Uudised

Raplamaa oli selgi aastal esindatud turismimessil Tourest 2025. Meie boksi leidis seekord üles täiskuu poole uluva NÖFFihundi ja rabamänni okste järgi. Kolm messipäeva olid algusest lõpuni täis sisukaid ja olulisi vestlusi nii reisihuviliste messikülaliste kui ka kolleegidega üle kogu Eesti.

Oli tore tõdeda, et suur osa külastajaid tuli meie boksi väga teadlike küsimustega ehk oldi kursis, mida Raplamaal pakkuda. Enim sooviti teada, kus on maakonna parimad rabarajad. Saime inimesi rõõmuga suunata MukriLoosalu ja Jalase radadele ning ka Paluküla hiiemäge ja Kõnnu järve uudistama.

Väga palju tähelepanu ja uudishimulikke küsimusi sai Naiste Ööde Filmifestival. Järjekorras juba seitsmes NÖFF toimub Raplas ja Märjamaal 7-9. märtsil, festivali keskseks teemaks on seekord NAINE JA MEES. Programmiga saad lähemalt tutvuda siin.
Ägedateks boksi sisseviskajateks olid Allikasilma Elamustalu habeagaam Albert ning Polgu Tervisetalu lillemarmelaadid. Tublit tööd tegi maakonna tutvustamisel TOHI Distillery külastuskeskuse pererahvas.

Allikasilma perenaine Kadri kirjeldab messi nii: „Allikasilma Elamustalul on selle aasta messi kohta vaid kiidusõnu jagada. Esimesed kliendid on juba käinud ja tundub, et meie kontaktide pagas sai sel aastal suurem. Ka parkimiskorraldus oli sel aastal sujuvam. Uhke tunne on esindada oma kodukanti koos teiste suurepäraste tublikestega.“

Ka Polgu Tervisetalu messipäevad olid töökad. Lisaks marmelaadidele tutvustati külalistele talu töötube ja tegemisi. Perenaine Ene Laur jagab muljeid: „Messil oli huvi kõige vastu, millest rääkisime. Oli eesti- ja venekeelseid uudistajaid, võeti palju kontakte. Tänaseks oleme saanud mitmeid tellimusi just lillemarmelaadidele kui looduslähedastele toodetele.“

Maakonna esinduse viisid messile Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus ning Raplamaa Omavalitsuste Liit. Südamlik tänu meie poolt kõigile ettevõtjatele, kes osalesid nii messi ettevalmistuses, boksi sisustamises kui kohapeal maakonna tutvustamises. Uute kohtumisteni!

Anni Vahter
Raplamaa turismi arendus- ja turundusspetsialist
anni@raek.ee
+372 55536776

Loe edasi

Kohila vajab ettevõtjate ümarlauda, mille liikmed käiksid regulaarselt koos, et vaagida Kohila tulevikku. See on üks seisukohtadest, millele jõuti seminaril, mille eesmärk oli arutleda nii Kohila ettevõtlusala kui ka terve asula tuleviku üle.

Seminar „Atraktiivne Kohila ettevõtlusala“ toimus kolmapäeval, 5. veebruaril Tohi Distillery külastuskeskuses ning seal mõtlesid kaasa nii kohalikud ettevõtjad, vallajuhid kui ka Kohila tulevikku mõjutavad inimesed kaugemalt. Seminari eesmärk oli välja pakkuda ideid, mida võiks rakendada Kohila ettevõtlusala arendamisel. Töörühmadest laekus mitmeid selliseid ettepanekuid.
Üks neist oli see, et Kohila piirkonnas tegutsevad ettevõtjad peaksid moodustama ümarlaua ja regulaarselt koos käima. See mõte käis läbi peaaegu igast töörühmast. Lahtiseks jäi esialgu veel see, kui tihti peaks koos käima. Kas ühe korra kuus või ühe korra kvartalis? Ühest laudkonnast tehti naljaviluks ka pakkumine, et võiks igal nädalal kokku saada, aga nii tihedalt neid kokkusaamisi siiski ei planeerita.
Ettepanekuid Kohila ettevõtlusala arenguks kõlas teisigi. Nii näiteks sai positiivse vastukaja mõte, et ettevõtlusalal tegutsevad firmad võiksid rohkem panustada selle hoidmisse korrastatuna. Arutluse alla tuli ka see, kes ja kuidas peaks Kohila ettevõtlusala üldse turundama. Kõlas ka selline seisukoht, et seda pole üldse vaja teha. Teisalt pakuti välja, et Kohila ettevõtlusala võimalustest tuleks teha juttu Äripäeva veergudel.
See on muidugi kahe otsaga küsimus ning mõlema poole argumendid käidi seminaril välja. Ühest küljest oleks kohaliku omavalitsuse vaatest hea, kui kogu ettevõtlusala territoorium oleks kasutuses. See tähendaks suuremat tööhõivet valla elanikele ja suuremat maksutulu. Samas on küsitav, miks peaksid olemasolevad ettevõtted soovima, et neile konkurente juurde tuleks. Mida rohkem tegutseb ühes piirkonnas ettevõtteid, seda suurem on nende omavaheline konkurents olemasoleva tööjõu pärast.
Just seetõttu oligi üks ettevõtjate soov, et Kohilasse ehitataks juurde kortermaju nii müügiks kui ka üüripinnaks, et elanike arv saaks kasvada. Siis oleks tööandjatel laiem haare töötajate leidmisel. Viimane suur kordaminek Kohila ettevõtlusala arendamisel oli Kohila-Vilivere tee osaline rekonstrueerimine PEEK-projekti toel, millega paranes oluliselt ligipääs ettevõtlusalale.

Ujula, suusamägi ja jalgpallihall
Päeva ühe põnevama ettekande pidas Kohila vallavanem Allar Haljasorg. Ta rõhutas, et keskendub Kohila arengule 10-15 aasta perspektiivis ehk keskpikas vaates. Haljasorg ütles, et Ülejõe piirkond saabki olema Kohila tulevik. Just seal asub ka ettevõtlusala, millest seminaril terve päeva juttu oli.
Olulise sündmusena tõi ta välja näiteks Rail Balticu rajamise. “Oleme Kohila vallavalitsuses võtnud seisukoha, et keskendume sellele, mida saame Kohila heaks muuta, ning need asjad, mida me muuta ei saa, pöörame maksimaalselt Kohila kasuks,” sõnas ta oma ettekandes, viidates just Rail Balticu rajamisele.
Viimaste aastate ühe olulisema saavutusena tõi ta välja tuhamägede likvideerimise. Varem seisis Kohilas 60 000 kuupmeetrit tuhka, mis rakendati nüüd Rail Balticu ökodukti rajamisse. Samuti tõi vallavanem olulise saavutusena välja, et lähiajal rajatakse Kohilasse Selveri toidukauplus. Rääkides tulevikustsenaariumitest, tõi vallavanem välja, et plaanis on rajada Kohilasse suusamägi, jalgpallihall ning ujula.
Eriti tekitas elevust just ujula rajamine. Kohila naabruses, näiteks Märjamaal ja Kaereperes, juba on ujula ning samuti asub Keilas suur tervisekeskus. Märkimata ei saa jätta, et juba pikalt on oma veekeskuse rajamisest unistanud Rapla ning sel suunal on ka vaeva nähtud. Kas ujula oleks Kohilale tõesti vajalik ning jõukohane? Vallavanem selgitas, et plaani kohaselt rajatakse see koos jalgpallihalliga ning selle taga on kohalike elanike soov, et neil oleks kodukohas ujula.
Küll aga rõhutas Haljasorg, et nendest plaanidest saab rääkida 10-15 aasta perspektiivis ning rahastusallikad ei ole praegu teada. Selge on see, et kohalik omavalitsus üksinda nii suurt projekti ette võtta ei saa.

Mihkel Nestor
Loomulikult keskenduti seminaril Kohila tulevikule, kuid juttu tuli ka majanduse seisust laiemalt.
Päeva esimese ettekande tegi SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor. Kindlasti teatakse teda ka majanduspodcasti Nestor & Koppel kaassaatejuhina. Sissejuhatavas ettekandes rääkis ta Eesti majanduse olukorrast, tehes seda fiktiivsete tegelaskujude näitel, kellest igaüks töötab erinevas valdkonnas.
Tuginedes Nestori näidetele saab välja tuua, et kui Eesti puidusektoril on praegu keerulised ajad, siis kohvikupidajad vastupidiselt majanduse seisakut ei taju. Nestori ettekande kokkuvõte oligi see, et sektorite kaupa on majanduse seis erinev ning tuleviku suhtes võib olla kergelt optimistlik.


Kolmapäevane konverents Tohi Distillery ruumides oli laiema PEEK-projekti “Atraktiivne Raplamaa ettevõtluskeskkond” raames. Ürituse korraldaja oli Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus koostöös Kohila vallavalitsusega. Seminar lõppes ringkäiguga Tohi Distillery
ruumides, mille viis läbi ettevõtte juht Priit Palk.

Siim Jõgis
Raplamaa Sõnumid

Fotod: Camilla Kännola

                  

Loe edasi

5. veebruaril 2025 toimub Kohilas, TOHI Distillery Külastuskeskuses seminar „Atraktiivne Kohila ettevõtlusala“, kus arutletakse piirkonna ettevõtlusvõimaluste ja arengusuundade üle. Ürituse eesmärk on tõsta teadlikkust Kohila ettevõtlusala hetkeseisust ja tulevikupotentsiaalist ning soodustada koostööd maaomanike, ettevõtjate, valla ja kohalike arendusorganisatsioonide vahel.

Seminarile on oodatud Kohila ettevõtlusala ettevõtted ja maaomanikud, SA RAEK (Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus), Kohila valla esindajad, EIS Välisinvesteeringute Keskuse, Rail Baltic Estonia esindajad ning teised huvilised.

Päeva avavad Kohila vallavanem Allar Haljasorg ja SA RAEK juhataja Janek Kadarik. Ettekannetega esinevad majandusanalüütik Mihkel Nestor, kes annab ülevaate majandustrendidest ning Kohila vallavanem, kes tutvustab olulisemaid arenguid vallas. Lisaks käsitletakse ettevõtlusala hetkeseisu, taristu vajadusi ning võimalikke koostöövorme ettevõtjate ja maaomanike vahel.

“Viimased arengud on kinnitamas, et aktiivsed inimesed soovivad luua ja laiendada ettevõtlust Kohila vallas. Kohila tööstuspargil on head eeldused teha järgmine arenguhüpe. Lisaks on kinnitatud mitmed korterelamute detailplaneeringud, mis on arendajate ootel. Tegus ettevõtlus, uued elamispinnad ja kvaliteetsed avalikud teenused loovad väga soodsa sümbioosi Kohila valla jätkuvaks edulooks,” ütleb Kohila vallavanem Allar Haljasorg.

Seminaripäeva viivad läbi SA RAEK ja Kohila Vallavalitsus. Seminari korraldamist kaasrahastab Euroopa Liit projekti “Atraktiivne Raplamaa ettevõtluskeskkond” raames.

Loe edasi

RAEK-i vabaühenduste ja kogukondade arenguprogramm “Jätkusuutlikud kogukonnad Raplamaal” esitleb:

KOGEMUSKOHVER #3 │ Visadus viib sihile!
L, 14.12.24
 kell 10-13* Paluküla teenindusmajas

Kohvri kolmas** peatuspaik on RAPLAMAA AASTA TEGU 2024Paluküla teenindusmaja (kaardilink)! Meid võõrustavad kohalikud vabaühendused Paluküla Klubi ja MTÜ Lumider, kes on aastaid teinud tulemuslikku tööd liikumisharjumuste ja sportimise edendamisel nii kohalikult kui maakonnas. Vestlust hõlbustab RAEK-i vabaühenduste konsultant Teele Ojasalu.

Loominguline kondikava:
● Paluküla Mäe Keskuse ja teenindusmajaga tutvumine ning ühingute ja kogukonna lugu. Koostöö (ja selle väljakutsed) KOV-i ja teiste osapooltega, erinevate toetusvõimaluste kasutamine, kogukonnateenuste pakkumine ja omatulu teenimine, turundus- ja (sots)meediategevused, sündmuskorraldus ja muudki.
● Tutvumisring.
● Praktiline õpiamps turundusest ja sotsmeediakajastusest. Teadmisi ja kogemusi jagab Marko Kaldma (Kultuurfestival SÄRINCHAINZ FEST, turundustöö mitmes riikliku haardega organisatsioonis).
● Vaba vestlusring kohtumise teemal, aga miks mitte ka kõigest muust, mis kohalolijatele parasjagu oluline.

Taustaks:
https://www.facebook.com/@PalukulaMaeKeskus
https://palukula.ee

Kohtumine on osalustasuta.

Osalema on oodatud vabaühenduste (MTÜ-de ja SA-de) ja kogukondade esindajad ning eraviisilised kodanikualgatustega tegelejad. Kohti on piiratud arv, nii et registreeru aegsasti. Ühingust või kogukonnast on teretulnud osalema ka mitu esindajat. Seltsis segasem!

Registeeru hiljemalt 11.12 siin, et teaksime toitlustust planeerida. Osaluse kinnitame e-kirjatsi (FB sündmusele enda märkimine ei taga kohta).

Kuna kohtumine langeb lõunasele ajale, pakume lisaks „kohvile ja küpsisele“ ka toekamat ampsu.

Uuri lisaks teele@raek.ee ja 5569 1954.

* Oleme teenindusmajas teretulnud ka pikemalt viibima, kui juttu jätkub kauemaks.
** Programmi jooksul teeme maakonnale tiiru peale!

~~~

Programm toimub Raplamaa Partnerluskogu LEADER-i “Kogukonna edendamise” meetme RAEK-i ja Koolitaja OÜ ühisprojekti “Jätkusuutlikud kogukonnad Raplamaal” toel.

Loe edasi

RAEK-i vabaühenduste ja kogukondade arenguprogramm “Jätkusuutlikud kogukonnad Raplamaal” esitleb:

MTÜ JURIIDIKA § KOOLITUS
toimub E, 16.12.24 kell 10:00-16:30
Raplas Kultuuriklubis BAAS (kaardilink).

Osalema on oodatud Raplamaa vabaühenduste (MTÜ-de ja SA-de) esindajad ja aktiivsed kodanikud, kes mõtlevad ühingu loomisele.

Koolitusel uurime ühinguõiguse üldisi küsimusi ja MTÜ-de eripära. Vaatame üle sagedased õigusalased probleemid ja otsime viise nende ennetamiseks. Kindlasti tasub enne koolitust üle vaadata mittetulundusühingute seadus ja oma MTÜ põhikiri.

Meid koolitab Kaidi Holm MTÜ Juhatuse Kompetentsikeskusest (FB leht). Kaidil on nii pedagoogiline kui ka õigusalane kõrgharidus ja põhjalikud kvaliteedi-juhtimise alased teadmised ning üle 20-aastane kogemus MTÜ-de juhatuste liikmete jõustamisel. Teda ei ehmata klientide lood ega neis sisalduvad emotsionaalsed, eetilised ja juriidilised umbsõlmed. Tõenäoliselt on ta sarnaseid probleeme varemgi kohanud ja saab ka teile abiks olla.

Koolituse omaosalus on 20 €. Tasumine toimub arve alusel enne koolitust.

NB! Loobumisel osalustasu ei tagastata, kui koht jääb kasutamata.

Kohti on piiratud arv, et osalemisest oleks võimalikult palju kasu.

Registeeru juba täna, ent hiljemalt 12.12 siinOsaluse kinnitame e-kirjatsi.

Päevakava:

10:00-10:15 Koguneme ja häälestume!
10:15-11:45 Saame tuttavaks! Kaardistame õigusalased konnasilmad ja koostame päevaplaani. Alustame ühinguõiguse karuaabitsast – kes on isikud ja kuidas nad erinevates õigussuhetes käituvad.
11:45-12:00 Sirutuspaus
12:00-13:30 MTÜ-sisesed õigussuhted. Mida ütleb meile seadus ja millise osa ühinguõigusest peame ise looma?
13:30-14:15 Lõunalaud on kaetud!
14:15-15:15 MTÜ-välised õigussuhted ja unikaalsed õigusruumid. Kes ja kuidas need peaks kaardistama?
15:15-15:30 Sirutuspaus
15:30-16:30 Milles seisneb lepingute sõlmimise kunst e “kes ühelt poolt ja kes teiselt poolt”?

Kaasa võta kindlasti:

  • ühingu põhikiri (arvutis failina või paberil);
  • küsimused, millele ühiselt vastuseid otsida;
  • märkmete tegemise vahendid;
  • soovi korral arvuti ja laadija, koolitusel osalemiseks ei ole need tingimata vajalikud. Koosolemise vältel pakume joogipoolist ja energiaampse.

Uuri lisaks teele@raek.ee või 5569 1954.

Koolituse tasus sisalduvad energiaampsud ja lõunaeine.

Uuri lisaks teele@raek ja 5569 1954.

~~~

Programm toimub Raplamaa Partnerluskogu LEADER-i “Kogukonna edendamise” meetme RAEK-i ja Koolitaja OÜ ühisprojekti “Jätkusuutlikud kogukonnad Raplamaal” toel.

Loe edasi

Kodanikupäeval, 26. novembril selgusid Märjamaa vallas Teenuse mõisas Raplamaa 2024. aasta tegu ning 2023. ja 2024. aastate külad ja sädeinimesed.

RAPLAMAA AASTA TEGU 2024 on Paluküla teenindusmaja rajamine!

Jagati ka väärikaid eritiitleid. Kiika kogu tunnustatute nimekirja siin.
________________________________

Raplamaa aasta küla 2023 on Ingliste küla.
Raplamaa aasta küla 2024 on Kaiu alevik.

Raplamaa aasta sädeinimene 2023 on Jaanus Benjamin.
Raplamaa aasta sädeinimene 2024 on Maris Leemets.

Külade ja sädeinimeste ülevaate annab Raplamaa Partnerluskogu.

Loe edasi


Foto: Herkki Olo

Kohila ettevõtlusalast Vilivere poole minev teelõik sai valmis. Vilivere tee osaline rekonstrueerimine parandab juurdepääsu Kohila ettevõtlusalale, suunab liiklust kõrvale Kohila asulast ja täiendab ühendusi pealinnaregiooni ning sadamatega.

Vilivere teelõigu rekonstrueerimise maksumus koos käibemaksuga oli 821 573 eurot. Ehitust kaasrahastas Euroopa Liit projekti „Atraktiivne Raplamaa ettevõtluskeskkond” raames. PEEK (piirkondlik atraktiivne ettevõtlus- ja elukeskkond) meetmest kaeti rekonstrueerimistööde maksumusest umbes 600 000 eurot ja 221 573 eurot panustas Kohila vald oma eelarvevahenditest.

„Sarnased ettevõtlusalade tootearendusele suunatud tööd käivad juba Rapla Haigru piirkonna ettevõtlusalal. Samuti aitab algatus kaasa Märjamaa ja Rebastemäe ettevõtlusala arengule ning Järvakandi klaasiklastri väljakujunemisele,” rääkis Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse juhataja Janek Kadarik. Ta lisas, et ehitustega seotud tööd on plaanis lõpetada 2025. aasta suvel.

Sama projekti arendustegevuste osas toimub paralleelselt tegevusi nelja alategevuse raames, sealhulgas näiteks õppekäigud Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskooli tööhõivekeskuse eestvedamisel. Nende eesmärk on kokku viia tööandjad ja hariduslike erivajadustega õpilased, kelle võimalused tööturul sellega paranevad.

„Teiste alategevustena toetatakse noorte ettevõtlikkuse suurendamist, tööstusettevõtete jätkusuutlikkuse kasvu ja korraldatakse maakonna ettevõtlusalade ühisturundust. Samuti toimub pidev ja tõhus koostöö Raplamaa valdade arendusjuhtidega, kellega lähiajal külastatakse Tootsi tuuleparki ning tutvutakse Põhja-Pärnumaa valla ettevõtluskeskkonnaga,” ütles Kadarik.

Marleen Murumets, Raplamaa Sõnumid

Loe edasi

Kohaliku omaalgatuse programmi 2024. aasta sügisvooru laekus 16 projektitaotlust, kõik pääsesid hindamisele:
– meetmes “Kogukonna areng” 7;
– “Investeeringud ja kogukonnateenuste arendamine” 9.

Hindamiskomisjon tegi ettepaneku toetada kokku 8 projekti:
– “Kogukonna areng” 6,
– “Investeeringud ja kogukonnateenuse arendamine” 2.

Hindamiskomisjoni ettepanekule toetudes tegi Raplamaa Omavalitsuste Liidu juhatus 07.11.2024 otsuse nr 210. Toetuse saajate nimekirja vaata siit.

Otsused saadetakse taotlejatele hiljemalt 14.11, toetused makstakse välja hiljemalt 21.11.

Loe edasi

Seekordne kiri on tugevalt kaldu erinevate õppimisvõimaluste ja sündmuste poole. Uuri lähemalt siit.

★ uus info!

Rahastusvõimalused:
1) LEADER-i „Investeeringud kogukondadesse“ meede (TA 18.11).

Tunnustamised:
2) „Raplamaa aasta tegu 2024“;
3) kodanikuühiskonna aasta tegijad (TA 04.12). ★

Koolitused ja sündmused:
4) annetuste kogumise hea tava töötuba (reg 25.10, 29.10 Tartu/veeb); ★
5) „Õpitund 2024“ (30.10) ja TÕN ehk täiskasvanud õppija nädal (30.10-08.11) ★
6) KOV-ide arenguprogramm „Dialoog kogukonnaga“ (info 30.10; kandideerimine 06.11); ★
7) veebiseminar eetikast ja kogukondadest (30.10); ★
8) Annetamistalgud (reg 05.11; toimuvad 03.12); ★
9) Kodanikuühiskonna Sihtkapitali Kogemuspäev (13.11 Narvas); ★
10) vabaühenduste virtuaalsed kohvihommikud (15.11, 13.12); ★
11) „Õpi koos Google’iga“ tasuta koolitused (kuni 04.12); ★
12) Tartu Ülikooli väärikate ülikool Raplamaal (kuni 08.05.25). ★

Muud huvitavat:
13) Urve Uusberg: „Kogukonnas on võimalik teha kõike!“; ★
14) Kodanikuühiskonna taskuhääling; ★
15) MTÜ-raha portaal uuenes. ★

 

Telli infokiri oma postkasti SIIT

 

Loe edasi


Foto: Reelika Vaabel

Just ressurssidest ja nende säästlikust ning targast kasutamisest räägiti lõppenud ettevõtlusnädalal Raplamaa majandusfoorumil Märjamaa rahvamajas 3. oktoobril.

Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse (RAEK) eestvedamisel juba 11. korda toimunud majandusfoorumil osalesid Raplamaa ettevõtete juhid, kohalike omavalitsuste ja partnerorganisatsioonide esindajad. Päeva mõte on kokku tuua avaliku ja erasektori esindajad, et arutada ja leida ühiseid lahendusi ressursside tõhusamaks kasutamiseks, mõelda ühiselt, kuidas praeguses majandusolukorras toetada ettevõtluskeskkonna arengut ning tõsta esile Raplamaad kui positiivset investeerimiskeskkonda.

Tervitussõnadega majandusfoorumi avanud Märjamaa vallavanem Triin Matsalu viitas kohaliku omavalitsuse, ettevõtjate ja ka kogukonna omavahelisele suhtlusele ning tõi hea näite, kus kortermaja elanikud olid vastu ettevõtte laienemissoovidele, kartes sellega kaasneva müra ja liikluse suurenemist. Suheldes kõikide osapooltega eraldi ja lõpuks ka koos ühise laua taga, lahendati üsna kiiresti tekkinud pinged ja ettevõtja sai hakata oma plaane kogukonnaga veelgi rohkem arvestades ellu viima.

Maailma, Euroopa ja Eesti majanduse olukorrast ehk kui hull siis asi tegelikult on, rääkis SEB-i tuntud majandusanalüütik, Nestor & Koppel majanduspodcasti kaassaatejuht Mihkel Nestor. Tema hinnangul ei paista Eesti majanduse seis ega ka tulevikuväljavaated väga halvad. Kasutades väljendit „nähtamatu majanduslangus“, viitas ta väga kõrgele tööga hõivatute arvule. See tähendab, et tööturu seis on pigem hea, sest ka töötuse määr on madal.

Kohanemine kõrgete intressimääradega on olnud pehme, inflatsioon on pidurdumas. 2025. aastaks prognoosib ta 3,5% inflatsiooni ja 5% palgakasvu. Samas ei saa märkimata jätta, et prognoosid ei arvesta tihtipeale tulevikus kehtima hakkavaid maksumuudatusi.

Raplamaa on väga oluline logistika- ja transiidimaakond, sest seda läbivad nii Via Baltica kui ka ehitusjärgus Rail Baltic. Viimase arenguid ja tuleviku väljavaateid tutvustas Rail Baltic Estonia OÜ äriarenduse valdkonna koordinaator Harri Aro, kelle sõnul senise ehitustegevuse elluviimine lõikude kaupa on andnud võimaluse hangetes osalemiseks ennekõike Eesti ettevõtetele. Tulevikus on raudteetransport põhja-lõuna suunal oluline alternatiiv senisele maismaa- ja meretranspordile.

Päevajuht Villu Vatsfeld, TalTechi väikelaevaehituse kompetentsikeskuse juht, Digisaare eestvedaja rääkis kiire interneti mahajäämusest Eestis ja võimalikust arenguhüppest seoses investeeringutega andmeside mahtude ning ligipääsetavuse kasvu. Tema hinnangul on vajalik ca 24 miljoni suurune investeering Raplamaale, et 5G võrk jõuaks kõikjale maakonnas. Üle-eestiliselt oleks „tõrke“ ületamiseks vajalik maksimaalne investeering (kaabel maa sees) Eestis kokku 400 miljonit eurot.

Turba rolli majanduses tutvustas turbatootmisettevõtte ERA Valduse AS-i tegevjuht Allar Peek, kes kummutas müüdid turbast kui kütteallikast, sest tänapäevane turbatööstus ei ole briketitootmine, vaid kõrgtehnoloogiline köögiviljade kasvatamine. Ta lisas, et turbal põhinevaid kasvusubstraate kasutatakse väga paljude taimede kasvatamisel. Turvas on sealjuures kõige universaalsem ja efektiivsem substraadi koostisosa.

Peegi sõnum oli, et riik ei tohiks piirata kaevelubade taotlemist vanade tõekspidamiste alusel, vaid mõistma, et turbatooted panustavad oluliselt toidujulgeolekusse ning me ise loome oma varustuskindluse.

Päikeseenergia ja akupankade jälgimise nutika lahenduse MyGrid looja ning Lean-juhtimise ekspert Virgo Tuul andis põhjaliku ülevaate elektrikasutuse nutikast programmist, millega on tänaseks liitunud üle 70 kasutaja. Nende hulgas Jäämari jäätisetehas, kus jäätise tootmisele kuluva elektri hind on praktiliselt 0 eurot. Seda võimaldavad katusele paigaldatud päikesepaneelid, inverter, akupank, müügiõigus ja muidugi MyGridi tarkvara, mis juhib elektrit nutikalt tootjate, salvestajate ja tarbijate vahel, pidevalt kasu maksimeerides. Tuule sõnul ei saa MyGrid kunagi valmis, vaid areneb pidevalt vastavalt vajadustele. Just sellepärast ongi süsteemiga liitudes võimalus pidevalt tarkvara uuendada, sest täiustamine toimub iga päev.

RAEK-i juhi Janek Kadariku sõnul on Eestis ettevõtluskeskkonna arengule kaasa aitamisel vastutus hajunud ja tihtipeale küsitakse, kelle ülesanne see tegelikult on. Tema arvates saab selles valdkonnas edu saavutada ainult tihedas koostöös ettevõtjate ning avaliku sektori vahel. Loodame, et ka tänavusel majandusfoorumil käsitletud teemad, saadud teadmised ning kontaktid aitavad kaasa koostöö edenemisele.

Kõikide eelpool nimetatud esinejate ettekanded on leitavad RAEK-i veebilehel rubriigis “Raplamaa Majandusfoorum”.

 

Sündmuse läbiviimist kaasrahastas Euroopa Liit projektiga “Atraktiivne Raplamaa ettevõtluskeskkond”.

Loe edasi

Novembris kodanikunädalal tunnustame esmakordselt koos Raplamaa Partnerluskoguga Raplamaa tuliusinaid sädeinimesi ja lahkeid eraannetajaid, hakkajaid vabaühendusi ja külasid* ning ka hoolivaid ettevõtteid ja sihtasutusi, kelle tegevus ja isiklik eeskuju on mõjutanud sel aastal paikkondlikku ja maakondlikku arengut ning kes on andnud olulise panuse Raplamaa kogukondade ärksusesse.

Aasta teo kohta loe lähemalt  siit ja esita oma kandidaadid hiljemalt P, 20.10!

Aasta küla ja sädeinimese kandidaadid esitavad Raplamaa Partnerluskogule vallavalitsused.

Tunnustamist toetavad Raplamaa Partnerluskogu, Raplamaa Omavalitsuste Liit ja SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Loe edasi

Peagi on avanemas ajaloo suurim, 160 miljoni eurose eelarvega KredExi rekonstrueerimistoetuse taotlusvoor korteriühistutele.

Rekonstrueerimisotsuse tegemine? Tehnilise konsultandi leidmine? Vajalike dokumentide koostamine? Taotluse täitmine? RAEK annab nõu! Kontaktid leiad https://raek.ee/meist.

Loe lähemalt ka:
– https://kredex.ee/et/uudised/maakondlikud-arenduskeskused-ootavad-korteriuhistuid-noustamisele;
– https://kredex.ee/et/noustamine-maakondlikes-arenduskeskustes.

Loe edasi

Kalendris veel suvi, ent ka sügiseste toetusvoorude tähtajad ja mitmed silmaringi laiendavad sündmused. Uuri lähemalt infokirjast.

★ uus info!

Rahastusvõimalused:
1) BAFF-i dialoogiprogramm (TA 15.09); ★
2) lähisuhtevägivalla vastaste projektide toetus (tähtaeg 01.10); ★
3) noorteprogrammide toetused (infotund 01.10); ★
4) KOP-i sügisvoor (infotund 10.09, TA 02.10);
5) rahvusvaheliste spordi-​ ja kultuurisündmuste toetus (TA 04.10); ★
6) KIF24 elanikkonnakaitse toetusvoor (TA 15.10);
7) LEADER-i “Investeeringud kogukondadesse” meede (infopäev 17.10, TA 18.11).

Tunnustamised:
8) Kohila valla aasta küla valimine (TA 15.09); ★
9) Raplamaa aasta tegu 2024. ★

Koolitused ja sündmused:
10) Rail Baltica infoõhtu Raplas (12.09); ★
11) tõhusa koosolekukultuuri tasuta veebikoolitus (19.09); ★
12) “Õpi koos Google’iga” tasuta koolitused (kuni 03.10); ★
13) Tartu Ülikooli väärikate ülikool Raplamaal (10.10.24-08.05.25). ★

Loe edasi

KOP-i 2024. aasta teise vooru taotluste esitamine toimub 02.09 kuni 02.10 kell 16:30. Vooru täpsema ülevaate ja juhised leiad siit.

Sügisvooru üleriigiline infotund toimub Zoomis (https://us02web.zoom.us/j/86349789770?pwd=5f10jlimD35lbCS7uDkxxsaLGhXlA1.1T, 10.09 kell 14:00-15:00. Eelnev registreerumine pole vajalik, infopäeva ajal saab enda osaluse ära märkida korraldajate statistikakorje tarbeks. Infotund salvestatakse, järelkuulamise lingi leiab hiljem vooru alamlehelt. Varasemalt toimunud infopäevade materjalid ja korduma kippuvad küsimused leiad siit.

Projektikirjutamise ja e-toetuse keskkonna tehnilise kasutamise küsimustega pöördu aegsasti vabaühenduste konsultandi Teele Ojasalu (teele@raek.ee, 5569 1954) poole. Kui oled taotluse sisestamist keskkonnas juba alustanud, palun saada kiri keskkonna postkastist.

Loe edasi

Tehisintellektist ja AI-st räägitakse igal sammul, aga kas sina tead, millistes igapäevastes asjades AI peitub ning kuidas see meie elu ja tööd kordades efektiivsemaks saab teha?

 “Õpi koos Google’iga – AI eri” sügisene hooaeg pakub praktilisi oskusi ja teadmisi, kuidas tehisintellekti eeliseid ära kasutada. Olgu selleks aja kokkuhoid, loovuse arendamine või ettevõtte kasv. 

Mis teeb uue hooaja eriliseks?

Sügisene koolitusprogramm toob veelgi rohkem praktilisi nippe ja näiteid. Lisaks võtame luubi alla ühe täiesti uus teema ning kavas on ka pärastlõunased koolitused.

Nagu ikka on koolitused sulle ilma rahata ja veebi vahendusel otseülekandena kättesaadavad kõikjal, vajalik on vaid eelregistreerimine kodulehel digioskused.ee.

Leie kogu koolituskava SIIT

Loe edasi