Raplamaa PATEE 2020-2023” toel.

Loe edasi