Uudised

Järjekordne Raplamaa ettevõtlusnädal on läbi saanud ja sel aastal võib kogu nädalale rahulolevalt tagasi vaadata. Kokku osales 13 sündmusel üle 700 osaleja.

Rõõm on tõdeda, et lisaks ettevõtjatele on ettevõtlusnädala sündmused üles leidnud ka need, kes otseselt ettevõtlusega ei tegele. Nädal ei olegi suunatud ainult ettevõtjatele, vaid oodatud on kõik huvilised. Lihtsalt vii end sündmustega kurssi ja vali huvipakkuv välja. Sündmusi oli nädala jooksul seinast seina. Alustasime Rapla ettevõtetega tutvumisega ja lõpetasime nädala meeste tervise hoidmise teemadel. Sinna vahele jagus ruumi nii vaimsele tervisele, majandusteemadele, turismile kui ka kinoseansile. Suurt rolli mängib ettevõtlusnädalal koostöö nii maakonna ettevõtjate ühingutega kui ka teiste koostööpartneritega. Aitäh jätkuvalt panustamast, Ettevõtlikud Naised Raplamaal MTÜ, Raplamaa Ettevõtjate Ühing, Märjamaa Ettevõtjate Piirkondlik Ühendus, Swedbank ja Töötukassa!

Lisaks avalikele üritustele toimus ettevõtluspäev Raplamaa Rakenduslikus Kolledžis, loeng Rapla Gümnaasiumis ja Rapla Vesiroosi Kooli õppekäik Swedbanki rahatarkuse keskusesse ning Tallinna karjäärikeskusesse. Seega nädalast said osa võtta nii noored kui elukogenumad inimesed.

Seega kui sa sel aastal osalema ei jõudnud, kohtume juba järgmise aasta oktoobri alguses uuel ettevõtlusnädalal!

Anu Kaar
Raplamaa ettevõtlusnädala projektijuht

Ligipääs Tallinna majandusruumile, suur ja paindlik arendusruum, infrastruktuuri kasvumõju (Rail Baltic, Via Baltica) – just need on Rapla maakonna tugevused ettevõtlusvaldkonnas.

Seda tõdes Ida-Viru Investeeringute Agentuuri (IVIA) juhatuse liige Teet Kuusmik Raplamaa majandusfoorumil neljapäeval, 8. oktoobril. Ettekannete ja paneeldiskussiooni käigus jõuti seisukohani, et just praegu on õige aeg maakonna ettevõtlusalade turundamiseks ning uute investorite leidmiseks.

“Raplamaa positsioon on kõige paremini kirjeldatav mitte kui alternatiiv Tallinnale, vaid kui Tallinna regiooni järgmise kasvufaasi piirkond – koht, kus järgmise põlvkonna tööstus- ja logistikainvesteeringud saavad ruumi kasvada,” rääkis oma ettekandes Teet Kuusmik. Ta luges üles Rapla maakonna kuus tugevaimat väärtuspakkumist, miks peaksid investorid ja ettevõtted vaatama just selle piirkonna peale.

Need on ligipääs Tallinna majandusruumile (ilma selle kulustruktuurita), Euroopa kahe transpordikoridori ristumiskoht, suur ja paindlik arendusruum, tasakaalustatud tööjõu kättesaadavus ja elukeskkond, madalam risk ja suurem prognoositavus (võrdluses Tallinnaga) ning arengupotentsiaal ja infrastruktuuri kasvumõju (Rail Baltic, Via Baltica).

Turunduse sihtgrupid

Kuusmik mõtiskles oma ettekandes selle üle, kes on investorid ja ettevõtted, kelle jaoks võiks Rapla olla ahvatlev sihtkoht. Olulisimaks sihtgrupiks pidas Kuusmik Eesti ettevõtteid, mis on välja kasvanud / kasvamas Tallinna või Harjumaa olemasolevatest tootmis- ja logistikapindadest. Teine sihtgrupp võiks olla logistikasektor, mis on tundlik nii ajakulu kui ka liikumise prognoositavuse suhtes.

Kolmanda sihtgrupina tõstis ta esile mujalt Eestist pärit keskmise suurusega tööstusettevõtted, kes on jõudnud oma arengutsüklis etappi, kus senised tootmispinnad ei toeta enam kasvu. Neljandaks sihtgrupiks pidas Kuusmik rahvusvahelisi tootmisettevõtteid, kes otsivad uut asukohta Euroopas. Siiski tõdes ta, et turunduse vaates ei peaks see sihtgrupp olema prioriteetne.

Teet Kuusmiku ettekanne oli üks seitsmest, mis kõlasid tänavusel Raplamaa majandusfoorumil. Ta esines oma valdkonna eksperdina, kelle juhtimisel on läbi IVIA tulnud Ida-Virumaale üle 200 miljoni euro väärtuses erainvesteeringuid ning loodud üle tuhande otsese uue töökoha. Lisaks Raplamaa tööstusalade arengupotentsiaali lahtimõtestamisele tutvustas ta ka Ida-Virumaal tehtud investeeringuid. Nende seast tõstis ta esile näiteks Narva Ettevõtlusinkubaatori, Aquaphor Internationali (veepuhastusseadmete tootmine) ja NPM Narva (püsimagnetite tootmine).

BLRT Valukoja tehas

Edulugusid on ka Rapla maakonnas. Päris mitut neist sai kuulda ka majandusfoorumil. Kõige hiljutisem neist on BLRT Valukoda OÜ tehase avamine Kohilas. Sellest kõneles BLRT Grupi juhatuse nõunik Roman Vinartchuk oma ettekandes “Tööstusinvesteeringu teekond: Maailma turg, Eesti keskkond, Tallinna kogemus ja Kohila võimalus”. Nende uhiuus tehas avati Kohilas alles paar nädalat tagasi reedel, 2. oktoobril.

Vinartchuk rõhutas oma ettekandes, et BLRT jaoks ei ole tegemist esimese, vaid teise tehasega Rapla maakonnas. Väiksem tehas on neil Järvakandis ning selle tegevusala on tööstusgaasi tootmine. BLRT Valukoja Kohilas valminud tehase investeering oli ligikaudu 14 miljonit eurot. Tehase pindala on 5500 ruutmeetrit ning see annab tööd 70 inimesele.

Juba varem oli ettevõte selgitanud tagamaid, miks rajati uus tehas just Kohilasse. Esile tõsteti kohaliku omavalitsuse toetavat suhtumist ning teisalt soodsat geograafilist asukohta ning ligipääsuteid.

Neli edukuse eeldust

Mõnevõrra teistsuguse loo rääkis mikrotorusid tootva ettevõtte Höhle OÜ asutaja Toomas Koobas. Tänaseks ta seal enam küll ei tööta ning ettevõte tegutseb nime all HellermannTyton OÜ, aga tootmine asub jätkuvalt Lõiuse külas Rapla vallas. Kunagisest sigalast on saanud tänapäevane tootmishoone, kus valmivad mikrotorud lähevad ekspordina kõikjale kogu Euroopas.

Toomas Koobas rääkis kogu loo alates idee tekkimisest kuni ettevõtte müügini 2023. aastal. Sealjuures sõnastas ta neli olulisemat eeldust, et olla ettevõtjana edukas. Esimene neist on tahtmine. “Selle puudumist ei kompenseeri mitte miski!” sõnas ta. Tahtmise all pidas ta silmas pühendatud aega ja maksimaalset pingutust, mis kokku annavadki tulemuse.

Teine oluline eeldus on kogemus, oskusteave ja huvi. Selle punkti all kõneles Koobas reisidest Aasia tehastesse, kus tegi enne oma tehase avamist tutvust sealse tehnoloogiaga. Kolmas eeldus on lähedaste sajaprotsendiline tugi, mis tuleb muuhulgas välja ka erinevates seisukohtades. Neljas ning viimane eeldus oli Koobase sõnul vastupidavus ja leidlikkus. See väljendus selles, et oma tegevust jätkas ta ka pärast mitme “ei” saamist.

Muuda suhtumist

Raplamaa ettevõtluskeskkonna ühte edulugu tutvustas Akzo Nobel Baltics AS-i juhatuse liige Elena Past. Septembri keskpaigas avas ettevõte Raplas oma tehase territooriumil uue jaotuskeskuse. Investeeringu suurus oli seitse miljonit eurot. Pasti ettekanne kandis pealkirja “7 miljoni euro investeering Raplasse: miks usaldab globaalne kontsern siinset tootmisüksust?”.

Ta rääkis, et Rapla tehase tegevuses on olnud keerulisi aegu ning ennekõike viitas ta koroonaperioodile. Õhus oli palju teadmatust ning tootjatel olid keerulised ajad. Seda tunti ka Rapla tehases. Past rääkis, et neil oli kaks valikut – kas jätkata senist tegevust ning karta, et tehas pannakse kinni, või vastupidi teha kõik enesest olenev, et kontsern Rapla tehast kinni ei paneks. Valiti teine variant ning oma suhtumine mõeldi ümber.

“Tee oma tugevused juhtkonnale nähtavaks. Tagasihoidlikkus ei ole voorus,” kirjeldas Past uut suhtumist. Kontserni juhid kutsuti külla, tutvustati neile siinset tootmist ning selle arengupotentsiaali. Tulemus oli see, et tehast ei pandud kinni ning ühtlasi hakati Raplas tootma eksklusiivseid ja keerukamaid tooteid. Nüüd tipnes kontserni usaldus 7 miljoni eurose investeeringu ning uue jaotuskeskuse avamisega.

Paneeldiskussioon

Kokku peeti Raplamaa majandusfoorumil seitse ettekannet. Lisaks eelpool välja toodud neljale ettekandele esinesid veel Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Ave Schank-Lukas, Coop Panga äripanganduse juht ja juhatuse liige Lehar Kütt ja Märjamaa vallavanem Triin Matsalu. Päeva lõpetuseks oli paneeldiskussioon, kus osalesid kõik ettekandjad, väljaarvatud Ave-Schank Lukas. Nendega liitus Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse juhataja Janek Kadarik.

Arutelu alla tuli näiteks Rapla maakonna eelis lähtuvalt oma geograafilisest asukohast. Teet Kuusmik tõi välja, et Rapla asub põhja-lõunasuunalise koridori peal, mis saab alguse Helsingist ja liigub läbi Tallinna ja Harju maakonna Riia poole ning sealt edasi Poola suunas. “Raplamaa peab end brändima üles, et olla selles koridoris õige koht tootja jaoks. See võimalus tuleb ära kasutada,” rääkis Kuusmik.

Raplamaa majandusfoorumit peeti 13. korda ning tänavu kandis see pealkirja “Investeeri Raplamaale! Investeeri võimalustesse!”. See toimus neljapäeval, 8. oktoobril Rapla riigimaja suures saalis. Osalejaid oli üle kuuekümne ning sündmuse korraldas Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus.

Artikli autor Siim Jõgis.
Fotode autor Camilla Kännola.
Pildigalerii leiad SIIT.

Artikli ilmumist ajalehes Raplamaa Sõnumid kaasrahastas Euroopa Liit projektiga „Atraktiivne Raplamaa ettevõtluskeskkond 2.0“.

Novembris, kodanikunädalal tunnustame taas Raplamaal tegutsevaid tuliusinaid üksikisikuid ja lahkeid eraannetajaid, hakkajaid vabaühendusi ja ka hoolivaid ettevõtteid ning sihtasutusi, kelle tegevus ja isiklik eeskuju on mõjutanud sel aastal paikkondlikku ja maakondlikku arengut ning kes on andnud olulise panuse Raplamaa kogukondade ärksusesse.

Tunnustuskonkurss „Raplamaa aasta tegu 2026“ ootab kandidaate kuni P, 18.10.

Loe lähemalt siit!

Konkurssi korraldab 2004. aastast Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus (RAEK) koostöös Raplamaa Omavalitsuste Liiduga. Toetab ka Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Esmaspäev, 5.oktoober
Ettevõtlikud Naised Raplamaal ühingu õppereis Rapla ettevõtetesse.

Kohtume kell 13:00 HIlleberg Eesti OÜ juures aadressil Haigru 9.
Sel aastal külastame ettevõtteid Raplas.

13:00 võtab meid vastu Juta Heinvee Hilleberg Eesti OÜ-st. Hilleberg on kvaliteettelkide tootja ja tehas asub siinsamas Raplas Haigru tänaval.
14:30 Minisaun OÜ

Osalejate arv on piiratud, vajalik registreerumine SIIN

Väljasõit on tasuta, oma autodega, ühist transporti ei ole.

Teisipäev, 6.oktoober
Raplamaa Ettevõtluspäev

Asukoht: Rapla kinosaalis (Tallinna mnt 17)
9:30-10:00 Tervituskohvipaus
10:00-10:05 Avasõnad RAEK juhataja Janek Kadarik
10:05-11:40 “Kuidas jääda püsti, kui maailm ümberringi raputab?”
Muutused, tempo, ootused, tähtajad… ja loomulikult see üks kiri, mille pealkiri on „KIIRE!“ 😄
1,5 tunni jooksul uurime, miks mõned inimesed ja meeskonnad painduvad surve all, aga ei murdu – ja kuidas seda oskust teadlikult kasvatada.
Otsime vastuseid küsimustele:

• 🧠 Mis imeloom on säilenõtkus ja miks peetakse seda üheks 21. sajandi olulisemaks kompetentsiks?
• 💪 Mis aitab meil pingega toime tulla ja keerulistes olukordades kiiremini jalad alla saada?
• 🪫 Mis meie säilenõtkuse akut tühjaks sööb – vahel täiesti märkamatult?
• 👥 Miks üks meeskond muutuste keskel mobiliseerub, teine aga hakkab murenema?
• 📊 Kui säilenõtke olen mina ja kui säilenõtke on minu meeskond? Teeme skoori nähtavaks.

Spoiler: eesmärk ei ole õppida veel rohkem ära kannatama. Eesmärk on õppida paremini toime tulema, taastuma ja kohanema – ilma et peaks kõigepealt kolm nädalat puhkust võtma. 😉
Kati Tikenberg on koolitaja-konsultant, coach, superviisor ja psühholoog, kes on üle 20 aasta pühendunud inimeste ja organisatsioonide arendamisesse. Täpsemalt saab Kati kohta lugeda https://www.aeternum.ee/team/.
11:40-12:30 Lõunapaus
12:30-14:00 Ülevaade Eesti majandusest, tööstuse käekäigust ja inimeste ostujõust. Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist
14:00-14:15 Sirutuspaus
14:15-15:45 Kuidas luua kodulehele tehisintellekti otsingumootoritele arusaadavat sisu?
Et nähtav olla, ei piisa enam õigetest Google otsingusõnadest. Suur osa inimestest otsib infot tehisintellekti kaudu ja selles maailmas valitsevad teistsugused reeglid. Mis on AEO ehk AI    otsingule suunatud märksõnad- ja laused ja kuidas neid luua, seda praktilises ettekandes saame teada.
Jane Helandi, koolitaja, AI entusiast ja AVARA õppejõud
16:00 Päeva lõpp

Sündmus on tasuta.
Vajalik registreerumine SIIN

Kolmapäev, 7.oktoober
„Ettevõtjaks või mitte?“ Töötukassa töötuba

Kellaaeg: 9:00-12:00
Asukoht: Rapla riigimaja, ruum 212a, Tallinna mnt 14, Rapla

Töötoas saate läbi mõelda oma motivatsiooni ja valmisoleku ettevõtlusega alustamiseks, analüüsida oma tugevusi ja arengukohti ettevõtjana tegutsemist silmas pidades.

• Tutvustame ettevõtluse olemust
• Räägime ettevõtja rollist ja motivatsioonist
• Analüüsime iga osaleja sobivust ettevõtjana tegutsemiseks
• Tutvustame erinevaid infoallikaid ettevõtlusega alustamiseks

Osalemine tõstab teadlikkust ettevõtluse olemusest ja aitab selgusele jõuda enda potentsiaalist ettevõtjana alustamisel.
Saate parima tulemuse küsimusi küsides, osaledes aruteludes ning vahetades kogemusi teiste osalejatega.
Osalemine on tasuta, aga vajalik eelregistreerimine Kerli.Valgma@tootukassa.ee

Kolmapäev, 7.oktoober
Ettevõtluspäev RAKOs

Kolmapäev, 7.oktoober
Rapla Vesiroosi Kooli õpilaste õppereis Swedbanki rahaasjade keskusesse ja Tallinna Karjäärikeskusesse

Uus interaktiivne rahatarkuse keskus annab õpilastele hea võimaluse end proovile panna perekonna rahaasjade planeerimisel, käsitleb kodulaenu ja autoliisingu teemat, investeerimist, ettevõtlust ning kiirmoe, odava tööjõu ja tarbimisotsuste mõju.
Karjäärikeskuses saavad õpilased lisaks töötoale omal käel avastada eksponaate ja õppida tundma oma tugevusi ja arendamist vajavaid külgi.
Avalikku registreerimist ei toimu.

Kolmapäev, 7.oktoober
Turismiettevõtjate infopäev

Hea Raplamaa turismiettevõtja – ootame sind osa võtma ettevõtlusnädala raames toimuvast maakonna turismiettevõtjate infopäevast 7. oktoobril kell 10.00-15.00! Infopäev toimub Krantsi Kõrtsis.

Neljapäev, 8.oktoober
Rapla Gümnaasiumis loeng “Rahatargad laenuotsused”

Loeng on õpilastele.
Avalikku registreerimist ei toimu.

Neljapäev, 8.oktoober
Raplamaa Majandusfoorum

Asukoht: Rapla riigimaja suur saal, Tallinna mnt 14, Rapla

Sündmus on kutsetega.
Avalikku registreerimist ei toimu.

Neljapäev, 8.oktoober
Ettevõtlikud Naised Raplamaal salongiõhtu

Kellaaeg: 18:00-20:00
Asukoht: TaevaniMaani Meistrikoda (Tallinna mnt 3, Rapla)

Kohtumine Raplamaa juurtega moe- ja rõivatööstuse ning rahvusvahelise äri eksperdi Kaie Kaas-Ojaverega.
Kaiel on üle 20 aasta kogemust erinevatel juhtivatel ametikohtadel Kaubamaja ja Baltika Grupis. 16 aastat juhtis ta Baltikas tootearendust ning töötas rahvusvaheliste turgude ja meeskondadega.
Viimased 4,5 aastat on Kaie olnud kaasasutaja ja kommertsjuht iduettevõttes KIUD, kus tegeletakse tekstiilijäätmete väärindamisega uudseks pakendimaterjaliks. KIUD on pälvinud tunnustust nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt, sealhulgas Ajujahis ja Amazon Sustainability Acceleratoris.
2026. aastal alustas Kaie uue missiooniga: „Paremini riietuv Eesti“. Ta soovib aidata inimestel teha teadlikumaid ja targemaid valikuid selles, mida nad kannavad ja ostavad, ning näidata, et hea stiil ei tähenda rohkem tarbimist, vaid paremaid valikuid.
Kaie tuleb vestlusõhtule jagama oma teekonda, pöördeid ja õppetunde ning rääkima sellest, miks ka 20+ aastat ühes valdkonnas tegutsenuna tasub julgelt uusi peatükke ja väljakutseid vastu võtta.

Osalustasu: 10€ ENR liige, 12€ mitte liige (osalustasu sisaldab suupisteid ja kohvi)

Registreerumine sündmusele

Tasumine kohapeal.

Neljapäev, 8.oktoober
MEPÜ kohtumisõhtu Lavly Perlinguga

Räägime majandusest ja maksudest. Kohtumine toimub Märjamaa raamatukogu II korruse saalis 8. oktoobril (neljapäev) kell 18.00

Eelregistreerimist ei toimu, kõik huvilised on oodatud.

Reede, 9.oktoober
Swedbanki ärihommik

Asukoht: Duo RUUM, Koidu 20, Rapla kell 9.30-12.00
Kogunemine kell 9.30 kohvilaua ääres ja kell 10 alustame ettekannetega.

• „20 aastat kahjusid: me arvame, et meiega seda ei juhtu – kuni juhtub” – Ervin Sääsk, Swedbanki ärikliendi kindlustuse valdkonnajuht
• „Raamatupidamise automatiseerimine: kust alustada?“ – Jekaterina Schleigel, Merit Aktiva arenduskonsultant

Osalemine on tasuta. Registreerida saab kuni 5. oktoobrini siin.

Reede, 9.oktoober
Esilinastus! Ettevõtlusnädala eriseanss Rapla kinos „Coaching tavalisele inimesele“

Kohal dokumentaalfilmi režissöör Kaupo Kruusiauk

Kellaaeg: 16:00-18:15
Asukoht: Rapla kinosaal (Tallinna mnt 17)

Coaching on moodsa aja nähtus – lubatud kiirtee iseendani. Filmis hakkavad personaalse coach’i juures käima Pille, Armin ja Lii.
Pille tahab teenida 20 000 eurot kuus. Lii soovib paremini kehtestada oma piire ja mitte suhelda nõmedate meestega. Armini eesmärk on saada iseenda paremaks versiooniks ja hakata coach’iks. Jõuavad nad sihile või kulgeb elu kõigist pingutustest hoolimata ikka omasoodu?
Ühtaegu soe, humoorikas ja terav pilk peategelaste eneseotsingule paneb mõtlema, miks me aina paremaks, edukamaks ja õnnelikuks saada tahame. Kas kohale jõuda on üldse võimalik?

Ajakava:
16:00-16:30 Kogunemine, kohv ja väike suupiste
16:30-16:50 Filmi tutvustab režissöör Kaupo Kruusiauk
16:50-18:15 Filmi esilinastus

Osalemine tasuta, vajalik registreerumine SIIN

Lisainfot filmi kohta leiad https://linktr.ee/coachingufilm

Pühapäev, 11.oktoober
„Liikumine ja toitumine ettevõtliku mehe elustiilis“ – Mehe tervise teejuht 55+

Kellaaeg: 15:00-18:00
Asukoht: ML Treening, Sauna 6, Rapla

• Praktiline treening ja liikumispraktika
• Liikuvus ja alaselja tervis
• Lihtsad treeninglahendused igapäevaellu
• Teadmised tervislikust toitumisest 55+ vanuses

Sündmus on tasuta, kohtade arv piiratud.
Sündmust korraldab Raplamaa Ettevõtjate Ühing.

Registreeru SIIN

KÜLAÜLIKOOLI SÜGISKOOL 2026
L, 26.09 Valtu Põhikoolis Kaereperes



RAEK kaasas Valtu Põhikooli juurdeehitise ehk Kaerepere kogukonnakeskuse avasündmuse korralduse kohalikud noored. Noorte osalust toetab SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ja Siseministeeriumi projekt “Kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks“, mida rahastavad Euroopa Liit ning Eesti riik.

Põnev päev pakub juurdeehitise tuuri ja lausa kolm loengut. Avatud on kohvik. Lisaks ka üks eriline üllatus!
Riste Sofie Käär  “Kes Jeesusele kõige rohkem meeldib?”
Tanel Veenre   “Pühaiha nõiakatel”
Vaiko Eplik   “Vaikus keset müra”

Täpsem info:
– FB sündmusest
– Külaülikooli FB lehelt
– Külaülikooli listikirjast

Registreeru, et korraldajad saaks tagada Sulle nii istekoha kui toitlustuse! Teretulnud on ka vabalt liitujad, aga hiljemalt 24.09 kirja panijatele on kohad broneeritud, kui saal varem ei täitu.

Sündmusel osalemine on tasuta tänu headele toetajatele.

Korraldavad:
Arendusselts Koduaseme Kehtna Vallavalitsuse projektiga “Valtu Põhikooli arendamine haridus-, kogukonna- ja kriisiennetuskeskuseks”, mida kaasrahastab Euroopa Liit.

Kohalikud noored ja Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus. Noorte osalust toetavad Euroopa Liit ning Eesti riik Siseministeeriumi ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali projektiga “Kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks”.

 Ööülikool (loengud salvestatakse ja on järelkuulatavad).

Hea aktiivne raplamaalane!

Kõik on uus septembrikuus! Sekka ka vanu tuttavaid. Ikka rahastusvõimalusi, tunnustamisi, sündmusi ja koolitusi ning muud päevakajalist. Uuri lähemalt infokirjast.

Rahastusvõimalused:
1) kohaliku omaalgatuse programmi e KOP-i sügisvoor (infopäev 07.09; tähtaeg 01.10);
2) EMP Vabakonna Fond (TA 28.09);
3) CERV-i taotlusvoorud (TA 15.09, 23.09, 03.11);
4) KÜSK-i rahvusvahelise suuna voorud (TA 31.12 või vahendite lõppemisel).

Tunnustamine:
5) rahvakultuuri auhinnad (TA 11.09);
6) Märjamaa valla aasta küla ja sädeinimene (TA 20.09).

Koolitused, sündmused jmt:
7) Rapla valla külade ümarlaud (Röa külas 03.09 kell 18);
8) Rapla Vallavalitsuse kohtumised elanikega (üle valla 07.-22.09);
9) Juuru piirkonna 55+ koolitussari (Juurus 08.-22.09);
10) Kehtna valla külavanemate õhtu (reg 15.09; Palukülas 17.09);
11) Maal elamise päev (19.09);
12) noorte nägu Külaülikool (Kaereperes 26.09);

13) kogukonna amatööruurijate koolitusprogramm (reg 01.10; Tallinnas ja Haapsalus 14.10-04.11);
14) Vabaühenduste Liidu sügiskool (Tallinnas 09.10).

Varia:
15) kodanikuühiskonna toetusmahtude kärped 2028-2034 Riigiplaanis;
16) „Kogukonna hing 2026“.

Reelika Vaabel
projektijuht

Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse (RAEK) eestvedamisel toimus juuni lõpus sisukas õppereis Madalmaadesse. Maakonna omavalitsusjuhtidest, arendusspetsialistidest ja klaasivaldkonna esindajatest koosnev delegatsioon külastas sealse ringmajanduse, tehnoloogia ja klaasitööstuse tulipunkti – ajaloolist Leerdamit ja uuenduslikku Eindhoveni Brainport ökosüsteemi. Visiidi peamiseks sihiks oli ammutada inspiratsiooni Järvakandi klaasipealinna edasiseks arendamiseks, õppida Madalmaade parimatest praktikatest ning luua otsesed koostöösidemed sealse klaasivaldkonna asjatundjatega.

Õppereisi delegatsiooni olid kaasatud esindajad nii Kehtna, Märjamaa, Rapla kui Kohila omavalitsustest ning RAEK-i ja Raplamaa Omavalitsuste Liidu tiim. Kuna reisi fookuses oli klaasitööstuse ja -pärandi tulevik, oli delegatsiooni tuumikuks Järvakandi klaasiklaster. Piirkonna ajaloolise ja kultuurilise identiteedi hoidjana osales reisil uue ühendatud Järvakandi Klaasikeskuse juht. Ärisektorit ja praktilist ringmajandust esindasid kolme Järvakandis tegutseva võtmeettevõtte (O-I Estonia, Sibelco Green Solutions Estonia ja Green Gravels) esindajad. Nii tekkis delegatsioonis ainulaadne sünergia avaliku ruumi planeerijate, arendusjuhtide, tööstusjuhtide ja ringmajandajate vahel.

Esimese päeva fookus: klaasipärandist globaalse suurtööstuseni

Kolmepäevase õppereisi avapäev viis Raplamaa delegatsiooni kokku Leerdami piirkonna võtmeisikutega. Leerdam, mis on tuntud kui Hollandi klaasihäll, andis suurepärase ülevaate sellest, kuidas tööstuspärandit turundada. Külastati klaasimuuseumi, loomekeskust De Oude Horn ja traditsioonilist klaasipuhumistöökoda, mis on oluliseks õppetunniks Järvakandi Klaasikeskuse arendamisel.

Mastaapset kontrasti pakkusid kohtumised globaalsete suurtööstustega O-I Manufacturing ja Leerdam Crisal Glass, mille eesmärk on kujuneda Euroopa kõige rohelisemateks klaasitootjateks. Kohtumine kohaliku linnapea ja linnaturunduse “Glas Leeft!” (Klaas elab!) esindajatega kinnitas, et Leerdam on suutnud oma pärandi edukalt pöörata elavaks elukeskkonnaks ja turismimagnetiks.

Raplamaa delegatsioon Leerdami klaasivaldkonna esindajatega klaasimuuseumi ees.

Klaasikunstnik Bernard Heezen oma klaasistuudios De Oude Horn.

Tervitamas Leerdami linnapea Sjors Fröhlich

Teise päeva hüpe tulevikku: Brainport ja SUMMA College

Kui Leerdam esindas ajaloolisi traditsioone, siis reisi teine päev Eindhovenis, ehk Brainporti piirkonnas, lennutas delegatsiooni otse tulevikku. Brainporti on tuntud kui tehnoloogia ja innovatsiooni süda, kus toimib Triple Helix koostöömudel (omavalitsus, ettevõtjad ja teadusasutused).

Delegatsioon külastas Strijp-S piirkonda – kunagist Philipsi tööstusala, mis on geniaalselt muudetud kaasaegseks loome- ja nutikaks ärilinnakuks. See andis inspireeriva vaate sellele, kuidas vanadest tööstushoonetest on võimalik luua kõrge lisandväärtusega elukeskkond.

Erilist muljet avaldas visiit SUMMA College’i kampusesse. Haridus- ja innovatsioonikeskuses nähti vahetult, kuidas haridussüsteem, noorte praktiline väljaõpe ja tööstuse reaalsed vajadused töötavad Eindhovenis käsikäes.

Raplamaa delegatsioon Eindhovenis endise Philipsi tehase territooriumil

Taaskasutus ettevõtte MIREC tootmises

Tulevikuväljavaated: selged koostöökohad Leerdamiga

Madalmaade kolleegide vastuvõtt oli erakordselt soe ning hollandlaste huvi Eesti delegatsiooni vastu päädis sellega, et Leerdami klaasivaldkonna esindus kogunes pärast visiiti koosolekule, et arutada koostööettepanekuid Järvakandiga.

Raplamaa delegatsiooni poolt saadeti Leerdami poolele koostööideed, mis puudutavad valiku ruumi seotust klaasiga, mainekujundust, ringmajandust koos õppeprogrammidega ning klaasifestivalide korraldust. Kavas on korraldada veebikohtumine Järvakandi ja Leerdami asjaosalistega peale suvepuhkuseid ning arutada veelgi konkreetsemalt, mida saame koos ära teha.

Õppereisi võttis väga tabalt kokku Hans-Jürgen Schumann, Kehtna valla ehituspetsialist:

„Tagasi vaadates mõistan, et iga külastus lisas puslesse uue killu. Leerdamis avastasin Järvakandiga rohkem ühist, kui olin osanud oodata – mõlemal on tugev klaasitööstusega seotud tööstuspärand, millele saab ehitada ka tulevikku. Brainport demonstreeris, mis on võimalik siis, kui haridus, tööstus ja avalik sektor kujundavad ühist arengut järjepidevalt aastakümnete jooksul. Kuigi mastaabid on erinevad, jääb mind saatma mõte, et meie soov ja valmisolek omandada uusi teadmisi, teha koostööd ja mõelda kaugemale tänastest piiridest ei pea olema väiksemad. Selle inspireeriva mõtteviisi võtan neist kolmest päevast endaga kaasa.”

Õppereisi korraldamist kaasrahastas Euroopa Liit PEEK projekti “Atraktiivne Raplamaa ettevõtluskeskkond” raames.

Kutsume kampa 7-26-aastaseid tegijaid, kellega koos korraldada Külaülikooli Sügiskool!

Mis on Külaülikool? Mis on selle üleskutse ajend? Loe lähemalt altpoolt ↓ .

Me ei otsi lihtsalt abilisi, vaid partnereid, kes:
– valivad tiimiga lektorid & teemad;
– kajastavad sündmust erinevates kanalites;
– panustavad selle õnnestumisse algusest lõpuni.

Loengud salvestab ÖÖÜLIKOOL! Dokfilmiguru ja ajakirjanik Jaan Tootsen tutvustab selle kullaprooviga podcast’i telgitaguseid.

Huvi korral anna endast märku soovituslikult 21. juuniks Teele Ojasalule Messengeris, teele@raek.ee või 5569 1954!

Tule loo midagi, mis jääb kestma ka pärast üht sügispäeva!

Kus? Valtu Põhikool, Kaerepere, Kehtna vald
Millal? L, 26.09

Korraldavad Arendusselts Koduaseme, Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus ja Ööülikool.

Toetavad:
– Euroopa Liit ning Eesti riik läbi Siseministeeriumi ja SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali noorte kaasamise projekti;
– Euroopa Liit Kehtna Vallavalitsuse projekti raames.

↓↓↓

Külaülikool sündis Kaerepere kandi kogukondade ühisest soovist maailmast siin ja mujal terviklikumalt ning tõenduspõhiselt aru saada. Esialgu kutsuti Valtu-Nurme külaplatsile erinevaid oma ala spetsialiste, et kujundada arvamus meie hoovile planeeritava Rail Balticaga seonduvast (mõju keskkonnale, taristule, kogukonnale jne). Formaat sai kohalikele nii omaseks, et jätkus 2013. aastal koduses lasteaias, siis kultuurimajas. Lektoriteks kutsuti akadeemiliselt väärikaid erinevate valdkondade esindajaid. Hea partner Ööülikool salvestas pea kõik loengud avalikuks kuulamiseks. See andis Külaülikoolile erilise kvaliteedimärgise.

Külaülikooli looja ja vedaja oli visionäär Vahur Tõnissoo. Kuigi Vahur lahkus 2021. aastal, on Külaülikool tema kaasteeliste südames kindlalt alles. Samal aastal korraldati Sügiskooli nime all pikk loengupäev.

https://www.facebook.com/kylaylikool
https://valtunurmekyla.wordpress.com/kulaulikool
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/81940371/valtu-kulaulikool-sundis-rail-balticust-ules-arritatud-kulades
https://sonumid.ee/tag/kulaulikool

RAEK-il, Arendusselts Koduasemel ja Ööülikoolil on soov KÜSK-i noorteprojekti toel korraldada 2026. aasta septembris Külaülikooli loengupäev nii, et protsessis osalevad noored.

Sügiskooli kordamisel on osaliselt toeks Valtu Põhikooli renoveerimise ja laiendamise projekt, mis võimaldab laduda ka kogukonna vundamenti. Täiskasvanute akadeemia sarjas toimuvad erinevad avalikud koolitused, loengud, kohtumised jne. Sügiskool toimub kooli vastvalminud saali avasündmusena, mis ühendab koolipere ja kogukonna ning traditsioonid ja värske lähenemise, kaasates päeva korraldamisse (kohalikud ja huvi korral ka maakonna) noored.

KÜSK-i noorte kaasamise tegevussuuna eesmärgid on:

•  kasvatada vabaühenduste¹ oskusi noorte kaasamiseks ja tõsta laste ning noorte teadlikkust kodanikuühiskonna olemusest ja osalemisvõimalustest;
• toetada noorte aktiivset kaasatust ühiskonnaellu ja tugevdada partnerlust² avaliku sektori, erasektori ja vabakonna vahel;
• anda noortele vabatahtliku töö kogemus kui tööalane konkurentsieelis³.

¹  Arendusselts Koduaseme, Mittetulundusühing Ööülikool.
²  KÜSK, maakondlik arenduskeskus, haridus- ja noorteasutused, ühingud ja võimalusel teisedki partnerid.
³  Turundus ja teised kajastustegevused (partnerite kanalid, maakonna meedia jne); sündmuskorraldus; jm. „Käega katsutavaks“ püsivaks väljundiks on Ööülikooli salvestised.

Täpsem info Teele Ojasalult (teele@raek.ee, 5569 1954).

Head ettevõtjad, koostööpartnerid ja külalised

Mul on suur rõõm tervitada teid täna Raplamaa parimate ettevõtete 2025 tunnustusõhtul. Tegemist on kauni traditsiooniga, kus märkame, tunnustame ja täname neid inimesi ning ettevõtteid, kes oma töö, julguse ja ettevõtlikkusega meie maakonda edasi viivad. Vähem oluline ei ole ka nende panus, kes neid on märganud ja tunnustamiseks esitanud.

Tänane sündmus on kas teadlikult või juhuslikult sattunud Eesti riigi mõistes väga olulisele päevale, tähistame täna oma riigilipu 142 sünnipäeva. See on pidulik päev, mis tuletab meelde meie rahva visadust ja enesemääramise tahet.

Raplamaa tugevus on alati olnud koostööoskus. Me oskame teha asju ühiselt – omavalitsused, ettevõtjad, arendusorganisatsioonid, koolid ja kogukonnad koos. Julgen öelda, et paljudes valdkondades oleme Eestis eeskujuks just oma võimekusega viia ellu suuri ühiseid projekte ja leida erinevate osapoolte vahel ühine eesmärk. Oleme edukalt üheskoos lõpetamas Euroopa Liidu PEEK toetusmeetme (Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond) esimest projekti, ootamas on PEEK 2 ja ega siis kaks ilma kolmandata jää.

Sageli nähakse projektides ainult investeeringuid ja ehitisi ehk nn betooni, kuid tegelikult on nende taga palju enamat – inimesed, teadmised ja areng. Nende projektidega on kaasnenud hulgaliselt koolitusi, õppereise, uusi teadmisi, kontakte ja koostöövõimalusi, mis aitavad kasvatada kogu Raplamaa võimekust.

Siinkohal soovin väga tänada Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse meeskonda, kes seda tööd igapäevaselt eest veab ja erinevaid arenguid käivitab. Ning loomulikult suur tänu kõikidele ettevõtjatele – ilma teieta ei oleks võimalik ei areng, investeeringud ega ka tugev ja elujõuline Raplamaa.

Täna seisab meie maakond väga suurte muutuste lävel. Üheaegselt on käimas kaks mastaapset taristuinvesteeringut – Rail Baltica ja Via Baltica arendused. Need mõjutavad juba täna väga selgelt meie piirkonna ettevõtlust. Näeme, kuidas kasvanud on ehitus- ja transpordisektori, mäetööstuse ning teenindusvaldkonna hõivatus ja aktiivsus.

Maailma majandusajalugu näitab väga selgelt, et ettevõtlus ja asustus koonduvad sinna, kuhu tekivad tugevad transpordisõlmed ja ühendused – olgu selleks raudtee või kaasaegne maanteevõrk. Raplamaal on täna võimalus olla nende muutuste keskmes ning kasutada seda arenguhüpet targalt ära.

Kõige olulisem on aga see, et meil on olemas inimesed, ettevõtted ja koostöötahe, et neid võimalusi päriselt kasutada.

Soovin tänaseks õhtuks palju häid emotsioone, uhkust oma tegemiste üle ning inspiratsiooni uuteks ettevõtmisteks.

Aitäh teile kõigile ja palju õnne tänastele tunnustatavatele!

Raplamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Triin Matsalu
Raplamaa parimate ettevõtete tunnustamisel Lokuta Puhkekeskuses  04.06.2026

Täna selgusid Raplamaa 2025. aasta parimad ettevõtted Lokuta Puhkekeskuses Kehtna vallas, Lokuta külas.  Äritegu 2025 tiitli kuulutas välja eelmise aasta võitja, Tavex OÜ juht, Artur Kokk.

Konkursile esitati kokku 60 kandidaati. Auväärt komisjon tunnustas ettevõtjaid viies kategoorias ja lisaks anti välja eripreemiad õpilasfirmadele. Juba seitsmendat aastat valis rahvas kõikide kategooriate kolme parima hulgast Rahva lemmiku.

Raplamaa Parimad Ettevõtted 2025:

ÄRITEGU 2025:  “7 miljoni suurune investeering”- Akzo Nobel Baltics AS

VANA KALA 25 laureaadid:
Rait, Kertu, Ralf ja Rain Elfenbein- PAJAKA PUIT OÜ
Sandor ja Kaspar Järvala- RODNAS OÜ
Peeter Pert, Jane Nigol, Revo Kuusemets- AUTOAPTEEK OÜ
Hanno Heinaste- Triskele A.H OÜ
Ene ja Enno Piisang- VETPING OÜ

VÄIKE JA TUBLI: Proinfra Ehitus OÜ

UUSTULNUK: Nukitsa OÜ

RABAV TOODE:  Tõrvaaugu Mahe Talu OÜ- innovaatiline mahetatra tootesari

PARIM ÕPILASFIRMA: ÕF Bloomify, juhendaja Anu Kaar ja ÕF Eluring, juhendaja Margot Sarv

RAHVA LEMMIK: Sefiirikunstniku sefiir kahte moodi- Triibuline OÜ

Kategooriate võitjad said meeneks kauni klaasvaasi, mis valmistati Järvakandi Klaasistuudios.

Vana Kala 25 laureaate tunnustati Puraviku tuuleveski sepikoja sepislandiga, mis tähistab pikaajaliste ettevõtjate leidlikkust, visadust ja edumeelsust. Raplamaa Omavalitsuste Liit tunnustas kategooriate võitjaid hõbedase rinnamärgiga.

Õhtu suupistete eest hoolitses OÜ Servistor. Muusikalise etteaste esitas Sten-Olle Moldau koos Simone Minn’iga.

Konkurssi korraldas Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus (RAEK) koostöös Raplamaa Omavalitsuste Liidu ja Raplamaa Partnerluskoguga.

Fotode autor: Joonas Kreutz

Fotokajastuse leiad SIIT

Täna 4. juunil toimub konkursi „Raplamaa Parimad Ettevõtted 2025“  tunnustusõhtu. Pidulik sündmus leiab aset eelmise aasta võitja Äritegu 2024 TAVEX OÜ vahetusläheduses, Lokutal, Kehtna vallas. Üritus toimub suvise aiapeo stiilis.

Kokku esitati konkursile 60 kandidaati, viies kategoorias: Uustulnuk, Väike ja Tubli, Rabav Toode, Vana Kala 25, Äritegu. 10-liikmeline komisjon valis välja kolm parimat igas kategoorias, Rabava Toote kategooriasse sai sel korral valitud neli parimat. Lisaks antakse välja Rahva Lemmiku tiitel. Kiidetakse tublisid õpilasfirmasid ning juhendajaid.

Tunnustamisel osaleb ligi 120 külalist.

Täpsem teave nominentide kohta on leitav Raplamaa Sõnumite 27. mai ajalehes ja veebiväljaandes.

Info võitjate kohta ilmub Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse infokanalites 4. juuni õhtul.

Konkurssi korraldavad Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus (RAEK), Raplamaa Omavalitsuste Liit ja Raplamaa Partnerluskogu.

Äridelegatsioon Järvakandi Klaasikeskuses.

Reelika Vaabel, RAEKi projektijuht

19.–21. maini võõrustas Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus (RAEK) Soome Lahti piirkonna äridelegatsiooni. Kolmepäevasel visiidil tutvustati põhjanaabritele siinset mitmekülgset ettevõtluskeskkonda eesmärgiga luua otsekontakte tulevasteks koostööprojektideks ja ekspordiks.

Huvi just Lahti piirkonna vastu ja sealse delegatsiooni kutsumise idee ei tekkinud juhuslikult. RAEK on varem korraldanud kohalikele ettevõtjatele suunatud arenguprogrammi, mis keskendus Soome turul äri alustamisele ja ekspordi edendamisele. Selle programmi käigus leiti väärtuslik kontakt Lahtis tegutseva ettevõtja Jouni Suonpääga, kes lõi aktiivselt kaasa arenguprogrammi elluviimises ja aitas korraldada Raplamaa ettevõtjate õppevisiiti Lahtisse. Kuna Jouni on olnud kohalikele ettevõtjatele sillaks Soome kontaktide leidmisel ning suhete loomisel, kasvas sellest tihedast koostööst välja idee tuua seekord Lahti piirkonna ettevõtjad siinse ärisektoriga tutvuma.
Visiit andis külalistele põhjaliku läbilõike maakonna ettevõtlusest. Ringsõit algas Kohilast TOHI Distillery külastuskeskusest, kus RAEK andis ülevaate Raplamaa ettevõtluskeskkonnast tervikuna. Pärast seda külastati pakkelahenduste loojat Ecoboxi ja moodulmajade tootjat Cube House’i. Edasi viis teekond Raplasse ja Alusse, kus fookuses olid kirstude tootja Anrein ning metalli- ja energiatööstuse ettevõtted Tamult ja Fesma Alu. Visiidi lõpetas Järvakandi Klaasikeskuse, klaasimuuseumi ja klaasistuudio ning Green Gravelsi külastus, mis demonstreeris ehedalt piirkonna tugevat klaasiringluse võimekust.

Mida täpsemalt põhjanaabrid  meilt otsisid?

Lahti delegatsioon oli mitmekülgse profiiliga, esindades sektoreid alates rasketööstusest kuni logistika, ehituse ning tugiteenusteni. Välispartnerid nägid Raplamaa ettevõtetes potentsiaali nii uute allhankijate kui ka tootmispartnerite näol. Näiteks otsiti kohapealt võimekaid varustajaid ja tootearenduspartnereid puidu- ning metallitöö vallas, aga ka lahendusi rasketehnika ja ehitusmaterjalide sektorile.
Välispartnerite huvid ulatusid traditsioonilisest tööstusest ka väga spetsiifiliste niššideni – muuhulgas leiti edukaid kokkupuutepunkte ja arutati koostöövõimalusi alternatiivsete materjalide kasutamisel matusevaldkonnas.

Kolm küsimust Lahti delegatsiooni juhile Jouni Suonpääle

Kuidas paistab Raplamaa ettevõtluskeskkond Soome ettevõtja pilgu läbi – mis teid või delegatsiooni liikmeid siinse visiidi käigus kõige enam üllatas või positiivselt silma jäi?
Juoni Suonpää: Toon esile Raplamaa logistilise mugavuse ja tugeva väikeettevõtluse kultuuri. Rapla asub Soome ettevõtete jaoks väga heas asukohas, olles Tallinnast hõlpsasti ligipääsetav. Panime tähele piirkonna tugevat väike- ja keskmiste ettevõtete kultuuri – isegi väikestes külades tundusid olevat oma ettevõtted, mis kohalikele tööd pakuvad. Lisaks on siinsed ettevõtjad väga avatud koostööle ja soomlastega võrgustike loomisele.

Mitmed Lahti ettevõtjad tulid siia väga kindlate ootustega – otsiti uusi partnereid metalli- ja puidutööstuses. Kas delegatsioon leidis Rap­lamaalt need kontaktid ja sünergia, mida otsima tuldi?
Enamiku delegatsiooniliikmete jaoks oli see esimene kord Raplamaad külastada, kuid uusi potentsiaalseid ärisuundi märgati kohe. Olen juba kuulnud, et paar meie ettevõtet on otsustanud mitme firmaga ühendust võtta, et astuda järgmisi samme praktilise koostöö suunas. Olen kindel, et see visiit toob uut äri nii Raplamaa kui ka Soome ettevõtetele, ehkki osa plaanide arendamine ja lisainfo kogumine võtab veel aega.

Olete olnud oluline sild Rap­lamaa ja Lahti piirkonna ettevõtjate vahel. Mis on teie hinnangul meie piirkonna suurim trump – miks julgustate Soome ettevõtteid just Raplamaa poole vaatama?
Piirkonna suurima trumbina näen usaldust, logistikat ja tugevat töökultuuri. [Ta rõhutab isiklike kontaktide olulisust, kelle soovitusi saab usaldada.] Usaldus on pikaajalise koostöö kõige olulisem vundament. Nii Lahti kui ka Rapla on suhteliselt väikesed piirkonnad, mis teebki võimalikuks luua usalduslikke võrgustikke konkreetsete ettevõtete vahel. Oleme meelega jätnud Helsingi ja Tallinna sellest suhtlusest välja, et töötada just nende ettevõtetega, keda tunneme ja soovitada julgeme. Meile jäi silma Rapla tugev töökultuur – inimesed teevad siin kõvasti tööd ja püüdlevad väga hea kvaliteedi poole.

Soome delegatsiooni vastuvõttu kaasrahastas Euroopa Liit projektiga “Atraktiivne Raplamaa ettevõtluskeskkond”.

Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse, Raplamaa Omavalitsuste Liidu ja Raplamaa Partnerluskogu poolt korraldatud konkurss RAPLAMAA PARIMAD ETTEVÕTTED 2025 on jõudnud lõpusirgele. Auväärne komisjon on valinud kolm parimat neljas kategoorias (Uustulnuk, Väike ja tubli, Rabav toode, Äritegu), kelle hulgast valime nüüd Rahva lemmiku. Sul on 1 hääl, et saata oma eelistus!

Tutvu kandidaatidega ja tee oma valik SIIN!

Hääletamine lõpeb 2. juuni südaööl.

Enne suurt suve jõuad veel mõne projektitoetuse enda kasuks tööle panna. Ja kalendrisse erinevaid sündmusi pikkida!

Uuri lähemalt infokirjast.

★ uus info!

RAHASTUSVÕIMALUSED:
1) interEST noorte suvestipendium (TA 31.05); ★
2) NULA starditoetus (TA 01.06);
3) NOCCO ja Out Fit Gym: välijõusaal kodukohta (TA 10.06); ★
4) CERV-i sõpruslinnade ja -valdade voor (infotund 10.06, TA 23.09); ★
5) Päästeameti veeohutuse voor (TA 13.06); ★
6) kodanikuühiskonna suursündmused e SU (TA 31.10);
7) korteriühistute kriisivalmidus (30.11).

TUNNUSTAMINE:
8) kaunid kodud (TA 30.05 & 05.06); ★
9) aasta õppija, õpitegu, õppijasõbralik tööandja või koolitaja (31.05). ★

KOOLITUSED, SÜNDMUSED jmt:
10) kogukonnaaedade kogemuspäev (26.05 Hiiumaal); ★
11) seminar “Noored arukas külas” (04.06 Tallinnas); ★
12) avatud talude päevad (reg 31.05; 25.-26.07); ★
13) maal elamise päev (KOV-ide reg 31.05; 19.09); ★

VARIA:
14) Raplamaa rahulolu- ja uuselanike küsitlus (12.06); ★
15) tervis ja turvalisus maakonnas. ★

Aprill-mai paistavad silma erinevate kogukonnategevuste ja kriisivalmiduse rahastusvõimalustega. Tulemas on väärt koolitused ja muud sündmused. Teeme ära, eks!

Uuri lähemalt infokirjast.

★ uus info!

RAHASTUSVÕIMALUSED:
1) CERV-i taotlusvoorud (TA 28.04, 29.04);
2) Rapla Maakonna Spordiliidu voorud (4 x aastas > jrg 01.05); ★
3) kogukonnafond e KOF (TA 03.05);
4) vabaühenduste arenguhüppe ettevalmistus e AHE (TA 10.05); ★
5) LEADER-i “Kogukonna edendamine” (04.-18.05);
6) NULA starditoetus (30.04-01.06); ★
7) kodanikuühiskonna suursündmused e SU (TA 31.10);
8) korteriühistute kriisivalmidus (27.04-30.11). ★

TUNNUSTAMINE:
9) Märjamaa valla laste ja noorte sihtkapital (TA 30.04);
10) pärimustegijad (TA 02.05). ★

KOOLITUSED, SÜNDMUSED jmt:
11) vabaühenduste kommunikatsiooniring (veebis 23.04); ★
12) tulumaksusoodustuse infoseminar (veebis 29.04);
13) Teeme Ära talgupäev (02.05); ★
14) kogukonna innovatsioonihommik: erinevate sihtrühmade kaasamine (veebis
05.05); ★
15) seminar “Arukas küla – kogukondlikud suhted 2.0” (Türi vallas 22.05); ★
16) kogukonna kriisiplaani tasuta videokoolitus. ★