Uudised

Täna selgusid Raplamaa 2024. aasta parimad ettevõtted JÄÄMARI OÜ valdustes Kohila vallas, Urge külas.  Äritegu 2024 tiitli kuulutasid välja eelmise aasta võitja, pereettevõte JÄÄMARI OÜ osanikud Kaili ja Virgo Tuul.

Konkursile esitati kokku 48 kandidaati. Auväärt komisjon tunnustas ettevõtjaid viies kategoorias ja lisaks anti välja eripreemia õpilasfirmale. Juba kuuendat aastat valis rahvas kõikide kategooriate kolme parima hulgast Rahva lemmiku.

Raplamaa Parimad Ettevõtted 2024:

ÄRITEGU 2024:  Uue robotlüpsiplatsi avamine Eidaperes- TAVEX OÜ

VANA KALA 25 laureaadid:

Marje Nahkur – FIE Marje Nahkuri Hambaravikabinet
Enn ja Aili Kasari – AS RAES
Mati ja Martin Kutser – Keawa OÜ
Andres Ojasalu, Arne Ojasalu, Alan Ian Morley-Fletcher – Baltic Bark OÜ
Elena Vergasova – Arleenike OÜ
Eero Matti Kotkasaari, Jussi Mattias Kotkasaari – Joutsen OÜ
Raul Maasikas / Maasikas & Ko – Kohila Veski baar

VÄIKE JA TUBLI: Perebuss OÜ

UUSTULNUK: MLTreening Motions OÜ

RABAV TOODE:  Frank Kutter OÜ– Kartulivorstid

PARIM ÕPILASFIRMA: ÕF Krõmpsukas, juhendaja Margot Sarv

RAHVA LEMMIK: 24/7 avatud jõusaal- MLTreening Motions OÜ

Kategooriate võitjad said meeneks kauni käsitöövaasi, mis valmistati TaevaniMaani keraamika meistrikojas.

Vana Kala 25 laureaate tunnustati Puraviku tuuleveski sepikoja sepislandiga, mis tähistab pikaajaliste ettevõtjate leidlikkust, visadust ja edumeelsust. Raplamaa Omavalitsuste Liit tunnustas kategooriate võitjaid hõbedase rinnamärgiga.

Õhtu suupistete eest hoolitses OÜ Servistor. Muusikalise etteaste esitas ansambel RÜÜT.

Konkurssi korraldas Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus (RAEK) koostöös Raplamaa Omavalitsuste Liidu ja Raplamaa Partnerluskoguga.

Fotode autor: Joonas Kreuz

Täna 5. juunil toimub konkursi „Raplamaa Parimad Ettevõtted 2024“  tunnustusõhtu. Pidulik sündmus leiab aset eelmise aasta võitja Äritegu 2023 JÄÄMARI OÜ valdustes Urgel, Kohila vallas. Üritus toimub suvise aiapeo stiilis ning plaanis on külalisi ka vastava meelolu loomisega üllatada.

Kokku esitati konkursile 48 kandidaati, viies kategoorias: Uustulnuk, Väike ja Tubli, Rabav Toode, Vana Kala 25, Äritegu. 10-liikmeline komisjon valis välja kolm parimat igas kategoorias. Lisaks antakse välja Rahva Lemmiku tiitel. Kiidetakse tubli õpilasfirmat ning juhendajat.

Tunnustamisel osaleb ligi 110 külalist.

Täpsem teave nominentide kohta on leitav Raplamaa Sõnumite 28. mai ajalehes ja veebiväljaandes.

Info võitjate kohta ilmub Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse infokanalites 5. juuni õhtul.

Konkurssi korraldavad Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus (RAEK), Raplamaa Omavalitsuste Liit ja Raplamaa Partnerluskogu.

Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse, Raplamaa Omavalitsuste Liidu ja Raplamaa Partnerluskogu poolt korraldatud konkurss RAPLAMAA PARIMAD ETTEVÕTTED 2024 on jõudnud lõpusirgele. Auväärne komisjon on valinud kolm parimat neljas kategoorias (Uustulnuk, Väike ja tubli, Rabav toode, Äritegu), kelle  hulgast valime nüüd Rahva lemmiku. Sul on 1 hääl, et saata oma eelistus!

Tutvu kandidaatidega ja tee oma valik SIIN!

Hääletamine lõpeb 3. juuni südaööl.

Reedel lõpetasime selle aasta ettevõtluspäevad “Miks Ma Mida Teen?!” Märjamaa Gümnaasiumis.
Kõigis kolmes maakonna gümnaasiumis rääkisid kohalikud ettevõtjad Carmen Peussa ja Virge Särg oma ettevõtluslugu ja julgustasid noori järgima oma unistusi ning panema oma hobid raha teenima.

Ilona Tint viis läbi rahatarkuse töötoad, arutledes noortega, miks on oluline järjepidevalt kasvõi väikesi summasid kõrvale panna ja kuidas kogutu liitintressiga kasvama hakkab.

Kokku osales 253 õpilast maakonna 10.-11.klassidest.
Ettevõtluspäevad “Miks Ma Mida Teen?!” toimusid RAEK juhendamisel juba 18. korda.

Hea aktiivne raplamaalane!

Kevad koputab… Kohaliku omaalgatuse voor on käimas, peagi avaneb LEADER-i meede kogukondadele. Uuri lähemalt, mis veel toimumas.

★ uus info!

Rahastusvõimalused:
1) KOP-i kevadvoor (tähtaeg 04.04.25); ★
2) Raplamaa Partnerluskogu (LEADER, ESF+) 2025. aasta voorud;
3) Eesti Kultuurkapitali II voor (TA 20.05). ★

Tunnustamised:
4) siseturvalisuse vabatahtlike tunnustamine (TA 19.03); ★
5) “Kogukonna hing 2025” (TA 14.04). ★

Koolitused ja sündmused:
6) vabaühenduste virtuaalsed kohvihommikud (21.03 kuni juunini);
7) veebiloeng „Dialoogiline kogukondade arendamine“ (04.04); ★
8) Raplamaa töö- ja karjääripäev (04.04); ★
9) Tartu Ülikooli väärikate ülikool Raplamaal (10.04, 08.05);
10) MTÜ rahastusvõimaluste veebiseminar (järelvaatamine). ★

KOP-i 2025. aasta kevadvoor toimub 03.03 kuni 03.04 kell 16:30.

Üleriigilised infopäevad toimuvad veebis K, 05.03 kell 11 (vene keeles) ja N, 13.03 kell 14-17 (eesti keeles). Loe lisaks siit ja FB sündmusest.

Täpsema info leiab ROL-i kodulehelt. Meetme uus menetleja ehk tehniline nõustaja sellest voorust alates on ROL-i kultuuri- ja hariduse spetsialist Age Tekku. Kui oled taotluse sisestamist keskkonnas juba alustanud, palun saada kiri keskkonna postkastist.

RAEK-i vabaühenduste konsultant Teele Ojasalu (teele@raek.ee, 5569 1954) pakub taotluste sisulist nõustamist.

Raplamaa oli selgi aastal esindatud turismimessil Tourest 2025. Meie boksi leidis seekord üles täiskuu poole uluva NÖFFihundi ja rabamänni okste järgi. Kolm messipäeva olid algusest lõpuni täis sisukaid ja olulisi vestlusi nii reisihuviliste messikülaliste kui ka kolleegidega üle kogu Eesti.

Oli tore tõdeda, et suur osa külastajaid tuli meie boksi väga teadlike küsimustega ehk oldi kursis, mida Raplamaal pakkuda. Enim sooviti teada, kus on maakonna parimad rabarajad. Saime inimesi rõõmuga suunata Mukri, Loosalu ja Jalase radadele ning ka Paluküla hiiemäge ja Kõnnu järve uudistama.

Väga palju tähelepanu ja uudishimulikke küsimusi sai Naiste Ööde Filmifestival. Järjekorras juba seitsmes NÖFF toimub Raplas ja Märjamaal 7-9. märtsil, festivali keskseks teemaks on seekord NAINE JA MEES. Programmiga saad lähemalt tutvuda siin.
Ägedateks boksi sisseviskajateks olid Allikasilma Elamustalu habeagaam Albert ning Polgu Tervisetalu lillemarmelaadid. Tublit tööd tegi maakonna tutvustamisel TOHI Distillery külastuskeskuse pererahvas.

Allikasilma perenaine Kadri kirjeldab messi nii: „Allikasilma Elamustalul on selle aasta messi kohta vaid kiidusõnu jagada. Esimesed kliendid on juba käinud ja tundub, et meie kontaktide pagas sai sel aastal suurem. Ka parkimiskorraldus oli sel aastal sujuvam. Uhke tunne on esindada oma kodukanti koos teiste suurepäraste tublikestega.“

Ka Polgu Tervisetalu messipäevad olid töökad. Lisaks marmelaadidele tutvustati külalistele talu töötube ja tegemisi. Perenaine Ene Laur jagab muljeid: „Messil oli huvi kõige vastu, millest rääkisime. Oli eesti- ja venekeelseid uudistajaid, võeti palju kontakte. Tänaseks oleme saanud mitmeid tellimusi just lillemarmelaadidele kui looduslähedastele toodetele.“

Maakonna esinduse viisid messile Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus ning Raplamaa Omavalitsuste Liit. Südamlik tänu meie poolt kõigile ettevõtjatele, kes osalesid nii messi ettevalmistuses, boksi sisustamises kui kohapeal maakonna tutvustamises. Uute kohtumisteni!

Anni Vahter
Raplamaa turismi arendus- ja turundusspetsialist
anni@raek.ee
+372 55536776

Kohila vajab ettevõtjate ümarlauda, mille liikmed käiksid regulaarselt koos, et vaagida Kohila tulevikku. See on üks seisukohtadest, millele jõuti seminaril, mille eesmärk oli arutleda nii Kohila ettevõtlusala kui ka terve asula tuleviku üle.

Seminar „Atraktiivne Kohila ettevõtlusala“ toimus kolmapäeval, 5. veebruaril Tohi Distillery külastuskeskuses ning seal mõtlesid kaasa nii kohalikud ettevõtjad, vallajuhid kui ka Kohila tulevikku mõjutavad inimesed kaugemalt. Seminari eesmärk oli välja pakkuda ideid, mida võiks rakendada Kohila ettevõtlusala arendamisel. Töörühmadest laekus mitmeid selliseid ettepanekuid.
Üks neist oli see, et Kohila piirkonnas tegutsevad ettevõtjad peaksid moodustama ümarlaua ja regulaarselt koos käima. See mõte käis läbi peaaegu igast töörühmast. Lahtiseks jäi esialgu veel see, kui tihti peaks koos käima. Kas ühe korra kuus või ühe korra kvartalis? Ühest laudkonnast tehti naljaviluks ka pakkumine, et võiks igal nädalal kokku saada, aga nii tihedalt neid kokkusaamisi siiski ei planeerita.
Ettepanekuid Kohila ettevõtlusala arenguks kõlas teisigi. Nii näiteks sai positiivse vastukaja mõte, et ettevõtlusalal tegutsevad firmad võiksid rohkem panustada selle hoidmisse korrastatuna. Arutluse alla tuli ka see, kes ja kuidas peaks Kohila ettevõtlusala üldse turundama. Kõlas ka selline seisukoht, et seda pole üldse vaja teha. Teisalt pakuti välja, et Kohila ettevõtlusala võimalustest tuleks teha juttu Äripäeva veergudel.
See on muidugi kahe otsaga küsimus ning mõlema poole argumendid käidi seminaril välja. Ühest küljest oleks kohaliku omavalitsuse vaatest hea, kui kogu ettevõtlusala territoorium oleks kasutuses. See tähendaks suuremat tööhõivet valla elanikele ja suuremat maksutulu. Samas on küsitav, miks peaksid olemasolevad ettevõtted soovima, et neile konkurente juurde tuleks. Mida rohkem tegutseb ühes piirkonnas ettevõtteid, seda suurem on nende omavaheline konkurents olemasoleva tööjõu pärast.
Just seetõttu oligi üks ettevõtjate soov, et Kohilasse ehitataks juurde kortermaju nii müügiks kui ka üüripinnaks, et elanike arv saaks kasvada. Siis oleks tööandjatel laiem haare töötajate leidmisel. Viimane suur kordaminek Kohila ettevõtlusala arendamisel oli Kohila-Vilivere tee osaline rekonstrueerimine PEEK-projekti toel, millega paranes oluliselt ligipääs ettevõtlusalale.

Ujula, suusamägi ja jalgpallihall
Päeva ühe põnevama ettekande pidas Kohila vallavanem Allar Haljasorg. Ta rõhutas, et keskendub Kohila arengule 10-15 aasta perspektiivis ehk keskpikas vaates. Haljasorg ütles, et Ülejõe piirkond saabki olema Kohila tulevik. Just seal asub ka ettevõtlusala, millest seminaril terve päeva juttu oli.
Olulise sündmusena tõi ta välja näiteks Rail Balticu rajamise. “Oleme Kohila vallavalitsuses võtnud seisukoha, et keskendume sellele, mida saame Kohila heaks muuta, ning need asjad, mida me muuta ei saa, pöörame maksimaalselt Kohila kasuks,” sõnas ta oma ettekandes, viidates just Rail Balticu rajamisele.
Viimaste aastate ühe olulisema saavutusena tõi ta välja tuhamägede likvideerimise. Varem seisis Kohilas 60 000 kuupmeetrit tuhka, mis rakendati nüüd Rail Balticu ökodukti rajamisse. Samuti tõi vallavanem olulise saavutusena välja, et lähiajal rajatakse Kohilasse Selveri toidukauplus. Rääkides tulevikustsenaariumitest, tõi vallavanem välja, et plaanis on rajada Kohilasse suusamägi, jalgpallihall ning ujula.
Eriti tekitas elevust just ujula rajamine. Kohila naabruses, näiteks Märjamaal ja Kaereperes, juba on ujula ning samuti asub Keilas suur tervisekeskus. Märkimata ei saa jätta, et juba pikalt on oma veekeskuse rajamisest unistanud Rapla ning sel suunal on ka vaeva nähtud. Kas ujula oleks Kohilale tõesti vajalik ning jõukohane? Vallavanem selgitas, et plaani kohaselt rajatakse see koos jalgpallihalliga ning selle taga on kohalike elanike soov, et neil oleks kodukohas ujula.
Küll aga rõhutas Haljasorg, et nendest plaanidest saab rääkida 10-15 aasta perspektiivis ning rahastusallikad ei ole praegu teada. Selge on see, et kohalik omavalitsus üksinda nii suurt projekti ette võtta ei saa.

Mihkel Nestor
Loomulikult keskenduti seminaril Kohila tulevikule, kuid juttu tuli ka majanduse seisust laiemalt.
Päeva esimese ettekande tegi SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor. Kindlasti teatakse teda ka majanduspodcasti Nestor & Koppel kaassaatejuhina. Sissejuhatavas ettekandes rääkis ta Eesti majanduse olukorrast, tehes seda fiktiivsete tegelaskujude näitel, kellest igaüks töötab erinevas valdkonnas.
Tuginedes Nestori näidetele saab välja tuua, et kui Eesti puidusektoril on praegu keerulised ajad, siis kohvikupidajad vastupidiselt majanduse seisakut ei taju. Nestori ettekande kokkuvõte oligi see, et sektorite kaupa on majanduse seis erinev ning tuleviku suhtes võib olla kergelt optimistlik.

Kolmapäevane konverents Tohi Distillery ruumides oli laiema PEEK-projekti “Atraktiivne Raplamaa ettevõtluskeskkond” raames. Ürituse korraldaja oli Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus koostöös Kohila vallavalitsusega. Seminar lõppes ringkäiguga Tohi Distillery
ruumides, mille viis läbi ettevõtte juht Priit Palk.

Siim Jõgis
Raplamaa Sõnumid

Fotod: Camilla Kännola

5. veebruaril 2025 toimub Kohilas, TOHI Distillery Külastuskeskuses seminar „Atraktiivne Kohila ettevõtlusala“, kus arutletakse piirkonna ettevõtlusvõimaluste ja arengusuundade üle. Ürituse eesmärk on tõsta teadlikkust Kohila ettevõtlusala hetkeseisust ja tulevikupotentsiaalist ning soodustada koostööd maaomanike, ettevõtjate, valla ja kohalike arendusorganisatsioonide vahel.

Seminarile on oodatud Kohila ettevõtlusala ettevõtted ja maaomanikud, SA RAEK (Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus), Kohila valla esindajad, EIS Välisinvesteeringute Keskuse, Rail Baltic Estonia esindajad ning teised huvilised.

Päeva avavad Kohila vallavanem Allar Haljasorg ja SA RAEK juhataja Janek Kadarik. Ettekannetega esinevad majandusanalüütik Mihkel Nestor, kes annab ülevaate majandustrendidest ning Kohila vallavanem, kes tutvustab olulisemaid arenguid vallas. Lisaks käsitletakse ettevõtlusala hetkeseisu, taristu vajadusi ning võimalikke koostöövorme ettevõtjate ja maaomanike vahel.

“Viimased arengud on kinnitamas, et aktiivsed inimesed soovivad luua ja laiendada ettevõtlust Kohila vallas. Kohila tööstuspargil on head eeldused teha järgmine arenguhüpe. Lisaks on kinnitatud mitmed korterelamute detailplaneeringud, mis on arendajate ootel. Tegus ettevõtlus, uued elamispinnad ja kvaliteetsed avalikud teenused loovad väga soodsa sümbioosi Kohila valla jätkuvaks edulooks,” ütleb Kohila vallavanem Allar Haljasorg.

Seminaripäeva viivad läbi SA RAEK ja Kohila Vallavalitsus. Seminari korraldamist kaasrahastab Euroopa Liit projekti “Atraktiivne Raplamaa ettevõtluskeskkond” raames.

RAEK-i vabaühenduste ja kogukondade arenguprogramm “Jätkusuutlikud kogukonnad Raplamaal” esitleb:

KOGEMUSKOHVER #3 │ Visadus viib sihile!
L, 14.12.24 kell 10-13* Paluküla teenindusmajas

Kohvri kolmas** peatuspaik on RAPLAMAA AASTA TEGU 2024: Paluküla teenindusmaja (kaardilink)! Meid võõrustavad kohalikud vabaühendused Paluküla Klubi ja MTÜ Lumider, kes on aastaid teinud tulemuslikku tööd liikumisharjumuste ja sportimise edendamisel nii kohalikult kui maakonnas. Vestlust hõlbustab RAEK-i vabaühenduste konsultant Teele Ojasalu.

Loominguline kondikava:
● Paluküla Mäe Keskuse ja teenindusmajaga tutvumine ning ühingute ja kogukonna lugu. Koostöö (ja selle väljakutsed) KOV-i ja teiste osapooltega, erinevate toetusvõimaluste kasutamine, kogukonnateenuste pakkumine ja omatulu teenimine, turundus- ja (sots)meediategevused, sündmuskorraldus ja muudki.
● Tutvumisring.
● Praktiline õpiamps turundusest ja sotsmeediakajastusest. Teadmisi ja kogemusi jagab Marko Kaldma (Kultuurfestival SÄRIN, CHAINZ FEST, turundustöö mitmes riikliku haardega organisatsioonis).
● Vaba vestlusring kohtumise teemal, aga miks mitte ka kõigest muust, mis kohalolijatele parasjagu oluline.

Taustaks:
https://www.facebook.com/@PalukulaMaeKeskus
https://palukula.ee

Kohtumine on osalustasuta.

Osalema on oodatud vabaühenduste (MTÜ-de ja SA-de) ja kogukondade esindajad ning eraviisilised kodanikualgatustega tegelejad. Kohti on piiratud arv, nii et registreeru aegsasti. Ühingust või kogukonnast on teretulnud osalema ka mitu esindajat. Seltsis segasem!

Registeeru hiljemalt 11.12 siin, et teaksime toitlustust planeerida. Osaluse kinnitame e-kirjatsi (FB sündmusele enda märkimine ei taga kohta).

Kuna kohtumine langeb lõunasele ajale, pakume lisaks „kohvile ja küpsisele“ ka toekamat ampsu.

Uuri lisaks teele@raek.ee ja 5569 1954.

* Oleme teenindusmajas teretulnud ka pikemalt viibima, kui juttu jätkub kauemaks.
** Programmi jooksul teeme maakonnale tiiru peale!

~~~

Programm toimub Raplamaa Partnerluskogu LEADER-i “Kogukonna edendamise” meetme RAEK-i ja Koolitaja OÜ ühisprojekti “Jätkusuutlikud kogukonnad Raplamaal” toel.

RAEK-i vabaühenduste ja kogukondade arenguprogramm “Jätkusuutlikud kogukonnad Raplamaal” esitleb:

MTÜ JURIIDIKA § KOOLITUS
toimub E, 16.12.24 kell 10:00-16:30
Raplas Kultuuriklubis BAAS (kaardilink).

Osalema on oodatud Raplamaa vabaühenduste (MTÜ-de ja SA-de) esindajad ja aktiivsed kodanikud, kes mõtlevad ühingu loomisele.

Koolitusel uurime ühinguõiguse üldisi küsimusi ja MTÜ-de eripära. Vaatame üle sagedased õigusalased probleemid ja otsime viise nende ennetamiseks. Kindlasti tasub enne koolitust üle vaadata mittetulundusühingute seadus ja oma MTÜ põhikiri.

Meid koolitab Kaidi Holm MTÜ Juhatuse Kompetentsikeskusest (FB leht). Kaidil on nii pedagoogiline kui ka õigusalane kõrgharidus ja põhjalikud kvaliteedi-juhtimise alased teadmised ning üle 20-aastane kogemus MTÜ-de juhatuste liikmete jõustamisel. Teda ei ehmata klientide lood ega neis sisalduvad emotsionaalsed, eetilised ja juriidilised umbsõlmed. Tõenäoliselt on ta sarnaseid probleeme varemgi kohanud ja saab ka teile abiks olla.

Koolituse omaosalus on 20 €. Tasumine toimub arve alusel enne koolitust.

NB! Loobumisel osalustasu ei tagastata, kui koht jääb kasutamata.

Kohti on piiratud arv, et osalemisest oleks võimalikult palju kasu.

Registeeru juba täna, ent hiljemalt 12.12 siin. Osaluse kinnitame e-kirjatsi.

Päevakava:

10:00-10:15 Koguneme ja häälestume!
10:15-11:45 Saame tuttavaks! Kaardistame õigusalased konnasilmad ja koostame päevaplaani. Alustame ühinguõiguse karuaabitsast – kes on isikud ja kuidas nad erinevates õigussuhetes käituvad.
11:45-12:00 Sirutuspaus
12:00-13:30 MTÜ-sisesed õigussuhted. Mida ütleb meile seadus ja millise osa ühinguõigusest peame ise looma?
13:30-14:15 Lõunalaud on kaetud!
14:15-15:15 MTÜ-välised õigussuhted ja unikaalsed õigusruumid. Kes ja kuidas need peaks kaardistama?
15:15-15:30 Sirutuspaus
15:30-16:30 Milles seisneb lepingute sõlmimise kunst e “kes ühelt poolt ja kes teiselt poolt”?

Kaasa võta kindlasti:

• ühingu põhikiri (arvutis failina või paberil);
• küsimused, millele ühiselt vastuseid otsida;
• märkmete tegemise vahendid;
• soovi korral arvuti ja laadija, koolitusel osalemiseks ei ole need tingimata vajalikud. Koosolemise vältel pakume joogipoolist ja energiaampse.

Uuri lisaks teele@raek.ee või 5569 1954.

Koolituse tasus sisalduvad energiaampsud ja lõunaeine.

Uuri lisaks teele@raek ja 5569 1954.

~~~

Programm toimub Raplamaa Partnerluskogu LEADER-i “Kogukonna edendamise” meetme RAEK-i ja Koolitaja OÜ ühisprojekti “Jätkusuutlikud kogukonnad Raplamaal” toel.

Kodanikupäeval, 26. novembril selgusid Märjamaa vallas Teenuse mõisas Raplamaa 2024. aasta tegu ning 2023. ja 2024. aastate külad ja sädeinimesed.

RAPLAMAA AASTA TEGU 2024 on Paluküla teenindusmaja rajamine!

Jagati ka väärikaid eritiitleid. Kiika kogu tunnustatute nimekirja siin.
________________________________

Raplamaa aasta küla 2023 on Ingliste küla.
Raplamaa aasta küla 2024 on Kaiu alevik.

Raplamaa aasta sädeinimene 2023 on Jaanus Benjamin.
Raplamaa aasta sädeinimene 2024 on Maris Leemets.

Külade ja sädeinimeste ülevaate annab Raplamaa Partnerluskogu.

Foto: Herkki Olo

Kohila ettevõtlusalast Vilivere poole minev teelõik sai valmis. Vilivere tee osaline rekonstrueerimine parandab juurdepääsu Kohila ettevõtlusalale, suunab liiklust kõrvale Kohila asulast ja täiendab ühendusi pealinnaregiooni ning sadamatega.

Vilivere teelõigu rekonstrueerimise maksumus koos käibemaksuga oli 821 573 eurot. Ehitust kaasrahastas Euroopa Liit projekti „Atraktiivne Raplamaa ettevõtluskeskkond” raames. PEEK (piirkondlik atraktiivne ettevõtlus- ja elukeskkond) meetmest kaeti rekonstrueerimistööde maksumusest umbes 600 000 eurot ja 221 573 eurot panustas Kohila vald oma eelarvevahenditest.

„Sarnased ettevõtlusalade tootearendusele suunatud tööd käivad juba Rapla Haigru piirkonna ettevõtlusalal. Samuti aitab algatus kaasa Märjamaa ja Rebastemäe ettevõtlusala arengule ning Järvakandi klaasiklastri väljakujunemisele,” rääkis Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse juhataja Janek Kadarik. Ta lisas, et ehitustega seotud tööd on plaanis lõpetada 2025. aasta suvel.

Sama projekti arendustegevuste osas toimub paralleelselt tegevusi nelja alategevuse raames, sealhulgas näiteks õppekäigud Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskooli tööhõivekeskuse eestvedamisel. Nende eesmärk on kokku viia tööandjad ja hariduslike erivajadustega õpilased, kelle võimalused tööturul sellega paranevad.

„Teiste alategevustena toetatakse noorte ettevõtlikkuse suurendamist, tööstusettevõtete jätkusuutlikkuse kasvu ja korraldatakse maakonna ettevõtlusalade ühisturundust. Samuti toimub pidev ja tõhus koostöö Raplamaa valdade arendusjuhtidega, kellega lähiajal külastatakse Tootsi tuuleparki ning tutvutakse Põhja-Pärnumaa valla ettevõtluskeskkonnaga,” ütles Kadarik.

Marleen Murumets, Raplamaa Sõnumid

Kohaliku omaalgatuse programmi 2024. aasta sügisvooru laekus 16 projektitaotlust, kõik pääsesid hindamisele:
– meetmes “Kogukonna areng” 7;
– “Investeeringud ja kogukonnateenuste arendamine” 9.

Hindamiskomisjon tegi ettepaneku toetada kokku 8 projekti:
– “Kogukonna areng” 6,
– “Investeeringud ja kogukonnateenuse arendamine” 2.

Hindamiskomisjoni ettepanekule toetudes tegi Raplamaa Omavalitsuste Liidu juhatus 07.11.2024 otsuse nr 210. Toetuse saajate nimekirja vaata siit.

Otsused saadetakse taotlejatele hiljemalt 14.11, toetused makstakse välja hiljemalt 21.11.

Seekordne kiri on tugevalt kaldu erinevate õppimisvõimaluste ja sündmuste poole. Uuri lähemalt siit.

★ uus info!

Rahastusvõimalused:
1) LEADER-i „Investeeringud kogukondadesse“ meede (TA 18.11).

Tunnustamised:
2) „Raplamaa aasta tegu 2024“;
3) kodanikuühiskonna aasta tegijad (TA 04.12). ★

Koolitused ja sündmused:
4) annetuste kogumise hea tava töötuba (reg 25.10, 29.10 Tartu/veeb); ★
5) „Õpitund 2024“ (30.10) ja TÕN ehk täiskasvanud õppija nädal (30.10-08.11) ★
6) KOV-ide arenguprogramm „Dialoog kogukonnaga“ (info 30.10; kandideerimine 06.11); ★
7) veebiseminar eetikast ja kogukondadest (30.10); ★
8) Annetamistalgud (reg 05.11; toimuvad 03.12); ★
9) Kodanikuühiskonna Sihtkapitali Kogemuspäev (13.11 Narvas); ★
10) vabaühenduste virtuaalsed kohvihommikud (15.11, 13.12); ★
11) „Õpi koos Google’iga“ tasuta koolitused (kuni 04.12); ★
12) Tartu Ülikooli väärikate ülikool Raplamaal (kuni 08.05.25). ★

Muud huvitavat:
13) Urve Uusberg: „Kogukonnas on võimalik teha kõike!“; ★
14) Kodanikuühiskonna taskuhääling; ★
15) MTÜ-raha portaal uuenes. ★

Telli infokiri oma postkasti SIIT