Uudised

Loodusega rütmis tärkavad ka ideed – päikesepaistet ja väetist leiad neile ehk siit kirjast. Lisaks muudki asist silmaringi laiendama. Uuri lähemalt infokirjast.

RAHASTUSVÕIMALUSED:
1) KOP-i kevadvoor (tähtaeg 02.04 kell 16:30);
2) noorte projektikonkurss Ideepuhur (infotund 25.03 kell 18; TA 05.04);
3) kogukonnafond (30.03-03.05);
4) LEADER-i “Kogukonna edendamine” (infotund 14.04; 04.-18.05);
5) CERV-i taotlusvoorud (TA 16.04, 28.04, 29.04);
6) kodanikuühiskonna suursündmuste toetus (TA 31.10).

TUNNUSTAMINE:
7) “Kogukonna hing 2026” (TA 12.04);
8) Regionaalmaasikas (TA 16.04);
9) Märjamaa valla laste ja noorte sihtkapital (TA 30.04).

KOOLITUSED, SÜNDMUSED jmt:
10) Rapla valla külade ümarlauad 2026;
11) kodanikunädal (eelsündmus 15.04 Tallinnas; 23.-27.11);
12) tulumaksusoodustuse infoseminar (29.04).

VARIA:
13) uued kogukondlikud tuuled Kohila vallas;
14) noorte kaasamise õppereisi järelkaja;
15) Raplamaa vallavolinike infopäeva järelvaatamine;
16) Raplamaa ettevõtjate ühingute võimestamise arenguprogramm.

23. märtsil kogunesid Raplamaa ettevõtjate ühingute juhid ja aktiivsed liikmed Ööbiku Gastronoomiatallu. Algas arenguprogramm, mille jooksul saab iga ühing toetatud võimaluse tegeleda fookuse häälestamise, liikmete aktiveerimise, uute liikmete kaasamise või muu endale olulise küsimusega. Programmi kutsus RAEK ellu ühingute endi ettepanekul – oleme tänulikud meile antud usalduse eest!

Teekonda saadavad Eesti tippcoach’id Merle Viirmaa PCC ja Peep Aaviksoo PCC. Kohtutakse veel aprillis coach’ival rabamatkal, mais meeskonnastrateegia päeval ja augustis lõpuseminaril.

Programmis osalevad maakonna kõik kolm ettevõtjate ühingut.

Ettevõtlikud Naised Raplamaal
https://naisedraplamaal.ee
https://www.facebook.com/ettevotlikudnaisedraplamaal

Märjamaa Ettevõtjate Piirkondlik Ühendus
https://mepy.ee
https://www.facebook.com/mepykad

Raplamaa Ettevõtjate Ühing
https://www.reu.ee

Programmi rahastab Euroopa Liit projekti “Atraktiivne Raplamaa ettevõtluskeskkond” raames.

Reet Saar 
Raplamaa Sõnumid

Koostööseminari avasõnad lausus Märjamaa vallavanem Triin Matsalu. Foto: Reelika Vaabel

Ruunawere Postimõisas 10. märtsil peetud koostööseminarile olid kutsutud Märjamaa valla ettevõtete esindajad ja ärikinnisvara omanikud, RAEKi ja Märjamaa vallavalitsuse esindajad. Kokkusaamise eesmärk oli anda ülevaade Märjamaa valla ettevõtluskeskkonna hetkeseisust ja arengusuundadest ning kaasata osalejad arendusplaanide aruteludesse.

Avasõnades lausus Märjamaa vallavanem Triin Matsalu, et täna räägime tulevikust, kuigi maailm on rahutu. SEB panga majandusanalüütik Mihkel Nestor andis vaimuka ja piltliku ülevaate maailma majanduse suurest pildist aastal 2026, kasutades horoskoopide koostajate sõnavara ja lähenemisviise.
Ta märkis, et Eesti viimaste aastate majandusedu taga on suuresti nn ajude sektor. Küsimustele vastates ütles ta, et Leedu majandusedu taga on Eestist suurem usk toimuvasse. Tema arvates sõjatööstuse ettevõtted Eesti majandust tervikuna palju ei tõsta, pigem võib tuule tiibadesse saada mõni üksik ettevõte.

Vallavanem Triin Matsalu kõneles omavalitsuse arengusuundadest. Märjamaa vallal on hea strateegiline asukoht teede ristis, siin on rahulik linnaline keskkond, kus olulised teenused on olemas. Koostöövalmis omavalitsus on paindlik ja ettevõtluse arenguks lahendustele suunatud. Siin on stabiilne keskkond ja ruumi kasvuks. Valla kuvand on, et see pole magala, vaid teadlik elukeskkonna valik.
Vallavalitsuse teedespetsialist Annika Plamus avas lähemalt ettevõtluse ja ennekõike teedeehituse poolt. Ta andis ülevaate Via Baltica trassil alanud suuremahulistest töödest, millega rajatakse järgmisel kolmel aastal ligikaudu 25 km neljarealist maanteed koos eritasandiliste ristmike, kogujateede ja muude rajatistega. Ettekannet ilmestanud videod andsid aimu tööde mastaapidest.
Uue trassi valmimine toob kaasa suurema sõidukiiruse ja aruteludes kerkis mitmel korral küsimus: mis meelitaks reisija trassilt alevisse keerama.

Mäo Investi juhatuse liige Enno Vaab. Foto: Reet Saar

AS-i Mäo Invest juhatuse liige Enno Vaab ütles oma esinemist alustades, et temal oli vallavanema sõnavõttu kuulates tuttav tunne, sest eesmärgid ja kitsaskohad või turundamise märksõnad on nii sarnased. Ta tutvustas Mäo ettevõtlusala arengut aastate jooksul ja kuidas tee-ehitus on Mäo Investile kuuluvaid arendusalasid mõjutanud. Neile kuulub ka Orgital Klaarika planeeringuala, kuid ettevõtte projektidest on see hetkel ootel.
Restate Property Advisorsi juhatuse liige Ardi Roosimaa rääkis, et Restate tegeleb arendusega ennekõike Tallinna ringteel, aga nad vaatavad ka väljapoole pealinna kuldset ringi. Restate on omandanud Märjamaa sissesõidu juures oleva Orgita küla tehnopargi planeeringuala.
„Märjamaa ala on seisnud kaua ootel, aga tahame sellest teha hea asja. Meie pragmaatiline otsus oli oodata, kuni teeprojekt on kinnitatud,“ põhjendas Roosimaa senist vaikust.
Restate arendab suuremaid maa-alasid, kuhu saab tekitada mitmekesise ja hea (ettevõtlus)keskkonna. „Millal esimene hoone tuleb, seda veel öelda ei oska, aga tõenäoliselt on see tankla maantee ääres. Ala tagumises osas võiks olla rekade parkla, kus juhid saavad teha nõuetekohase 48-tunnise peatuse,“ jagas Roosimaa mõnda võimalikku lahendust.
Märjamaa väikeettevõtjate koostöövõimalustest kõneles Märjamaa Ettevõtjate Piirkondliku Ühenduse (MEPÜ) juhatuse esimees Andres Jõessar. 2000. aastal alguse saanud ühendusel on 35 liiget. Ettevõtjate omavaheline koostöö on hea, ka üksteiselt tellitakse töid. MEPÜ korraldab seminare ja infoõhtuid, mis on avatud kõigile huvilistele. Nad korraldavad isekeskis ühisüritusi kodumaal ja inspiratsioonireise raja taha. Jõessar tõdes, et kõige raskem on saada noori ettevõtluse juurde ja panna huvituma MEPÜ tegemistest.
RAEKi juhataja Janek Kadarik tegi lühianalüüsi Raplamaa ettevõtlusest, arengusuundadest ja ühisturundusest.

Osalejate arvamusi

Märjamaa vallavanem Triin Matsalu
10. märtsil toimunud ettevõtjate koostööseminar Ruunawere Postimõisas oli minu jaoks väga väärtuslik päev. Oli hea näha, et nii paljud Märjamaa valla ettevõtjad leidsid aega kokku tulla, mõtteid vahetada ja ühiselt tulevikku vaadata.
Mind rõõmustas eriti avatud arutelu selle üle, kuidas meie piirkond võiks paremini kasutada võimalusi, mida loob Tallinna–Pärnu–Ikla maantee neljarealiseks ehitamine. Kiire liiklus võib esmapilgul tunduda kui midagi, mis lihtsalt sõidab meist mööda, kuid tegelikult peitub selles ka suur võimalus – küsimus on, kuidas panna inimesed korraks peatuma, avastama Märjamaad ning kasutama meie ettevõtjate pakutavaid teenuseid.
Inspiratsiooni andsid nii majandusanalüütik Mihkel Nestori mõtted majanduse lähiaastate väljavaadete kohta kui ka Mäo Investi praktilised kogemused ettevõtlusarenduste kujundamisel suurte maanteede ääres.
Minu jaoks kinnitas see seminar, et Märjamaa tugevus peitub koostöös. Kui vald ja ettevõtjad tegutsevad ühise eesmärgi nimel, on meil võimalik luua keskkond, kus ettevõtlus areneb ja inimesed tahavad siia tulla – nii peatuma kui ka pikemalt jääma.
Suur tänu kõigile ettevõtjatele, kes osalesid ja oma mõtteid jagasid. Just sellistest kohtumistest sünnivad uued ideed ja järgmised sammud meie valla arengus.

Mäo Investi juhatuse liige Enno Vaab
Esimest korda sain nii paljude siinsete ettevõtjatega kokku. Oli huvitav kuulda nende muresid ja rõõme. Meil on nendega samad kitsaskohad: kuidas jääda ellu suurte teede ääres. Kui kunagi hakkame siin oma planeeringualal toimetama, tahame kohaliku kogukonnaga sõbralikult suhelda.

Restate Property Advisorsi juhatuse liige Ardi Roosimaa
Päev jättis meeldiva mulje. Osalenud ettevõtjad on aktiivsed ja arutelud olid sisukad. Saime hea ülevaate Märjamaa valla ettevõtlusest. Mulle jäi positiivselt kõlama see, et vald tegeleb aktiivselt demograafia ja elukeskkonna küsimustega. Selleks, et uue magistraali väljaehitamine ei hakkaks tulevikus kohalikku ettevõtlust pigistama, peab juba praegu mõtlema, kuidas end nähtavaks teha. Meie arendusala võtmes on täna kõige olulisem leida selliseid ettevõtteid, kelle tegevus annaks piirkonnale uue suuna, mitte ei jagaks ringi juba väljakujunenud turgu.

Sündmuse korraldamist ja kajastamist toetas Euroopa Liit PEEK projekti “Atraktiivne Raplamaa ettevõtluskeskkond” raames.

SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ja Siseministeeriumi uue toetusmeetme – kogukonnafondi ehk KOF-i – fookuses on:
– kogukondade ja väikeste korterelamute kriisikindlus;
– kogukondade ja KOV-ide järjepidev koostöö.

19.03 toimunud infotunni salvestise ja esitluse leiab siit.

Voor on avatud 30.03-03.05.2026.

2026. aasta taotlusvoor on suunatud kohaliku tasandi kriisivalmiduse tugevdamisele ning kogukondade, korteriühistute ja kohalike omavalitsuste koostöö arendamisele elanikkonnakaitses.

Taotleda saavad:
– avalikes huvides tegutsevad vähemalt aastased MTÜ-d ja SA-d;
– kuni 1200 m² suletud netopinna ja minimaalselt 80% füüsiliste isikute omandiga vähemalt aastased KÜ-d,
millel on:
– kriisiplaan;
– KOV-i kirjalik kooskõlastus.

Täpsema ülevaate ja praktilisi abimaterjale leiad https://kysk.ee/kof26.

Ideest taotluseni toetavad:

– RAEK-i vabaühenduste konsultant Teele Ojasalu;
– taotleja KOV-i esindaja:
– Kehtnas täpsustamisel
– Kohilas täpsustamisel
– Märjamaal Kirsti Mau
– Raplas täpsustamisel

– Päästeameti Rapla-Järvamaa päästepiirkonna juht Tanel Vahter;
– KÜSK-i KOF-i koordinaator Eva Seera.

Kogukonnafondi eelkäija on 2023. ja 2024. aastatel kogukondliku kriisivalmiduse projekte toetanud kodanikuühiskonna innovatsioonifond. Raplamaa taotlejad kasutasid KIF-i võimalusi aktiivselt ja sisukalt.

1. aprillil alustab toidutootjatele suunatud arenguprogramm, mis aitab väiketootjal luua rohkem selgust oma ettevõtte arengus ning leida praktilisi viise, kuidas oma toodet paremini nähtavaks teha.

Väike toidutootja, kas tunned end ära?

Teed oma ettevõttes peaaegu kõike ise: toodad, pakendad, suhtled klientidega, kavandad turundust ja proovid kuidagi ka sotsiaalmeedias nähtav olla.

Aga tihti seisad olukorras, kus:

• aeg kaob käest ja tegevused kasvavad üle pea
• turundus jääb tahaplaanile või tekitab stressi
• sotsiaalmeedia jaoks kaamera ette minna või videoid teha tundub ebamugav
• oma toodet oleks vaja paremini esile tuua, aga ei tea täpselt kuidas

Just nende küsimustega tegeleb Raplamaa toidutootjate arenguprogramm.

Programm on mõeldud Raplamaa mikro-ja väike toidutootjatele, kes teevad oma ettevõttes sageli peaaegu kõike ise. Programmi eesmärk on aidata ettevõtjatel oma aega targemini juhtida, toodet paremini turundada, mõelda teadlikumalt oma brändi ja pakendi peale ning vähendada nähtavusega seotud stressi.

Mida programm sisaldab?

Programmi ülesehitus ühendab kolm olulist elementi:

• coachiv matk, mis aitab ettevõtjal suunata fookuse tema ettevõttes hetkel kõige olulisemale teemale
• praktilised koolitused, mis annavad tööriistu turunduse, esinemise, ajajuhtimise ja brändi arendamiseks
• mastermind-kohtumised, kus osalejad saavad jagada oma kogemusi ja leida koos lahendusi ettevõtlusega seotud küsimustele

Selline formaat aitab ühendada nii uute teadmiste saamise kui ka päris ettevõtluskogemuse jagamise.

Coachiv matk ettevõtjatele

Programm algab ühise coachiva matkaga looduses, kus osalejad saavad võtta korraks aja maha igapäevasest töötempost ning mõelda selgemalt oma ettevõtte järgmiste sammude peale.

Matka jooksul saavad osalejad:

• sõnastada oma ettevõtte arengueesmärgi
• jagada oma peamisi väljakutseid
• tutvuda teiste väiketootjatega

Matka viib läbi juhtimiscoach Mari Kirss.

Ettevõtjate mastermind-kohtumised

Programmi jooksul toimuvad ettevõtjate mastermind-kohtumised, kus osalejad saavad arutada oma ettevõtte küsimusi, jagada kogemusi ning leida teiste ettevõtjate toel uusi lahendusi.

Sellised arutelud aitavad sageli näha oma ettevõtte olukorda värske pilguga ning leida ideid, mida üksi tegutsedes ei pruugi märgata.

Kohtumisi fasiliteerib ettevõtluskonsultant ja juhtimiscoach Mari Kirss.

Praktilised koolitused

Programmi jooksul toimuvad ka kolm praktilist koolitust, mis on suunatud väiketootjate igapäevastele väljakutsetele. Koolitajad töötavad koolituste käigus ka osalejate enda toodete, pakendite ja lugudega.

1) Ajaplaneerimine mikroettevõtjale

Koolitus keskendub sellele, kuidas mikro- ja väikeettevõtjana:

• oma aega paremini juhtida
• stressi vähendada
• keskenduda tegevustele, mis päriselt ettevõtet edasi viivad.

Koolitust viib läbi Produktiivsusklubi, kelle lähenemine aitab ettevõtjal lõpetada pideva “tulekustutamise”, luua selgema süsteemi oma töö ja prioriteetide juhtimiseks ning hoida fookust kõige olulisematel tegevustel.

2) Julgus sotsiaalmeedias nähtav olla

Koolitus aitab ettevõtjatel tunda end kaamera ees loomulikult ja enesekindlalt, et oma toodet või teenust sotsiaalmeedias paremini tutvustada.

Koolitajaks on Aveli Jänes, endine TV3 saatejuht ja esinemiskoolitaja, kes aitab osalejatel:

• saada kaamera ja mikrofoniga sõbraks
• teha lihtsaid esinemisharjutusi
• kogeda turvalist ja toetavat tagasisidet
• kasvatada enesekindlust oma loo ja toote jagamisel
• oma toodet targemini müüa

3) Toote pakend ja brändi terviklikkus

Koolitus keskendub sellele:

• milliseid pakendeid saab luua
• kuidas sinu toote pakendit edasi arendada
• kuidas luua brändi terviklikkust

Koolitajaks on Helena Nagel, disainistuudio Dilk asutaja, kes on osalenud Kuldmuna konkursi žüriis ning võitnud ka ise mitmeid Kuldmuna auhindu.

Mida programm sulle annab?

Programmi lõpuks:

• oled sõnastanud selgemalt oma ettevõtte järgmised arengusammud
• oskad oma aega teadlikumalt planeerida ning keskenduda tegevustele, mis päriselt ettevõtet edasi viivad
• tunned vähem stressi, sest sul on selgem süsteem oma töö ja prioriteetide juhtimiseks
• tead, kuidas oma toodet ja lugu paremini nähtavaks teha
• tunned end kaamera ees ja sotsiaalmeedias julgemalt
• oled saanud praktilisi ideid oma pakendi ja brändi arendamiseks
• oled loonud väärtuslikke kontakte teiste väiketootjatega ja saanud uusi vaatenurki

Kellele programm sobib?

Programm on mõeldud Raplamaa väike toidutootjale, kes soovib:

• oma ettevõtet teadlikumalt arendada
• saada uusi ideid ja praktilisi tööriistu
• õppida teiste ettevõtjate kogemusest
• olla oma tootega nähtavam

Millal programm toimub?

Programm toimub kolmapäeviti, kuupäevadel:

1.04 Coachiv rabamatk, Mari Kirss

15.04 Ajajuhtimise koolitus, Produktiivsusklubi

6.05 Julgus sotsiaalmeedias nähtav olla, Aveli Jänes

20.05 Mastermind kohtumine, Mari Kirss

10.06 Pakendi- ja brändi koolitus, Helena Nagel

17.06 Mastermind kohtumine, Mari Kirss

Kus programm toimub?

Programm viiakse läbi Raplamaal, erinevates asukohtades.

Kuidas programmiga liituda?

Programmi kohtade arv on piiratud, et hoida grupp väike ja toetav.

Programmis osalemiseks palume täita kandideerimisavalduse. Osalejad valitakse avalduste põhjal, et moodustada ettevõtjate grupp, kus kõigil on võimalik programmist maksimaalselt kasu saada.

Osalustasu: 100 €  (sisaldab kõiki koolitusi, kohtumisi ja kohvi-ning lõunapause)

Osalevatele ettevõtetele rakendatakse vähese tähtsusega abi (VTA). Lisainfo: Riigiabi info.

Kandideerimine on avatud kuni 24.03

Lõpliku valiku teeme teatavaks 25.03

KANDIDEERI SIIN.

Täpsem info:

Mari Kirss
Ettevõtluskonsultant, SA RAEK
mari@raek.ee
Tel 53323681

Seminari korraldamist kaasrahastab Euroopa Liit projekti “Atraktiivne Raplamaa ettevõtluskeskkond” raames.

Starditoetus toetab kasvupotentsiaaliga alustavate ettevõtete loomist.
Julgustab alustavaid ettevõtteid looma töökohti ja panustama jätkusuutliku müügitulu kasvatamisse.

Taotlemine avaneb 11.03.2026 kell 09:00.
Toetuse taotlusi saab esitada jooksvalt kuni rahastamise eelarve ammendumiseni.
Enne taotluse esitamist tuleb läbida kohustuslik eelnõustamine maakondlikus arenduskeskuses.

Infopäev toimub 12.03.26 kell 09.00-11.00 Teams-is.
Infopäeval osalemiseks palun registreeru EIS veebilehel.

Rohkem infot

või

Tatjana Jääger
Ettevõtluskonsultant/KredEx KÜ konsultant
+372 520 6300
tatjana@raek.ee

2025. aastal ettevõtja Google`i profiilile ja broneerimiskeskkondadesse jäetud külastajate tagasiside Harju-, Rapla- ja Läänemaal joonistab välja selge pildi: külastajate ootused kasvavad ning kõige paremini tulevad toime need ettevõtted, kes suudavad pakkuda selget väärtust, järjepidevat kvaliteeti ja emotsionaalset elamust. Samal ajal seab suur külastajate hulk eriti spaadele ja populaarsetele majutuskohtadele järjest suuremaid väljakutseid.

Järgnev ülevaade tugineb Harju-, Rapla- ja Läänemaa ühtse sihtkoha klienditagasiside tööriistale, mis koondab külastajate tagasisidet 45 keeles ja 175 keskkonnast üle maailma. Tehisaju tööriist annab sisu põhjal ettevõtetele ja ka sihtkohale kvaliteedihinnangu. Meie piirkonnas jäetakse suurem osa külastajate tagasisidest ettevõtete Google’i äriprofiilidesse ja Booking.com platvormile. Tagasiside jätjate seas on enim eestlasi ning väliskülalistest soomlasi. Keelte lõikes domineerib eestikeelne tagasiside, millele järgnevad võõrkeeltest eeskätt ingliskeelsed hinnangud ja kommentaarid.

Kolme maakonna peale kokku jätsid külastajad ligikaudu 15 000 tagasisidet, nii tärnipõhiste hinnangute kui ka sisuliste kommentaaridena. Suurim tagasiside hulk, ligikaudu 7 500 hinnangut, kogunes Harjumaalt, mida selgitab eelkõige sealsete külastuskohtade suurem arv. Teisalt on tagasiside jätmise arv seotud ka ettevõtete endi protseduuridega, näiteks kas teenindajatel on palutud tagasisidele viidata või võimaldab seda näiteks broneerimissüsteem. Seega enamuse tagasiside koguarvust kogusidki piirkonna suuremad spaahotellid Haapsalus, Viimsis ja Laulasmaal.

Atraktsioonid ja (majutusega) külastuskohad: väiksem võib olla parem

Atraktsioonide ja külastuskohtade seas koonduvad suurimad tähelepanumahud eelkõige spaade ja suuremate majutusettevõtete ümber. See toob kaasa suure nähtavuse, kuid samas ka suurema riski, et iga kitsaskoht jõuab kiiresti külastajate tagasisidesse. Üldpildis on näha, et kõrge külastatavus ei tähenda automaatselt tugevat emotsionaalset hinnangut.

Silma paistavad just väiksemad ja selge identiteediga kohad, kus külastajakogemus on läbimõeldud algusest lõpuni. Väga tugeva ja stabiilse positiivse tagasisidega eristuvad näiteks Tuulingu talu külalistemaja, Old Hapsal Hotel, Sambliku Treehouse ja Maidla Nature Resort. Nende puhul hindavad külastajad eelkõige rahulikku keskkonda, isikupärast teenindust ja ootustele vastavat – või ületavat kogemust.

Heaks näiteks elamuslikust ja peresõbralikust külastuskohast on ka Viikingite küla, kus positiivne emotsioon ja selge temaatiline kontseptsioon loovad külastajatele meeldejääva kogemuse. Samuti paistavad kõrgete külastajahinnangutega silma meie loodusobjektid – Mukri loodusrada, Jägala juga ja Keila juga. Muuseumidest kinnitavad Iloni Imedemaa, Arvo Pärdi Keskus, Viinistu Kunstimuuseum ning ka uksed sulgenud MOMU Mootorispordimuuseum oma kõrge külastajaindeksiga, et autentsus ja sisuline kvaliteet on külastajate jaoks üha olulisemad.

Toidukohad: maitseelamus ja teenindus käivad käsikäes

Toidukohtade üldine tunnetus on külastajate seas väga hea ning sektor tervikuna jätab tugevama mulje kui mitmed teised turismivaldkonnad. Külastajad hindavad järjest enam nii toidu kvaliteeti kui ka teeninduse sujuvust ja keskkonna atmosfääri.

Eeskujulikult tugev tagasiside saadab mitmeid restorane ja kohvikuid, kus kvaliteet on järjepidev ja kontseptsioon selge. Väga positiivselt eristuvad Dirhami kalakohvik, Hapsal Dietrich, OKO Resto, *EHE Koduresto ja Wiigi Kohvik. Nende puhul tõstavad külastajad esile värsket toorainet, head maitset ja usaldusväärset teenindust – elemente, mis panevad külastajad tagasi tulema ja kogemust soovitama.

Tähelepanuväärne on ka see, et mitmed väiksema nähtavusega, kuid väga kõrge rahuloluga toidukohad näitavad, kui oluline on fookus kvaliteedil isegi siis, kui külastajate arv ei ole massiline. See loob tugeva mainepõhja pikemas perspektiivis.

Turismiettevõtetele arvesse võtmiseks võib rõhutada, et külastajate huvi kasv ei käi alati käsikäes rahuloluga, sest ühtlasi võib suurem tähelepanu ja tuntus tuua kaasa kõrgemad ootused ja suurema kriitika. Väiksemad ja selge identiteediga ettevõtted võidavad kui isikupära, rahu ja läbimõeldud teenus suudavad luua emotsionaalse sideme.

Ettevõtjatele soovitame:

–       Küsida kliendi tagasisidet või luua võimalus selle jätmiseks, tagasisidele ka vastata;

–       Muuta tagasiside kogumine ja analüüs sisemise kvaliteedihindamise loomulikuks osaks ning kasutada saadud väärtuslikku infot teadlikult toodete ja teenuste arendamisel;

–       Arvesse võtta, et kvaliteet on uus turundus. Vana tuntud reegel on pikalt kinnitanud, et positiivne tagasiside töötab kõige usaldusväärsema soovituskanalina.

Piirkonna tugevus peitub mitmekesistes ja autentsetes elamustes. Järgmine arenguhüpe ei tule niivõrd uute külastajate meelitamisest, vaid olemasoleva kogemuse lihvimisest. Ettevõtted, kes suudavad kiiresti reageerida külastajate ootustele, jälgivad järjepidevalt tagasisidet ning hoiavad teenuse kvaliteeti ka kasvava külastushuvi tingimustes, on ka edaspidi selged võitjad.

Loe lisa samal teemal…

*Fotol Raplamaal asuva EHE Koduresto perenaine ja peremees. Koduresto pakub kvaliteetset külastajakogemust ja on saanud pikaajaliselt ülikõrgeid hinnanguid külalistelt. 

Järvakandi Kultuurihallis toimus 03. detsembril koostööseminar, kus piirkonna ettevõtjad, haridusasutused, Kehtna valla, Raplamaa Omavalitsuste Liidu ja Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse (RAEK) esindajad leidsid, et oluline on tugevdada Järvakandi ainulaadset positsiooni Eesti klaasipealinnana.

Klaasitööstuse ajalugu Unesco pärandiks

Kehtna valla arendusnõunik Varri Väli juhatas sisse Järvakandi Klaasikeskuse uue juhi Kalev Kaljuste ettekande, milles tutvustati 2026. aasta ja kaugema tuleviku plaane. Kaljuste sõnul on tähtis tõsta Järvakandi kui klaasipealinna tuntust nii Eestis kui välismaal, olla aktiivne platvorm, mis toetab kohalikku klaasi- ja loomevaldkonna ettevõtlust, säilitada tööstuse ajalugu, olles samal ajal kaasaegne ja avatud avaliku ruumi keskus. Klaasikeskus peab olema oluline mõjuala kogu Kehtna vallale ja Rapla maakonnale. Lisaks peamistele eesmärkidele ja konkreetsetele tegevustele tõi Kaljuste välja ka lennuka visiooni: püüelda Järvakandi rikkaliku klaasitööstuse ajalooga UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Ohutus ennekõike

Ülevaate Järvakandi klaasitehasest andis nüüdseks 8 kuud ametis olnud tegevjuht Hardi Rajur. Tema ettekanne algas kõige tähtsamast, milleks on ohutus. See on tehase igapäevatöös kõige alus. Samuti tutvustas ta klaasitootmise protsessi, klaasiringluse põhimõtteid, tuntumaid kaubamärke, mille jaoks nad klaaspurke ja pudeleid toodavad. Heameel oli kuulda, et kogu kontsern on võtnud eesmärgiks muuta klaas taas populaarseks materjaliks. See seob klaasitehase püüdlused väga hästi Järvakandi Klaasikeskusega ja on aluseks tihedamale koostööle.

Kaks kandvat sammast: töökohad ja järelkasv

Vestlusringis osalejatega koorusid välja kaks elutähtsat teemat Järvakandi püsivuse tagamiseks: ettevõtlus ja haridus.

Sõna said kõik ettevõtjad, kunsti -ja haridusvaldkonna esindajad. Ettevõtjad rääkisid oma ettevõtmistest, investeeringutest ja vajadustest. Arvati, et klaas on järjest enam tuntust kogumas, kuid teadlikkuse tõstmisel on pikk tee veel ees. On eluliselt oluline kaasata lapsed ja noored Klaasikeskuse tegevustesse ja klaasivaldkonda maast madalast, et tagada valdkonna järelkasv ja seotus kodukohaga. Jõuti järeldusele, et ettevõtlus on number 1: rõhutati, et stabiilne ja atraktiivne elukeskkond algab töökohtadest.

Kehtna Kaunite Kunstide Kooli direktor tundis muret Järvakandi filiaali toimimise pärast, sest on oht, et klaasiõpe võib kaotada rahastuse. Samas on see niivõrd eriline valdkond, mis on Järvakandi kui klaasipealinna jaoks väga tähelepanuväärne ja tähtis. Kuidas muidu noori ja andekaid õpilasi kodukoha ja just klaasivaldkonnaga siduda?

Klaasiga silma paistev elukeskkond

Mõttekojas, mida juhtis Ragnar Siil rõhutati, et klaasipealinna atraktiivsus peab ulatuma keskuse seintelt kogu alevi elukeskkonda. Klaas peab kohapeal silma paistma – nii seest kui väljast.

Ideed elukeskkonna ja kogukonna kaasamise teemal olid ambitsioonikad:

• Koostöö ringmajanduse teemal: tihendada koostööd Keskkonnahariduskeskusega, keskendudes klaasiringluse ja ringmajanduse õppeprogrammidele.
• Atraktiivsuse tõstmine: arendada atraktiivset elukeskkonda, mis suudaks ligi meelitada ja hoida spetsialiste, mis hõlmab ka uusi elamuarendusi.
• Kogukonna kaasamine: Rõhutati vajadust näidata kogukonnale potentsiaali ning siduda kõikvõimalikud tegevused klaasiga alustades jaanituledest lõpetades spordivõistlustega.
• Suur pudel: Toodi välja mitmeid põnevaid ideid, mis paistaksid Järvakandis silma ja oleksid põhjuseks, miks neid vaatama minna. Nt suur pudel, kuhu saab sisse minna.

Kokkuvõttes oli seminar oluline samm klaasipealinna silmapaistvuse ja atraktiivsuse suurendamiseks. Tänased ideed ja prioriteedid on aluseks konkreetsete töögruppide loomisele ja tegevusplaanide käivitamisele. Põhiline, et kõik kokkukutsutud oma rolli tunnetavad ja vastavalt ühiste eesmärkide saavutamisse panustavad.

Koostööseminari korraldamist ja artikli ilmumist kaasrahastas Euroopa Liit projekti “Atraktiivne Raplamaa ettevõtluskeskkond” raames.

Kodanikupäeval, 26. novembril selgusid Rapla vallas Kaiu Koolis Raplamaa 2025. aasta tegu ning küla ja sädeinimene.

RAPLAMAA AASTA TEGU 2025 on RAPLAMAA VÄÄRIKATE ÜLIKOOL!

Jagati ka põnevaid eritiitleid. Kiika kogu tunnustatute nimekirja siin!

☆ Raplamaa aasta sädeinimene 2025 on Siim Kohari.
☆ Raplamaa aasta küla 2025 on Lelle alevik.

Külade ja sädeinimeste ülevaate leiab Raplamaa Partnerluskogu lehelt.

Fotode autor Joonas Kreuz.

„Raplamaa aasta teo 2025“ kuulutame välja kodanikupäeval, 26.11 Kaiu Koolis, kus sündmust võõrustab ja kaaskorraldab Raplamaa aasta küla 2024 ehk Kaiu kogukond.

Raplamaa Sõnumid andis põhjaliku ülevaate tiitlit püüdvatest omaalgatustest 19.11 ilmunud loos.

Eesti esimene kogukondlik kriisitoidusahver ja kriisivalmiduse programm kogukonnale
Vaopere küla külaselts ja MTÜ Kuimetsa kodukant (Kertu Künnapas, Aili Urke, Sirle Mätas)

Raplamaa metsavendade austuskivi
Toomas Tõnisson, Mittetulundusühing Tsiviilkaitse selts

Rapla Tennisekeskuse uute tenniseväljakute rajamine
Donatas Narmont (Rapla Tenniseklubi, Mittetulundusühing Rapla Tennisekool)

Raplamaa Väärikate ülikool
Ülle Laasner, Urve Uusberg, Helgi Randla

Kehtna valla “Koduvalla aabitsa” ja töövihiku ning päeviku väljaandmine
Mai Pärt, Sille Valinu, Kersti Mäevälja

Järvakandi Kooli staadioni Ando platsi rajamine
MTÜ Klaasipealinna Kool

Paluküla 2024/2025 hooaeg
Paluküla Klubi

Muusikaline jutustus “Velise Wabariik 120”
Jürgen Kusmin (Velise Kultuuri ja Hariduse Selts), Viio Aitsam, Mervi­ Vaarmann (Valgu näitering M.O.T.T.), ansambel Wisla

Valtu Spordimaja jõusaali sisustamine
Joonas Laur

Hageri kihelkonna aabitsa väljaandmine
Kadri Rütmann (Hageri muuseum), Merle Beljäev, Sigrid Põld

25 aastat laagreid “Mäng on väikese inimese töö”
Anneliis Kõiv, MTÜ Raplamaa Noored

10 aastat Kultuurifestival SÄRINat
MTÜ Loomeruum, Maili Metssalu

Samal õhtul tunnustame koos Raplamaa Partnerluskoguga ka 2025. aasta sädeinimesi (Annabel Vaarma, Evelin Saare, Georg Naarits, Siim Kohari) ja külasid (Lelle alevik, Loodna küla, Purku kandi külad, Sutlema küla).

https://raplaleader.ee/2025-aasta-raplamaa-aasta-kula-ja-aasta-sadeinimese-nominendid-on-selgunud
https://sonumid.ee/2025/11/04/raplamaa-kulade-vagi-ja-vaim

„Raplamaa aasta teo“ konkursi korraldab 2004. aastast Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus koostöös Raplamaa Omavalitsuste Liiduga. 2024. aastast toimub tunnustamine* koos Raplamaa Partnerluskoguga. Toetab ka Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Siim Jõgis.
Raplamaa Sõnumid.

Raplamaa majandusfoorum „Investeeri Raplamaale! Investeeri kestlikult!“ tõi lavalaudadele kuus esinejat, kes oma ettekannetes kõnelesid kuuel teemal, alates Eesti majanduse prognoosist ning lõpetades Järvakandi klaasiklastri ettevõtete tutvustusega.

Fotograaf Camilla Kännola

Seekordne majandusfoorum toimus Järvakandis – Eesti klaasipealinnas. Järvakandi kultuurihall võõrustas neljapäeval, 2. oktoobril Raplamaa ettevõtjaid, vallajuhte ning majanduseksperte.
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse nõukogu esimees Erkki Raasuke ütles oma ettekandes Eesti majanduse tuleviku kohta, et Eestil on palju võita, kui arendame teadlikult oma juhtimisoskust. „See oskus ei tule emapiimaga kaasa,“ sõnas ta.

Elektri tulevikust pidas ettekande akadeemik Arvi Hamburg. Tema rõhuasetus oli see, et ainult taastuv­energia kasutamisele ei saa Eesti tulevikku rajada. Elektri baasvajaduse peab tema sõnul katma ikkagi põlevkivi kasutamine. Lisaks esinesid ettekannetega majandusekspert Rasmus Kattai, Sustinere OÜ partner ja ESG vanemekspert Els Heile-Sundkvist ning Järvakandi kohalikud ettevõtjad Mait Järvik ja Timo Taniel.
Raplamaa majandusfoorumit korraldab Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus (RAEK). See toimub igal aastal oktoobri alguses ettevõtlusnädala ajal. Majandusfoorum on kohalike ettevõtjate jaoks aasta olulisim kokkusaamiskoht mõttevahetuseks, kuigi sündmus ise kulgeb mitteametlikus õhkkonnas. Ühtegi otsust seal ei tehta.
Raplamaa majandusfoorum toimus kaheteistkümnendat korda. Raplamaa Sõnumid teeb lühikese kokkuvõtte kõigist kuuest majandusfoorumil kõlanud ettekandest.

Kasvab või ei kasva? Olukorrast majanduses
Rasmus Kattai, majandusekspert

Päeva esimese ettekande tegi majandusekspert Rasmus Kattai. Ta tõdes, et Eesti majanduses on praegu kehvad ajad, kuid samas tõi ta Eesti Panga prognoosile tuginedes välja, et järgnevatel aastatel ootab ees majanduskasv. Kuna riigieelarve on 4,5-protsendilises puudujäägis ja selle vahe katab valitsus laenudega, on selge, et see raha jõuab ühel hetkel ringlusesse.
Kattai tõi veel välja, et kui käesoleval aastal kasvab Eesti majandus prognoosi kohaselt 0,6 protsenti, siis järgmistel aastatel on samad näitajad juba 3,2 protsenti (2026) ja 3,5 protsenti (2027).
Sellele lisaks rääkis ta, et lähiaastatel jõuab Eesti majandus raugenud hinnakasvu perioodi. Käesoleval aastal on hinnakasv olnud 5,3 protsenti, edaspidi on see 3,1 protsenti (2026) ja 2,3 protsenti (2027).
Küll aga tõdes ta, et kunagi ei lähe kõigil sektoritel ühtemoodi hästi või halvasti. „Eesti liigub teenusmajanduse suunas,“ sõnas ta. Veidi peatus ta ka käibemaksu tõusul 24 protsendi peale. Kattai ütles, et see andis küll tagasilöögi tarbija käitumisele, kuid see on ajutine.

Kas avalik sektor toetab või takistab majanduse arengut?
Erkki Raasuke, EIS-i nõukogu esimees

Eestil on palju võita, kui arendame teadlikult oma juhtimisoskust. Sedasi võib kokku võtta Raplamaa majandusfoorumi ühe kandva mõtte. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse nõukogu esimees Erkki Raasuke lisas selgituseks, et juhtimine ei ole oskus, mis tuleb kaasa emapiimaga. Muuhulgas kordas ta üle olulised põhitõed, mis kipuvad teinekord ununema.
„Majandust arendavad ettevõtlikud inimesed, kes loovad ettevõtteid ja ehitavad organisatsioone, mis müüvad kaupu ja teenuseid rahvusvahelistele turgudele,“ rääkis ta. „Avaliku sektori roll on sealjuures luua majandusarenguks vajalikud eeldused.“
Lühidalt viskas ta ka nalja poliitikute üle, kes kohalike omavalitsuste volikogude valimistel kandideerides lubavad, et nemad toovad kaasa majanduskasvu. Raasuke toonitas, et selliste lubaduste täitmine ei ole kohaliku tasandi poliitikute võimuses.
Nii Raasukese kui ka Rasmus Kattai ettekanded andsid Raplamaa majandusfoorumile n-ö suure vaate majanduse hetkeseisust. Järgnesid juba spetsiifilisema sisuga ettekanded.

Kui ESG vaht on lahustunud, mis jääb järele?
Els Heile-Sundkvist, Sustinere OÜ partner ja ESG vanemekspert

Els Heile-Sundkvisti ettekanne puudutas kestlikkust. Sustinere OÜ on juhtiv ESG-temaatika nõustamisagentuur Baltikumis. Termin ESG tähistab ingliskeelseid sõnu environmental, social, governance. Eesti keelde tõlgituna viitavad need keskkonnale, sotsiaalvaldkonnale ja valitsemisele. Sisuliselt on ESG puhul tegemist standarditega, mis mõõdavad ettevõtte mõju keskkonnale ja ühiskonnale.
Ettekande pealkirjas püstitas Heile-Sundkvist küsimuse, mis jääb järele, kui ESG vaht on lahustunud. Vastates sellele küsimusele, ütles ta, et alles jäävad võimalus riskide maan­damiseks, väärtusloome kasv ja vajadus tegeleda kestlikkuse ja konkurentsivõimega.

Segadus ressurssidega!  Elekter on. Elektrit pole.
Arvi Hamburg, akadeemik

Elekter ja selle hind on üks valdkond, mis ühendab kõiki ettevõtjaid. Akadeemik Arvi Hamburg kõneles oma ettekandes sellest, et Eesti jaoks ei ole jõukohane minna aastaks 2035 üle ainult taastuvenergia allikate peale.
„Ainult tuule- ja päikeseenergia kasutamine 100 protsendi ulatuses ei ole tehniliselt teostatav ega majanduslikult mõistlik,“ rääkis Hamburg. Ta lisas, et kui lõpetada fossiilkütuste tarvitamine, tõmbab see kriipsu peale innovatsioonile.
Pärast ettekannet tuli Hamburgile kuulajate seast küsimus, et kui vaadata 50 aastat tulevikku, kuidas siis Eestis elektrit toodetakse. Akadeemik tõdes, et seda on keeruline öelda. Esmane eesmärk on tema sõnul lähim kümnend üle elada. Siiski ütles ta, et tulevik on põlevkivis, mis katab ära baasvajaduse. „Loodetavasti on selleks ajaks toimunud Euroopas tuumaenergia renessanss ning ehk on see siis jõudnud ka Eestisse,“ ütles Hamburg.

Iga kild loeb – klaas kui  tulevikumaterjal
Mait Järvik, Sibelco Green Solutions Estonia OÜ

Hiljuti kuulutas Eesti Ringmajandusettevõtete Liit välja aasta ringmajanduse veduri ning tunnustuse pälvis Järvakandi klaasiklaster. See kinnistas taas Järvakandi mainet klaasipealinnana. Klaasist kui materjalist tegi Raplamaa majandusfoorumil ettekande Sibelco Green Solutions Estonia OÜ esindaja Mait Järvik. Ta rõhutas, et klaas on ainukene materjal, mida on võimalik lõputu arv kordi taas sulatada ja pakendiks vormida.
Klaasist saab valmistada pakendeid, kuid Järvik rõhutas, et see ei ole ainuke võimalus. Näitena tõstis ta esile, et klaasipurust toodetakse ka veefiltreid. Samuti rõhutas ta oma ettekandes koostööd ettevõtte ja kohaliku omavalitsuse vahel.
„Võtmesõna on üksteise tundmine. Väga olulised on ettevõtjate ümarlauad ning samuti on väga vaja seda, mida me siin täna teeme. Selliseid kokkusaamisi võiks olla rohkem,“ rääkis Järvik.
Ettekande lõpuks pani ta kuulajatele südamele, et kui kodus on klaaspurgist supp ära söödud, ei pea seda purki tingimata ise puhtaks pesema. „Kui olete sisu ära tarbinud, siis just sellisena need meile sobivad,“ sõnas Järvik.

Klaasijäätmetest  kergkillustik –  klaasi teine elu
Timo Taniel, Green Gravels OÜ

Alates aastast 2022 on ettevõte Green Gravels OÜ tootnud Järvakandis klaasvahtkillustikku ehk kergkillustikku. Ettevõtte asutaja Timo Taniel rääkis Raplamaa majandusfoorumil sellest, kus on viimaste aastate jooksul nende toodangut kasutatud. Näidetena tõstis ta esile Kopenhaageni trammitee rajamise, Kaktus Towersi ehituse samuti Kopenhaagenis, Pärnu silla ja Raadi lasteaia põranda. Need on vaid üksikud näited Green Gravels OÜ toodangu kasutusest. Üks suurimaid objekte, kus kasutatakse samuti Järvakandis toodetud kergkillustikku, on Eesti loodusmuuseumi uue maja rajamine Lennusadama läheduses.
Kergkillustiku tootmiseks purustatakse klaas esmalt jahuks, millest omakorda valmib killustik. Isegi paljude majandusfoorumi külastajate jaoks oli huvitav, et mis materjal see selline on. See on halli värvi ning tavalisest killustikust hulga kergem. Timo Taniel jagas foorumi külastajatele ka mõned tükid kergkillustikku koju kaasa.

Artikli valmimist kaasrahastas Euroopa Liidu projekt “Atraktiivne Raplamaa ettevõtluskeskkond”

Novembris täpselt kodanikupäeval tunnustame taas Raplamaal tegutsevaid tuliusinaid üksikisikuid ja lahkeid eraannetajaid, hakkajaid vabaühendusi ja ka hoolivaid ettevõtteid ning sihtasutusi, kelle tegevus ja isiklik eeskuju on mõjutanud sel aastal paikkondlikku ja maakondlikku arengut ning kes on andnud olulise panuse Raplamaa kogukondade ärksusesse.

Tunnustuskonkurss „Raplamaa aasta tegu 2025“ ootab kandidaate kuni P, 12.10.

Loe lähemalt siit!

Konkurssi korraldab 2004. aastast Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus (RAEK) koostöös Raplamaa Omavalitsuste Liiduga. Toetab ka Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Hea aktiivne raplamaalane!

Sügis on hooga kirjuks tõmmanud! Toimuvad rahastusvoorud, erinevad sündmused, tunnustatakse tublisid… ‘
Uuri lähemalt infokirjast.

★ uus info!

Rahastusvõimalused:
1) CERV-i taotlusvoorud (tähtajad 17.09-23.10);
2) LEADER-i „Investeeringud kogukondadesse“ meede (TA 29.09);
3) KOP-i sügisvoor (TA 01.10);
4) rahvusvahelise koostöö KÜSK-i toetused 2025. ★

Tunnustamine:
5) aasta õppija rahva lemmik (TA 12.09); ★
6) rahvakultuuri auhinnad (TA 14.09); ★
7) nimekonkurss „Ehe Eesti“ (TA 15.09); ★
8) Märjamaa valla aasta küla ja sädeinimene (TA 22.09). ★

Koolitused, sündmused jmt:
9) Raplamaa Väärikate ülikool (11.09-14.05 Raplas); ★
10) Kultuurifestival SÄRIN (12.-13.09 Raplas); ★
11) Maal elamise päev (20.09); ★
12) „Õpi koos Google’iga“ tasuta koolitused (al 23.09); ★
13) Patsiendipäev (30.09 Raplas); ★
14) Raplamaa Ettevõtlusnädal (29.09.-03.10). ★

Varia:
15) maakonna turismiuuring (TA 15.09);
16) kultuuri- ja turismikorraldajatele. ★

Hea aktiivne raplamaalane!

Peagi avanevad kohaliku omaalgatuse programmi sügisvoor ja LEADER-i investeeringumeede kogukondadele. Kogu Eesti oli nädalavahetusel Kaereperes! Uuri lähemalt, mida lähenev sügis veel pakub.

★ uus info!

Rahastusvõimalused:
1) Rapla valla toetused vabaühendustele (tähtaeg 01.09); ★
2) Raplamaa Partnerluskogu 2025. aasta voorud (TA ESF+ 03.09; LEADER 29.09);
3) CERV-i taotlusvoorud (TA 17.09-23.10); ★
4) KOP-i sügisvoor (infopäev 09.09; TA 01.10.25). ★

Varia:
5) Eestimaa aasta küla 2025 väljakuulutamine Raplamaal; ★
6) Raplamaa Omavalitsustöötaja 2025 konkurss (TA 04.09); ★
7) maakonna turismiuuring (TA 15.09); ★

8) Hea elu üleriigiline rahvakogu (okt-nov). ★