Rapla maakonnas investeeritakse järgneva kahe ja poole aasta jooksul ligi neli miljonit eurot ettevõtlusalade ligipääsuteede parandamisse. Vahendid selleks tulevad suuresti Euroopa struktuurifondide toetatavast PEEK-projektist „Atraktiivne Raplamaa ettevõtluskeskkond“. Projekt näeb ette, et toetust saavad kõik neli Raplamaa valda (Kehtna, Kohila, Märjamaa ja Rapla), kokku viis ettevõtlusala. Nendele lisanduvad pehmed arendustegevused.
Seda võib pidada ajalooliseks investeeringuks, sest ühe projekti puhul
ei ole kunagi varem Raplamaale nii suurt summat tulnud. Kuigi kogu projektimaht on neli miljonit eurot, on PEEK-ist saadav toetus kolm miljonit, ülejäänu moodustab omaosalus. Projekti on ette valmistatud juba mitu aastat ning lõplik kinnitus, et need vahendid tulevad just Rapla maakonda, saabus 23. veebruari hommikul.
Sisend ettevõtluskeskkonna uuringust
PEEK (lahtikirjutatult atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond) on mõeldud toetusena väljapoole Harjumaad ja Tartu linna. Rapla esitatud projekt konkureeris toetuse nimel Järvamaa ja Lääne-Virumaaga ning saavutas kõrgeima hinnangu. See tähendab, et lähiaastatel
ehitatakse välja ligipääsuteed Kohila ettevõtlusalal, Metsanurga ettevõtlusalal (Märjamaa), Haigru ja Rebastemäe ettevõtlusaladel (Rapla) ning ühtlasi tehakse investeering Järvakandi klaasikeskuse edasiarendamisse.
Rahaliselt suurim neist on Raplas asuva Haigru ettevõtlusala ligipääsuteede väljaehitamine, mille maksumus on ligikaudu 1,3 miljonit eurot. Kogu summa ei tule ainult PEEK-ist, vaid sinna lisandub vahendeid ka MATA-st (maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede) ning erasektorilt. Haigru ettevõtlusala puhul on tegemist endise Jürna tänavaga, mis jääb Raplas Viljandi maantee äärde. Ettevõtlusala paikneb Vesiroosi terviseraja vahetus läheduses ning praegu tegutseb seal kaksteist ettevõtet.
Miks läheb rõhk just ettevõtlusalade ligipääsuteede parandamisele? Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse (RAEK) juhataja Janek Kadarik selgitas, et sisend selleks saadi mõni aasta tagasi läbi viidud ettevõtluskeskkonna uuringust. Seal tõid kohalikud ettevõtjad välja
murekohad, mis neid enim häirivad. Muuhulgas küsiti neilt, mis on suurimad ettevõtluse arengut takistavad tegurid. Enim toodi välja kvalifitseeritud tööjõu puudumine, avaliku sektori vähene initsiatiiv ettevõtete kaasamisel, kehv internetiühendus, kahanev elanike arv ja sõiduteede kehv seisukord.
“Lähtusime sellest, et igal vallal või tõmbekeskusel on kaardi peal täpp, kuhu ettevõtjaid oodatakse. Projekti käigus saame seda täppi tugevdada selle kaudu, et parandame ligipääsuteid,” rääkis Kadarik. Teine põhjus, miks investeerida just ligipääsuteedesse, on see, et Rapla maakonnas on Kadariku sõnul liiga vähe erasektori töökohti. “Elanikkonna profiili poolest mahuks meile väga hõlpsalt 1000, 1500 või isegi 2000 töökohta juurde. Ja miks mitte isegi 10 000 töökohta eeldusel, et Tallinna inimene käib Raplamaal tööl, mitte vastupidi,” rääkis ta.
Neli valda, viis investeeringut
Projekti eelarvest läheb 3,2 miljonit eurot investeeringuteks ja ülejäänud 0,8 miljonit on ette nähtud pehmeteks ehk toetavateks tegevusteks. Neljast miljonist eurost saab oma osa iga vald Raplamaal. Kohilas läheb investeering Kohila – Vilivere teelõigu renoveerimiseks, mis parandab ühendusteed just põhja suunas. See läheb maksma umbes 835 000 eurot, kuid lõplik maksumus selgub pärast hankeid. Tegemist on Kohila – Vilivere lõigu osalise rekonstrueerimisega. Ühtlasi võimaldab see suurtel veoautodel vältida Kohila keskusest läbisõitmist ning vähendab kilometraaži näiteks Paldiski sadamasse.
Märjamaalt on kõnealusesse projekti kaasatud Metsanurga ettevõtlusala, mis nagu nimigi ütleb, asub Metsanurga tänaval. Tegemist on Tammi tee rekonstrueerimisega, et luua kiirem ja lühem ühendustee Via Balticaga. Sarnaselt Kohilaga vähendab ka see liiklemist läbi asula.
Rapla valla puhul läheb esimene ja suurem investeering Haigru ettevõtlusalale. Sealne ligipääsutee ehk Haigru tänav on täiesti korras, aga siiamaani on lahendamata sadevesi ja ühisveevärk. Samuti puudub seal praeguse seisuga kergliiklustee ning projekti käigus see ka
rajatakse. Ühest küljest oleks kergtee mõeldud seal töötavatele inimestele, aga teisalt toimib see ka ligipääsuteena Vesiroosi terviserajale.
Janek Kadarik rõhutas, et nende investeeringute tegemine väärindab ka kõiki olemasolevaid kinnistuid ja annab paremad arenguvõimalused nendele kruntidele, mis praegu tühjana seisavad. Ka selliseid on Haigru tänaval. Haigru tänava investeering on tükk maad suurem, kui
saab katta PEEK-i abil. Sellesse on kaasatud ka MATA-meede (maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede), kohalik omavalitsus ja seal toimetavad ettevõtjad.
Selles piirkonnas tegutsevad kaksteist ettevõtet panid seljad kokku ja lisasid projekti elluviimisesse kokku 50 000 eurot.
Haigru kõrval on Rapla vallast projekti kaasatud veel Rebastemäe ettevõtlusala, mis asub Alu vahetus läheduses, Saarioinen Eesti OÜ tehase naabruses. Ka seal toetab projekti elluviimist eraomanik oma vahenditega ning eesmärk on parandada ligipääsuteid ja kommunikatsioone.
Kehtna vald on PEEK-projektis sees Järvakandi klaasikeskuse kui koostöö- ja demokeskuse arendamisega. Sisuliselt on see Järvakandi kultuurihalli ühe osa renoveerimine, et luua kohalikele ettevõtjatele ala, kus nad saavad oma tooteid tutvustada. Ühtlasi on see mõeldud
külaliste võõrustamiseks ja seminaride läbiviimiseks. Samuti saab projekti käigus nägusama väljanägemise kultuurihalli ja klaasimuuseumi vaheline õueala.
Projekti elluviimiseks ei ole tegelikult üldse palju aega. Tänavu augustiks peavad olema sõlmitud juba ehituslepingud ning kõik tööd peavad saama tehtud 2026. aasta augusti lõpuks. Seega on vallaametnikel käsil kibe tööaeg, et kõigist tähtaegadest kinni pidada.
Arendustegevused
Lisaks mainitud investeeringutele hõlmab PEEK-i rahastus ka pehmeid arendustegevusi. Esiteks uuendatakse kümme aastat tagasi loodud veebileht investinraplamaa.com, mis on oluline tööriist maakonna ettevõtlusalade turundamisel.
Üks unikaalsemaid tegevusi on tõenäoliselt see, mis toimub Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskoolis. Seal toetatakse hariduslike erivajadustega õpilaste suundumist tööturule ja ühtlasi tegeletakse ka tööandjate ettevalmistamisega, et neid vastu võtta. Õpilastega käiakse
ettevõtetes kohapeal, proovitakse erinevaid töövõtteid, külastatakse töömesse, korraldatakse seminare ning koolitusi.
Samuti tegutsetakse PEEK-i toel edasi noorte ettevõtlikkuse suunal. “Kui noores eas ettevõtlusega ei tegele, siis ei pruugigi see eluteel su ette sattuda. Me püüame seda harjutada võimalikult varakult,” sõnas Kadarik. Selle alla käivad nii õpilasfirmasid toetavad tegevused kui ka majandusõpetajatele suunatud tegevused.
Võib küsida, kas PEEK-ist saadava toetuse abil pakutakse midagi ka tegutsevatele ettevõtetele.
Kadarik tõi välja, et plaanis on korraldada ümarlaudu, õppereise ja seminare, toetada ettevõtjate ühingute koostööd. Sellele lisaks pakutakse PEEK-i vahenditest ettevõtetele teenust, mille kaudu saavad nad eksperdi kaasabil teha ressursitõhususe auditi või analüüsida energiatarbimist.
“Võime kaasata väliseksperdi, kes kaardistab kogu tootmist ja vaatab üle kohad, mille arvelt saaks kokku hoida,” rääkis Kadarik.
Projekti elluviimise aeg on kaks ja pool aastat. Praeguseks on n-ö eelsoojendavad tegevused juba pihta hakanud. Näiteks on tulekul Rapla töö- ja karjääripäev, kus RAEK-i peaülesanne on korraldada ümarlaud ettevõtjatele.
Siim Jõgis
Raplamaa Sõnumid
RAEK-i vabaühenduste ja kogukondade arenguprogramm
