Uudised

RAEK kolis

08.07.2020

Meie uus aadress on Tallinna mnt 12, Rapla (Rapla pangahoone, endine SEB kontor).
Juulis puhkame ja teiega oleme valmis kohtuma juba augustis.

Palume kokkusaamised eelnevalt kokku leppida.

Meie kontaktid leiad SIIT

 

Soovime teile ilusat ja päikselist suve!

RAEK

Loe edasi

Konkurss RAPLAMAA PARIMAD ETTEVÕTTED on  Raplamaa Omavalitsuste Liidu  ja Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse (RAEK-i) poolt läbiviidav kõrgeim maakonna poolne tunnustus ettevõtetele ja ettevõtjatele, kelle tegevus ning eeskuju on enim mõjutanud Rapla maakonna inimeste heaolu, suurendanud elanike tööhõivet ja sissetulekuid, muutnud maakonda atraktiivsemaks selle elanikele, külastajatele, investoritele; on aidanud kaasa maakonna positiivsele mainele ja arengule.

Hindamise aluseks on kandidaadi 2019. aasta tegevus ja majandustulemused.

Ettevõtjaid tunnustatakse järgmistes kategooriates:

  • Uustulnuk 2019
  • Väike ja Tubli 2019
  • Rabav Toode 2019
  • Rahva Lemmik 2019 (Valitakse kõikide komisjoni poolt kinnitatud nominentide hulgast)
  • Äritegu 2019

Kõik asutused, ettevõtted, vabaühendused ja eraisikud saavad kandidaate esitada 23. augustini 2020 täites ankeedi, mis leitav SIIT

Võitjad tehakse teatavaks pidulikul tunnustusõhtul 17. septembril eelmise aasta võitja OÜ HÖHLE tehases Lõiuse külas.

Konkurss Raplamaa Parimaid Ettevõtted 2019 toimub koostöös järgmiste organisatsioonidega: Raplamaa Partnerluskogu, Rapla vald, Kehtna vald, Kohila vald, Märjamaa vald, Raplamaa Sõnumid, TRE Raadio, Märjamaa Ettevõtjate Piirkondlik Ühendus, Raplamaa Ettevõtjate Ühing, Ettevõtlikud Naised Raplamaal, Raplamaa Turism ja Raplamaa Rabav Toode.

Täpsem teave ja konkursi statuut on leitav www.raek.ee

 

Ootame aktiivset osalemist kandidaatide esitamisel!

 

Kontaktisik

Reelika Vaabel
reelika@raek.ee
tel 5383 8430

Loe edasi

Toetame tootmisprotsessi ümber kujundamisega seotud tegevusi:

  • ressursisäästu lahenduste väljatöötamine ja rakendamine;
  • seadmete soetamine ja/või väljavahetamine uuenduslike ja ressurssi säästvamate vastu;
  • seadmete soetamine oma tootmisjääkide kasutamiseks, mis vähendavad primaarse ja suurendavad teisese toorme kasutamist tootmisprotsessis;
  • info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahendused tootmisprotsessis, mis tagavad ressursisäästu;
  • keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemide rakendamine ja registreerimine, mis tõstavad ressursitõhusust.
Kes saavad toetust taotleda?

Toetust saavad taotleda mäe- ja töötleva tööstuse ettevõtted. Toetuse taotleja võib olla äriühing, kelle põhitegevus vastab Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK 2008) koodidele mäetööstus (EMTAK 2008 jagu B, alajagu 05-09) või töötlev tööstus (EMTAK 2008 jagu C, alajagu 10-33), välja arvatud tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 12).

Kui suur on toetus?

Toetuse summa on kuni 200 000 eurot ja maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest projekti kohta on kuni 50%.

Kuidas ja millal taotleda?

Taotlusi saab E-toetuse keskkonnas sisestama hakata 1. juunist ning esitada alates 15. juuli kl 12.00. Täpsema info leiate SIIT.

Lisaküsimuste korral palun võtke ühendust :

Ermo Brecher
Ettevõtluskonsultant
Sihtasutus RAEK
ermo@raek.ee
Loe edasi

Kutsume ettevõtteid TASUTA liituma äsjaloodud kohaliku toidu- ja joogitootjate andmebaasiga!  
Andmebaasi aadress on https://kohaliktoit.maaturism.ee

Tootjad ja talupoed saavad andmebaasiga liituda menüüs “Andmebaasiga liitumine”.
Ühinema ootame tootjaid, kes toodavad ja turustavad kohalikku toitu ning on valmis seda tarnima lõpptarbijatele ja/või toitlustusettevõtetele. Oma ettevõtte tutvustuses palume tootjatel tarbijale muuhulgas arusaadavalt kirjeldada, mil moel ettevõte oma klientidele tooteid tarnib (kas kasutatakse pakiautomaate, kullereid, tooteid saab osta ettevõttest kohapealt või on kasutusel mõni muu lahendus).
Samuti saavad andmebaasiga liituda talutoodete poed, kes müüvad väiketootjate tooteid kas läbi e-poe või füüsilise poe, mis on regulaarselt avatud.  Meie eesmärgiks on kajastada infot ka kõigi kohaliku toidu e-poodide/e-platvormide kohta, mis on kriisiajal valminud. Ettevõtted saavad info enda ning oma toodete kohta ise sisestada ning neil on hiljem kohustus iga kvartal oma andmed üle vaadata, et tagada andmebaasi ajakohasus.
Andmebaas on ettevõtetele avatud liitumiseks igal ajal, kui neil see soov tekib.
Andmebaasiga liitumine on kõigile ettevõtetele tasuta.

Andmebaasi sihtrühmaks on Eesti tarbija, kes soovib osta kohalikke toidu- ja joogitooteid ning vajab infot, kust seda leida. Tootjaid ning tooteid saavad tarbijad otsida nii maakondade kui ka tootekategooriate järgi. Samuti on võimalik tarbijal eristada otsingus mahesertifikaati ning piirkondlikke toidumärgiseid omavad tooted. Pärast seda, kui esimene liitumisring on lõppenud, siis korraldatakse Maaeluministeeriumi eestvedamisel avalikkuse teavitamine läbi meedia, et tarbijad andmebaasi üles leiaksid. Samuti toimub veidi hiljem, pärast suurema kriisi möödumist, toitlustussektorile suunatud teavitus, et viia omavahel paremini kokku kohaliku toidu- ja joogitootjad ning toitlustusettevõtted.

Andmebaas valmis Läänemere piirkonna programmist 2014-2020 rahastatud koostööprojekti “Baltic Sea Food” raames ning Maaeluministeeriumi, MTÜ Eesti Maaturism ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja koostöös.  
Loe edasi

Vabaühenduste teejuht internetis, mis seni oli tuntud MAKISena, jätkab nüüd tegutsemist mtyabi.ee nime all. Usume, et selliselt viitab lehe nimi paremini selle sisule. Mtyabi.ee lehelt leiad näiteks nõuandeid vabaühenduste asutamise ja arendamise kohta, ülevaate rahastamisvõimalustest, kalendri kodanikuühiskonna tähtsündmustega, maakondlike arenduskeskuste vabaühenduste konsultantide kontaktandmed ja palju muud kasulikku. Endiselt on info kättesaadav ka vene- ja inglise keeles.

Vaata ise järele www.mtyabi.ee

Loe edasi

Vabariigi Valitsus kinnitas eile meetmete paketi, mis on suunatud kriisist kannatada saanud turismisektori ettevõtjate ning mikro- ja väikeettevõtjate toetamisele kogusummas 35 miljonit eurot.

COVID-19 mõjude leevendamise toetused ettevõtetele

Eesti riik on eraldanud 10 miljoni eurot toetuseks mikro- ja väikeettevõtetele ning füüsilisest isikust ettevõtjatele, kes on negatiivselt mõjutatud COVID-19 viiruse puhangust. 

Toetuse eesmärk on ühekordse tagastamatu abi andmine COVID-19 puhangust tulenenud kriisikahjude osaliseks hüvitamiseks, mis aitaks mikro- ja väikeettevõtjatel tagada oma jätkusuutlikkus toodete ja teenuste pakkumisel ka pärast COVID-19 pandeemia lõppemist.

Toetuse suurus on 3000 ja 5000 eurot ettevõtja kohta sõltuvalt ettevõtte käibe suurusest ning käibekaotusest kriisiajal võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

Kriisitoetuse taotlemine kriisipuhangust lukustatud saarte ja Ida-Virumaa ettevõtetele toimub eraldi, kuid tingimused kõigile ettevõtetele on samad.

Toetuse määruse leiab SIIT

Lisaks on lähiajal muutumas ettevõtetele suunatud tootearenduse toetus, mille abil soovime julgustada ettevõtjaid investeerima rohkem arendustegevusse, mille tulemusena arendada välja uued konkurentsivõimelised tooted ja teenused, et kasvatada kriisi ajal ettevõtte konkurentsivõimet. Toetuse suurus ettevõtja kohta on 20 000-500 000 eurot.


Turismisektorile suunatud COVID-19 kahjude vähendamise toetused

Eesti riik on eraldanud turismisektori toetamiseks 25 miljonit eurot, mis on suunatud turismiettevõtjatele (majutus-, toitlustus– ja reisiettevõtjatele ning turismiatraktsioonidele) ning turismiteenuste pakkujatele.

Toetuse suurus ettevõtja kohta jääb vahemikku 2000-60 000 eurot sõltuvalt ettevõtte tegevusvaldkonnast, suurusest, käibekaotusest ja riigile tasutud tööjõumaksudest. Eesmärk on toetada raskustesse sattunud turismisektori ettevõtjaid kriisiga toimetulekuks, kriisi üleelamiseks ning kriisist kiiremaks väljumiseks niipea kui nõudlus hakkab taastuma.

Kriisitoetuse taotlemine kriisipuhangust lukustatud saarte turismiettevõtetele toimub eraldi, kuid tingimused on kõigile ettevõtetele samad.

NB! Kui ettevõte kuulub rohkem kui ühe eelnimetatud sihtrühma hulka, tuleb ettevõttel endal valida, milline abi ettevõtet kõige paremini aitab, kuna abi on ettevõtte kohta ühekordne.

Toetuste määruse leiab SIIT

Kriisitoetusele lisaks on lähiajal muutumas ka ettevõtte ärimudeli muudatustega kohandamiseks turismiettevõtete ärimudelite rakendamise toetus. 

 


Kuidas taotleda

Esimese sammuna soovitame läbi lugeda toetusmeetmete määrused.
Seejärel logida sisse või teha konto EAS iseteeninduskeskkonnas https://aken.eas.ee/Authorization

Taotlemine ei ole veel avatud, kuid saate kontrollida, et sisselogmine õnnestuks. Kui korraga on palju kasutajaid, siis võib keskkond aeglaseks muutuda. Varu kannatust!

Raplamaa ettevõtjaid nõustavad:

Janek Kadarik
Tel 506 3705
E-post: janek@raek.ee

Tatjana Jääger
Tel 520 6300
E-post: tatjana@raek.ee

Ermo Brecher
Tel 515 8238
E-post: ermo.brecher@arenduskeskused.ee

Loe edasi

SA Läänemaa korraldab 16.04 kell 14.00 veebiseminari “Kuidas eriolukorra ajal ohutult majutusteenust pakkuda?”

Kuidas tagada oma töötajate, külastajate ja enda ohutus majutusteenust pakkudes?

Seda teemat käsitlevad veebiseminaril Terviseameti keskkonnatervise osakonna juhataja Leena Albrecht ja peaspetsialist Olga Gurjanova.

Toimumisplatvorm: Zoom. Osalemiseks vajalik link edastatakse vaid registreerunutele! Seminari salvestatakse ning see saab olema järelvaadatav.

Üritus toimub projekti “Läänemaa PATEE 2020-2023” ning Euroopa Regionaalarengu Fondi toel

Registreerimine: https://bit.ly/2wr06ep

Loe edasi

Eestis kehtestatud eriolukord on pannud paljud ettevõtjad-ettevõtted ja vabaühendused raskesse olukorda ning keeruliste valikute ette. Siia lehele koondame ettevõtlusvaldkonda puudutava info, mida regulaarselt täiendame.

  1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi avaldatud Korduma Kippuvad Küsimused koroonaviirusega seoses www.mkm.ee 
    Sellel veebilehel on toodud regulaarselt täienev loetelu korduma kippuvatest küsimustest koos vastustega. Kui sealtkaudu enda küsimusele vastust ei leia, on soovitav pöörduda e-kirja teel covid19@mkm.ee
  2. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi webinarid Zoom keskkonnas (webinar’i jooksul saab jooksvalt esitada küsimusi “Chat” rakenduse kaudu).
  3. Ülevaade Vabariigi Valitsuse Eriolukorras rakendatavatest meetmetest https://www.valitsus.ee/et/eriolukord-eestis#meetmed
  4. Maksu- ja Tolliameti info ja kriisimeetmed ettevõtjatele https://www.emta.ee/et/eriolukord ning korduma kippuvad küsimused koos selgitustega vt. https://www.emta.ee/et/eriolukord#kkk
  5. Eesti Töötukassa töötasu hüvitamise meetme kohta lisainfo https://www.tootukassa.ee/content/tootasu-huvitis
  6. Tööelu portaal, kuhu on koondatud konkreetsed juhised tööõiguse teemal https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552/koroonaviirus-ja-tooelu
  7. SA KredEx pakutavad meetmed https://www.kredex.ee/et/koroona
    Esimese meetmepaketi uued teenused avanevad lähipäevil (erakorraline laenukäendus olemasolevate pangalaenude tagasimaksegraafikute leevendamiseks, erakorraline laenukäendus uute laenude väljastamiseks, erakorraline laen). Lisainfo saamiseks palub KREDEX esmalt pöörduda oma ettevõtte kodupanka.

  8. Maaelu Edendamise Sihtasutuse kriisimeetmed, mis on suunatud põllumajandus- ja toiduainesektorile ning maaettevõtjatele. Täpsem info avaldatakse lähinädalatel www.mes.ee
  9. Politsei- ja Piirivalveamet tööjõu liikumise info jm. teave eriolukorra kohta https://www.politsei.ee/et/juhend/eriolukord/eesti-ja-lati-vahel-tool-kaimise-erand
  10. EAS toetusmeetmed turismi toetuseks https://www.puhkaeestis.ee/et/abiks-turismiettevotjatele-kriisiolukorras/turismi-toetuseks

Vt. ka Maakondlike Arenduskeskuste erileht Kriisimeetmed ettevõtjatele

MTÜd leiavad infot ka Vabaühenduste Liidu kodulehelt https://heakodanik.ee/uudised/

 


Jätkuvalt pakume tasuta nõustamist, selleks võta meiega ühendust telefoni või e-kirja teel.

Loe edasi

Eriolukorrale vaatamata lõppes eile 2020 aasta Kohaliku omaalgatuse programmi kevadvoor.

Raplamaal laekus kokku 41 projekti, millest meede 1 projekte oli 17 ja meede 2 projekte 24.
Kokku küsitakse toetuseks 108 646,89 eurot ning taotlejad ise on valmis panustama 36 772,80 eurot. Projektide kogumaht on 145 419,69 eurot.

Toetuse saanud projektid selguvad maikuus.

Loe edasi

Aitäh kõigile 2 018 ettevõtjale ja vabaühendusele, kes täitsid Eesti Ettevõtete Kriisiabikeskuse platvormi kaudu ankeedi!

Oleme tulemused edastanud ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning alustanud ka enda teenuste üle vaatamisega, et pakkuda just neid teadmisi ja oskusi, mida kriisiolukorras vajatakse. Ülevaate sellest saab juba peatselt!

Tulemustega saate tutvuda SIIN

Loe edasi

Viimase nädala jooksul on Eesti maakondlikud arenduskeskused kogunud andmeid ettevõtete ja teiste tööandjate olukorra kohta kriisisituatsioonis. Kokku oli teisipäeva, 24. märtsi lõunase seisuga ankeedile vastanud ligikaudu 140 erasektori tööandjat Raplamaalt ehk 6 protsenti tegutsevatest majandusüksustest.

Rapla vallast oli vastanuid 77, Kehtnast 22, Kohilast 21 ja Märjamaalt 17. Vastanute kogu töökohtade arv on 1109 ehk ligikaudu üks kuuendik kogu maakonna erasektori töökohtadest. Seega võib öelda, et tegemist on küllaltki esinduslike andmetega. Sellest küsimustikust joonistub välja, et mikroettevõtlus on esimene ja kõige suurem kannataja. Paljude jaoks on tegevus juba seiskunud, mis tähendab, et paljud inimesed on tööta ja mitmed teenused/tooted turult kadunud või kadumas. Söögikohad, turismiteenused, aga ka ühistransport ja muud teenused. Siinkohal üleskutse kriisi ajal ja ka selle järel eelistada raplamaist ning eestimaist toodangut ja teenusepakkujat.
Ankeedis küsitud küsimustest ehk kõige radikaalsem oli, kas ettevõtte tegevus on peatunud vähemalt kaheks kuuks. Sellele vastas jaatavalt 81 tööandjat ehk 59 protsenti vastanutest. Samuti on kõnekas, et 47 protsenti vastanutest kaalub koondamisplaane. Lähiajal on nad sunnitud koondama hinnanguliselt 250 töötajat. Oluline on märkida, et paljud vastused on edastatud enne Töötukassa meetmete väljatulemist eelmisel nädalal. Siinkohal on üleskutse ettevõtjatele, et enne tegevuse täielikku peatamist tutvuda RAEK-i ja Töötukassa lehel vastavate meetmetega, mis on ellu kutsutud just selleks, et majandus seisma ei jääks!
Mis puudutab käibe langust, siis 57 protsenti tööandjatest ehk 78 vastanut näevad ette enam kui 70-protsendilist kukkumist. Siin on selgelt välja joonistunud, et siseturule mõeldud teenused on kõige suuremas kukkumises ja rahvusvahelistel turgudel tegutsevatel keskmistel või suurematel ettevõtjatel on lootust, et lähikuudel suurt kukkumist ei tule. 13 ettevõtjat hindavad olukorda selliselt, et käive kukub 0-10 protsenti.
“Kindlasti ei tohiks täna olla liiga sinisilmne mitte keegi, sest osa mõjusid ei ole veel avaldunud,” ütles RAEK-i ettevõtluskonsultant Ermo Brecher. Ta lisas: “Näiteks osades valdkondades ilmneb probleeme toorme saamisel ja transpordi seisukohalt on probleeme Kesk- ja Lõuna Euroopa suunal. Samas on hea seis Skandinaavia maade transpordiühenduse osas, loodame, et nii ka jääb.”
Mõned näited sellest, mida ettevõtjad kõige kriitilisemaks peavad: Skandinaavia turgude ärakukkumine; teadmatus; kliendid on perega kodus ja nende teenuseid ei vaja; kõik tellimused juba kadunud seoses teenuste kolimisega e-kanalitesse; palka ja makse tuleb maksta, kuigi tegevused on nullis ja taastumist pole näha.
Selge on see, et iga ettevõte on eriline ja seetõttu on ka lahendused edaspidises olukorras toimetulekuks erinevad. Analüüsime saadud infot jooksvalt ja töötame välja lisaks tavapärastele nõustamistele ka teisi tugiteenuseid, millega ettevõtjaid kriisisituatsioonis toetada.

Kohtumised ja koolitused on kolinud veebi, selles osas on aktuaalne info peagi www.raek.ee. RAEK-i kodulehelt leiab ka meie konsultantide kontaktid, kellega vajadusel ühendust võtta.

 

Janek Kadarik
RAEK juhataja

 

Loe edasi

Hea ettevõtja!

Eelmisel nädalal koostatud Töötukassa meede, töötasu hüvitis, on nüüd Töötukassa kodulehelel üleval: https://www.tootukassa.ee/content/tootasu-huvitis

NB! Hüvitise avalduste esitamine avaneb e-töötukassas aprilli alguses!

Seniks on võimalus tutvuda hüvitise saamise tingimuste, määruse ja seletuskirjaga. Kõik tööandjad on teretulnud vajadusel konsulteerima Raplamaa Töötukassa osakonnaga telefoni 483 0140 või Skype tkrapla teel.

Mitmed meie maakonna  ettevõtjad on liitunud ajutiste töökohtade lehega:

https://www.onlineexpo.com/ee/ajutised-tookohad/jarvakandi-klaasitehas/

https://www.onlineexpo.com/ee/ajutised-tookohad/coop-rapla/

Vajadusel liitu Sinagi!  https://www.onlineexpo.com/ee/ajutised-tookohad/

 

Loomulikult aitavad Sind ka RAEK konsultandid, kelle kontaktid leiad SIIT

Sinu RAEK

Loe edasi

Koostöös Maakondlike Arenduskeskuste võrgustikuga on Saaremaa Turunduskoja eestvedamisel valminud kriisiabikeskus.ee online platvorm Eesti ettevõtete probleemide kaardistamiseks. See aitab hinnata ettevõtjate seisundit kriisiolukorras ning anda olulist sisendit riigipoolsete abimeetmete välja töötamiseks.

Alates tänasest, 18. märtsist oodatakse ettevõtjaid kui ka vabaühendusi, kes teenivad tulu ja pakuvad teenuseid, kriisiabikeskuse veebileheküljele www.kriisiabikeskus.ee täitma ankeeti, mis annab hiljem ülevaate nende vajadustest ja probleemidest. Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik esitab esimese vahekokkuvõte tulemustest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile 25. märtsiks. Ettevõtjatele jääb platvorm avatuks ka pärast seda.

SA Saare Arenduskeskus juhataja ja projekti koordinaatori Rainer Paenurga sõnul sai idee alguse osalemisest häkatonil “Hack the Crisis”, kus Saaremaa Turunduskoja initsiatiivil loodi testplatvorm Saaremaa ettevõtjate jaoks. Idee arendati üle-eestiliseks koostöös Maakondlike Arenduskeskuste võrgustikuga, kuna pilootprojekt näitas ettevõtjate suurt huvi ja vajadust selle järele.

Platvormi kaudu kogutav info aitab paremini mõista ettevõtjate olukorda kriisisituatsioonis, lisaks annab see põhjaliku sisendi kriisiabipaketi väljatöötamiseks ja teisteks tugitegevusteks nagu näiteks maakondlike arenduskeskuste nõustamisteenuseks.

“Veebiplatvormi kaudu tuleb ettevõtjal täita 14 küsimusest koosnev ankeet, mille tulemused jõuavad nii ministeeriumi kui ka kõikide maakondlike arenduskeskusteni, ” selgitab Paenurk. Ankeedi täitmine võtab ettevõtjatel aega keskmiselt 3 minutit.

“Ettevõtted on igaüks oma spetsiifikaga, seetõttu on ka lahendused edaspidises olukorras toimetulekuks erinevad. Meie, maakondlikud arenduskeskused, analüüsime veebiplatvormi kaudu ettevõtjatelt saadavat infot põhjalikult ning jätkame ettevõtjate toetamist ning nõustamist vastavalt ilmnenud probleemidele, ” lisab Maakondlike Arenduskeskuste võrgustiku juhatuse liige Andres Huul.

Eesti ettevõtete kriisiabikeskus on Maakondlike Arenduskeskuste võrgustiku poolt pakutav platvorm Eesti ettevõtetele, kes on saanud majanduslikku kahju COVID-19 viirusepuhangu tagajärjel ning kes vajavad tuge majandusliku jätkusuutlikkuse tagamiseks kriisiolukorras. Kriisiabikeskuse idee sai alguse Saaremaa Turunduskoja eestvedamisel 13.-15.03 toimunud kriisihäkatonilt “Hack the Crisis”.

Lisainfo:

Kriisiabikeskus: www.kriisiabikeskus.ee

Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik: www.arenduskeskused.ee

Loe edasi