Uudised

RAEK-i kodanikualgatuse värskeimast uudiskirjast leiad:

1) CERV-i taotlusvoorud (infopäevad 18.01 kell 14, 19.01, 08.02);
2) jätkusuutlike kogukondade toetustmeetmete veebiseminar Teamsis (20.01);
3) andmekaitse tasuta veebiseminar vabaühendustele (25.01);
4) infopäevad ja meetmed ukrainlaste toetuseks (26.01, 09.02, 04.03);
5) Erasmus+ projektikirjutamise laager (reg TA 30.01);
6) kultuuri mobiilsusprogrammi reisitoetus (TA 31.01);
7) Raplamaa Omavalitsuste Arengufondi meede (TA 01.02);
8) vabaühenduste arenguhüpet ettevalmistav 2023. aasta taotlusvoor (TA 03.02);
9) Raplamaa alustavate ettevõtjate mentorklubi 2023 (TA 10.02);
10) INSA rahvusvähemuste kultuuri hoidmise toetus (13.02);
11) „Prosperous Future“ – Põhjamaade kodanikeühenduste koostöö toetusprogramm (15.02);
12) Euroopa solidaarsuskorpuse toetuskonkurss noortele (TA 23.02);
13) KÜSK-i koosloome, innovatsiooni ja toetusprogrammide seminarid (veebis 21.03);
14) telefoniannetuste deklareerimine (TA 31.01);
15) Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku nipid projektikirjutamiseks;
16) kogukondade kriisitöövihik.

Loe edasi

Kutsume osalema infohommikul „Muutuste keerises?“ Raplamaa ja Järvamaa ettevõtjatele, mis toimub 25.01.2023 kell 10:00 – 11:35 veebis MS Teams keskkonnas.

Päevakava:
10.00 – 10.05 Sissejuhatus. Ülevaade Rapla- ja Järvamaa tööturuolukorrast – Eesti Töötukassa, Raplamaa tööandjate konsultant Tatjana Vaan
10.05 – 11.15 „Tööandja võimalused ja õigused töömahu vähenemisel, töösuhte lõpetamisel ning töövaidluse lahendamine tööandja vaatest“ – Tööinspektsioon, nõustamisjurist Kalev Laul
11.15 – 11.35 „Kollektiivne koondamine, hüvitised, teenused“ – Eesti Töötukassa, peaspetsialist (koondamistele reageerimine) Maria Palts

Osalemiseks palume registreerida hiljemalt 23.01.2023 SIIN
Registreerujatele saadetakse osalemiseks MS Teamsi link 24.01.2023.

Täpsem teave
Tatjana Vaan
tööandjate konsultant
Eesti Töötukassa Raplamaa osakond
tatjana.vaan@tootukassa.ee

Loe edasi

Tänane ühiskond on raiskav, reostav, ebaefektiivne. Ringmajanduse seminaril räägiti, kuidas seda parandada.
Tänavu on nii Raplamaa Omavalitsuste Liidu kui ka Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse (RAEK) fookuses roheteemad. Kaasa mõtlema on kutsutud nii ettevõtjaid kui ka kohalike omavalitsuste esindajaid. Alates kevadest on olnud roheseminarid järgmistel teemadel: rohepööre, energiaühistud, investeerimine taastuvenergiasse, ringmajandus, liikuvus ning ruumiloome.

Möödunud nädala esmaspäevase seminari keskmes oli ringmajandus. Kõnelesid koolitaja ja iduettevõtte Materjalivoog asutaja Mayri Tiido ning Krynicki Glass Recycling OÜ tegevjuht Mait Järvik. Osalesid erinevate ettevõtete juhid, kohalike omavalitsuste spetsialistid ning
arendusorganisatsioonide esindajad.

„Eks ringmajandusest räägitakse viimastel aastatel väga palju ja ka tegudeni on jõutud. Euroopa Liit on sellekohased sammud seadnud oluliseks prioriteediks, sest ainult nii saame raiskamist vähendada. Näiteks tuli jutuks mobiiltelefon, mida ringmajanduslikus mõttes peaksime kasutama 25 aastat, enne kui selle uue vastu välja vahetame. Samas näitavad uuringud, et mobiiltelefoni kasutatakse keskmiselt vaid 2,5 aastat,” rääkis RAEK-i projektijuht Reelika Vaabel. Kogu majandusmudel on üles ehitatud majandusliku mõttekuse ideoloogiale. „Aga see on väga egoistlik just maakera ja selle ressursside suhtes,” rääkis Vaabel.

Koolitaja Mayri Tiido tõi mitmeid häid näiteid, kuidas ettevõtted ringmajanduse põhimõtteid rakendavad. Näiteks lasteriiete rent, paranduskelder, kodumasinate tootja, kes on seadnud eesmärgiks oma tooted varuosadeks tagasi osta ja neid taaskasutada. Lisaks kõrvaklappide tootja, kes müübki varuosi, millest ostja ise klapid kokku paneb ja kui mõni osa katki läheb, saab selle tootja kaudu asendada.
Ringmajanduslikus võtmes on väga olulisel kohal ka juba praegu kasutusel olevad tegevused, nt ühistranspordi kasutamine või raamatute laenutamine raamatukogust, mõne seadme soetamine mitme peale või renditeenuse kasutamine selle asemel, et ise kõiki seadmeid omada. Selles vaates võiks tegelikult kõik oma ostud läbi mõelda, kas üht või teist on mul üldse vaja.

Mait Järvik, Krynicki Glass Recycling OÜ tegevjuht andis huvitava ülevaate Järvakandi n-ö klaasiringlusest, kus sisuliselt juba neli ettevõtet klaasiga tegelevad: Järvakandi klaasitehas O-I Estonia AS, kus toodetakse maailmatasemel klaastaarat; liivapesu tehas, kus klaasi tootmiseks
vajalikku liiva pestakse, Krynicki Glass Recycling OÜ, kus sorteeritakse klaasi, mis läheb osaliselt klaasitehasesse töötluseks; Green Gravels OÜ, mis toodab klaasipurust kergkruusa sarnast klaasvahtkillustikku.
„Nad kõik on omavahelises tihedas koostöös. Mait viitas sellele, et klaas saab lõputult ringelda, lihtsalt meie ühiskond ja seadusandlus ei võimalda seda veel maksimaalselt ära kasutada. Meil puudub asjakohane ja laialt levinud klaasisorteerimine. On ju imekspandav, et näiteks siiani ei koguta eraldi moosi- ja supipurke. Ringmajanduslikus mõttes peaks loomulikult purke ja pudeleid taaskasutama tervetena, kuid kogumise käigus võivad need ikkagi puruneda või vigastusi saada, mis on juba kasutajatele ohtlik. Seega tuleks ennekõike neid ikkagi kokku koguda vastavates konteinerites, mitte koos pakendi või olmejäätmetega, ja ümbertöötamiseks kasutada,” muljetas Vaabel.

„Kõike korraga ei saa, aga järk-järgult, riiklike kokkulepete ja seadusandluse muudatuste, samas mõistliku teavitamise ning väärtushinnangute kujundamise kaudu saaks liikuda maakera säästva elu poole,” lisas Vaabel.

 

Katri Reinsalu
Raplamaa Sõnumid


Mayri Tiido ringmajandusest: me ei saa lõpmatuseni kaevandada ja prügi tekitada

Rapla ringmajanduse seminaril kõneles mõtteviisi muutusest Mayri Tiido. Ta on Eesti esimese tootmisjääkidele suunatud ostu-müügiplatvormi Materjalivoog kaasasutaja ja täiskasvanute koolitaja. Uurisime temalt lähemalt, mida ringmajandus tähendab ja kaugel me selle rakendamisega oleme.

Mis on ringmajandus?
Ringmajandus vähendab ressursinõudlust planeedile ja jäätmete teket. Me peaksime seega toodetest välja disainima jäätmed ja reostuse. Olgu see mööbliese, elektroonika või mistahes muu igapäevaelus kasutatav asi, sellest ei peaks saama jääde. See peaks olema parandatav ja vastupidav.
Ja toote eluea lõpus peaks sellest saama toormaterjal, mitte prügi. Hoiaksime nii juba eksisteerivad tooted ja materjalid ringluses.
Üks hea näide sellest on Eestis juba sajandeid kasutusel olevad raamatukogud. Me võtame ühe toote, ühe raamatu või ajakirja ja intensiivistame selle kasutust. Ei ole nii, et üks inimene loeb raamatu läbi ja paneb selle riiulisse, vaid üks raamat võib teenida sadu või tuhandeid inimesi.
Aga ringmajanduse näide on ka ühistranspordi kasutamine. Jällegi, me vähendame vajadust isikliku auto järele. Inimesed saavad jagada ühte sõidukit, olgu selleks rong või buss. Ringmajandusse panustavad ka kõik need teenused, mis võimaldavad asju parandada, näiteks kingsepp, rätsep ja autoparandus.

Miks ringmajandusega tegelemine oluline on?
Mitmel põhjusel. Eestis ei ole väga palju toormaterjale ja me ei näe, mida nende kaevandamine keskkonnale teeb. Kui siis ehk ainult Ida-Virumaa näitel me näeme, kuidas kaevandused toimivad ja kui koormavad nad keskkonnale on. Aga kogu meie elu vajab materjale, kõiki neid Eestist ei saa.
Me oleme viimase sajandi jooksul väga palju kaevandanud. Me hakkame jõudma piirideni, kus kaevandamine ei ole enam majanduslikult mõistlik. See ei ole turvaline, see on kulukas ja saadav materjal ei ole enam nii kvaliteetne. Olemasoleva väärindamine muutub aina olulisemaks.
Maa planeedina on piiratud, ressursid on piiratud. Me peame püüdma oma ühiskonna toimimise alused ümber korraldada, et me mõistaksime, me ei saa lõpmatuseni kaevandada ja prügi tekitada.
Meil pole prügimägede jaoks enam kohti. Tuleb mõelda, kuidas väärindada seda, mis on juba olemas. Sellega me vähendame ka järgmist probleemi ehk prügi teket.

Kui aktiivselt ettevõtted ringmajanduse mõttega kaasa tulevad?
Euroopa Liit on võtnud väga tugeva suuna ringmajanduse poole. Sellest lähtuvalt saavad ka liikmesriigid kohustusi. Ka Eesti 2035 arengustrateegias on kirjas, et me võtame kasutusele ringmajanduse põhimõtted. Vähemalt minu ootus on, et järgneva kümnendi jooksul viiakse Eestis ellu samme ringmajanduse suunas. Olgu need parandamiskultuuri, korduvkasutuse, jagamismajanduse edenemise või jäätmetekke vältimisega seoses.
Kui laiemalt vaadata, siis on praegu väga suur huvi ringmajanduse vastu, et mõista, mida see tähendab tootmisettevõtte, riigi, maakonna, linna ja küla tasandil. Eesrindlikumad inimesed, organisatsioonid ja piirkonnad püüavad täna mõista, millised hoovad on nende käes ja kus on vaja riiklikku reguleerimist.
Eestis on väga tänuväärt iduettevõtted ja algatused, kes tulevad turule uute ideedega ja harivad ühiskonda. Näiteks RingKarp või Ringo, kes püüavad muuta normiks seda, et toitu ostetakse kaasa korduvkasutatavates pakendites. Võiksime jõuda selleni, et Eesti oma põhitoiduained nagu vorst, liha ja juust võiksid olla korduvkasutatavates pakendites.
Aga suure rahvamassi mõjutamiseni läheb veel aega.

Kas riik teeb täna piisavalt? Mida saaks teha?
On tore, et suund on kirjas. Täna riik veel ei kohusta midagi tegema. Kõik, kes midagi teevad, teevad seda oma tahtest ja visioonist. Ma arvan, et riik hakkab sellega rohkem tegelema. Sinna, kus on Euroopa Liidu prioriteedid, suunatakse ka rahastus. Aina enam hakkab rahastust tulema näiteks tootmise ümberdisainimiseks. Järgmine aasta tuleb sellest perspektiivist murdeline.

Kuidas ringmajandusele üleminek ettevõttes välja näha võiks?
See saab olema samm-sammuline. See sõltub muidugi ka ettevõtte suurusest. Mida väiksem ettevõte, seda lihtsam on seal muutusi ellu viia. Suures tootmisettevõttes võtab protsess kauem aega.
Kõige esimene samm on, et ettevõtte juhtkond saab aru, et teema on oluline ja puudutab ka neid. Peab tekkima vaimne valmisolek teemaga tegeleda. Peab tekkima vastutus toodetud toote eest, nii selle eluea jooksul kui ka selle lõpus. Tänane sirgjooneline majandus on väga sõltuv esmasest toormaterjalist ja tootja ei mõtle, mis tootest selle eluea lõpus saab.
Mõnikord võib see tähendada, et tuleb üle vaadata ärimudel. Kas toode on parandatav? Võib-olla siis pakkuda kõrvale ka parandusteenust. Kui esmane teadlikkus on tekkinud, siis saab kaasata inimesi, kes aitavad edasi minna.

Ringmajanduse põhimõtted on ju paljuski tuntud, kuid unustatud vanad teadmised. Miks need kasutust ei leia, kas kasulikum on siis toota kiiresti lagunevaid tooteid?
Ühegi eestlase jaoks ei tohiks ringmajanduse põhimõtted olla midagi ennekuulmatut. Eestlaslik talupojamõistus ütleb ju ka, et asju, mida saab parandada, tuleb parandada.
Väljakutse on tänastes majandusreeglites, mille järgi me opereerime. Seniajani on ettevõtte eesmärk teenida omanikele kasumit. See motiveerib ettevõtteid otsima võimalusi, kuidas leida võimalikult odav tooraine, optimeerida tootmisprotsessid ja töötajate kulud. See paneb suure rõhu toote algusprotsessi, kus on eesmärk toota ja müüa võimalikult palju. Selle käigus ununeb, mis tootest edasi saab. Kasutatakse näiteks segumaterjale, mida pole kerge teineteisest eraldada. Tihtipeale on uut toota odavam kui parandada. Aga see ongi koht, mida on vaja ümber disainida, et tooted oleksid parandatavad.
On selge, et täielikult ringmajanduseni me ei jõua. On sektoreid ja valdkondi, kus see pole võimalik. Aga suures osas on võimalik tooteid ja protsesse ümber disainida.

Kaugel me oleme?
Oleme teadvustamise kohas. Me saame aru, et meil on probleem. Sealt edasi hakkame midagi tegema, et seda lahendama hakata. Me ei lahenda seda üleöö. Täna on vaja, et mõistaksime, et oleme tulnud pika tee, kasvatanud oma jõukust, meil on hea elu, aga nüüd peame midagi muutma hakkama.
See ei tähenda, et peame minema ilma elektri ja veeta metsa elama. Aga peame mõtlema, kuidas luua oma elu selliselt, et väärindame tooteid võimalikult kaua. Ühekordsed tooted, näiteks ühekordsed taldrikud ja lusikad on sirgjoones prügi ja me peaksime selliseid asju vältima. Aga
kuidas osta toidukaupluse lahtisest letist toitu nii, et ei peaks neid kasutama? Kas näiteks lähen oma karbiga või saan kasutada pandipakendit, mille pärast tagastan?
Näiteks toidukoht Vapiano kasutab pandipakendeid toidu kaasa müümiseks. Aga ka toidujagamiskapid on viis raiskamise vältimiseks.

Mis mulje Rapla ringmajanduse seminarilt jäi?
Mulle meeldis, et saalis oli mitmekesisus. Inimesi oli erinevatest valdkondadest ja asutustest. Mõeldi kaasa, esitati küsimusi ja oldi kriitilised tänase maailmakorralduse osas. Mulle tundus, et inimesed said aru, et ringmajandus on oluline. Tänased turureeglid on mingis mõttes tõrgetena ees ja järgmine samm on hakata neid ületama.

Küsis Katri Reinsalu Raplamaa Sõnumitest

 

„Roheteemaliste seminaride elluviimist ja teavitamist toetab Euroopa Regionaalarengu Fondi projekt “Raplamaa PATEE 2020-2023”

Loe edasi

RAEK-i kodanikualgatuse värskeimast uudiskirjast leiad:

1) Raplamaa tunnustab (TA 09.01.23);
2) Päästeameti kriisivalmiduse toetusmeede kogukondadele (TA 31.12.22);
3) kogukonna eestvedaja stipendiumi konkurss (TA 10.01.23);
4) Kultuuriministeeriumi kultuuri– ja spordipreemiad (TA 10.01.23);
5) USA ekspertide Eestisse kutsumine (TA 15.01.23);
6) Erasmus+ projektikirjutamise laager (reg TA 30.01.23);
7) Euroopa solidaarsuskorpuse toetuskonkurss noortele (TA 23.02.23);
8) Eesti Koostöö Kogu 15;
9) Eesti Rahvakultuuri Keskuse toetused – mida esmalt silmas pidada;
10) töölepingu näidis;
11) Siseministeeriumi strateegilise partneri konkurss.

Loe edasi

Raplamaa tunnustab!

14.12.2022

Raplamaa Omavalitsuste Liit jagab mitmesuguseid tunnustusi (TA 09.01.23)

– „Rapla redel“ ja kuldne ning hõbedane vapimärk (lisainfo siit);
– tervise ja/või turvalisuse tegu ja edendaja ning tervisesõbralik ja turvaline töökoht (täpsem info siit);
– sotsiaalvaldkonna tunnustus (loe lähemalt siit).

Ettepanekuid oodatakse hiljemalt 09.01.23.

Loe edasi

22. novembril Märjamaa Rahvamajas toimunud tunnustusõhtul selgus Raplamaa Aasta Tegu 2022 ja see on kodukandinädal „Kaerepere 610“. Peakorraldaja Arendusselts Koduaseme nimel võtsid kodanikualgatuse maakonna kõrgeima tunnustuse vastu Reelika Kuusemäe ja Helgi Sussi.

Nominendid (tähestilikulises järjekorras):

1) 1941. aasta sündmusi kajastava infotahvli Järlepa-Mahtra teeristi paigaldamise eestvedamine (Aare Hindremäe);
2) dokumentaalfilm “Lumi ja Leenu” (Mirjam Matiisen);
3) Kohila Hoovide Teatri korraldamine (MTÜ Minu Koduselts);
4) konverents, piknik ja kostüümipidu „Kuusiku mõis 555“ (Kuusiku Kandi Külaselts);
5) kooliasjade kogumiskampaania (MTÜ Raplamaa lasterikkad);
6) Kultuurifestivali SÄRIN ja noorte tegevuse toetamine (Aare Leinberg);
7) loengusari “Kohila õpituba” (Reet Runge);
8) Muuseumiöö sündmuste ja Kohila Paberivabrikus uue kontserdipaiga avamine (MTÜ Kohila Paberivabrik);
9) muusikal “Sugar ehk džässis ainult tüdrukud” (Rapla Kultuurikeskuse noorte näitetrupp, eestvedajad ja koostööpartnerid);
10) Raplamaa mõisate päev (MTÜ Rabav Raplamaa);
11) Raplamaa pärimuslavastus “Richard ja Anna” (Maili Metssalu ja MTÜ Vaba Vanker);
12) Raplamaa rahvarõiva nõuandekoja loomine (Raplamaa Perenaiste Selts „Pauliine“);
13) Rapla Ratsakooli loomine (MTÜ Rapla Ratsakool);
14) Rapla toiduringluskapi rajamine (MTÜ Hoov);
15) Rapla Vesiroosi Kooli staadioni uisuraja valmistamine ja hooldamine (Enno Pütt);
16) Rapla Väikelinnateatri loomine ja lavastus “Risti rahvas” (Rapla Väikelinnateater ja Valter Uusberg);
17) rändnäituste sari “Siidimaal Vietnami traditsioonilistel Ao dai kleitidel” ja siidimaali töötoad (Liisimari Randjärv);
18) ukrainlastele varjevõrkude punumine (MTÜ Ettevõtlikud Naised Raplamaal ja vabatahtlikud).

Soovime kõigile tunnustatutele südamest õnne!

„Kui teod räägivad, ei tähenda sõnad midagi.“
Pierre-Joseph Proudhoni ja Eve Burmeister 22.11.22

 

Tunnustusõhtu sai teoks tänu Raplamaa Omavalitsuste LiiduKodanikuühiskonna Sihtkapitali ja Raplamaa Partnerluskogu panusele.
Fotode autor on Joonas Kreuz. Ülevaatliku albumi leiab RAEK-i FB lehelt.

 

Loe edasi

Juba järgmisel nädalal, 22. novembril selgub Märjamaal maakonna uhkeim kodanikualgatuslik tegu.

Kandidaatide nimekiri on rikkalik:

– “Kuusiku mõis 555” (Kuusiku Kandi Külaselts)
– 1941. aasta sündmusi kajastava infotahvli paigaldamine Järlepa-Mahtra teeristi (Aare Hindremäe)
– dokumentaalfilm “Lumi ja Leenu” (Mirjam Matiisen)
– kodukandinädal “Kaerepere 610” (Arendusselts Koduaseme)
– Kohila Hoovide Teater (MTÜ Minu Koduselts)
– kooliasjade kogumiskampaania (MTÜ Raplamaa lasterikkad)
– Kultuurifestivali SÄRIN ja noorte tegevuse toetamine (Aare Leinberg)
– loengusari “Kohila õpituba” (Reet Runge)
– Muuseumiöö ja uue kontserdipaiga avamine Kohila Paberivabrikus (MTÜ Kohila Paberivabrik)
– muusikal “Sugar ehk džässis ainult tüdrukud” (Rapla Kultuurikeskuse noorte näitetrupp)
– “Rändnäituste sari “Siidimaal Vietnami traditsioonilistel Ao dai kleitidel” ja siidimaali töötoad (Liisimari Randjärv)
– Rapla Ratsakooli loomine (MTÜ Rapla Ratsakool)
– Rapla toiduringluskapp (MTÜ Hoov)
– Rapla Väikelinnateatri loomine ja lavastus “Risti rahvas” (Rapla Väikelinnateater ja Valter Uusberg)
– Rapla Vesiroosi Kooli staadioni uisurada (Enno Pütt)
– Raplamaa mõisate päev (MTÜ Rabav Raplamaa)
– Raplamaa pärimuslavastus “Richard ja Anna” (Maili Metssalu ja MTÜ Vaba Vanker)
– Raplamaa rahvarõiva nõuandekoda (Raplamaa Perenaiste Selts “Pauliine”)
– ukrainlastele varjevõrkude punumine (MTÜ Ettevõtlikud Naised Raplamaal koos vabatahtlikega)

Loe edasi

Kohaliku omaalgatuse programmi 2022. aasta sügisvooru laekus 20 projektitaotlust, millest hindamisele läks 19:
– meetmes “Kogukonna areng” 6;
– meetmes “Investeeringud ja kogukonnateenuste arendamine” 13.

Hindamiskomisjon tegi ettepaneku toetada kokku 14 projekti:

– „Kogukonna areng“ 5,
– „Investeeringud ja kogukonnateenuse arendamine“ 9.

Hindamiskomisjoni ettepanekule toetudes tegi Raplamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse 11.11.2022 otsuse nr 59. Toetuse saajate nimekirja vaata siit.

Otsused saadetakse taotlejatele hiljemalt 18.11, toetused makstakse välja hiljemalt 25.11.22.

Loe edasi

Arvamusrännaku kuu november on hoo sisse saanud. Tänaseks on arutelusid toimumas juba igas Eesti maakonnas, Raplamaale on praeguseks registeeritud kaks arutelu.

Arvamusrännaku eesmärk on kutsuda inimesi kaasa mõtlema, et leida võimalikke lahendusi meie ees seisvatele väljakutsetele ja kujundada seeläbi ühiselt Eesti tulevikku. Arvamusrännak on suurepärane võimalus rääkida kaasa oma valdkonna pikaajalise arengustrateegia teemadel – olgu selleks vaimne tervis, kooliharidus, elurikkus või vastutustundlik ettevõtlus. Koosloomelise arendusprotsessi tulemusena jõuavad välja valitud ideed „Eesti 2035“ tegevuskavva ning saab alata konkreetsete tegevuste elluviimine.

Veel on võimalik kaasa lüüa:

– arutelujuhina nii enda, osalejate ja/või algatuse poolt pakutud teemal (juhtide veebikoolitus 15.11);

– osalejana ehk aktiivse arutlejana mõnel avalikul arutelul.

Detsembris kutsutakse arutelujuhte strateegiapäevale. Kõik aruelujuhid on oodatud osama saama ühisest strateegiapäevast 14. detsembril kell 13-17 Tallinnas. Strateegiapäeva raames kohtuvad arutelujuhid ja poliitikakujundajad, et ühiselt tagasisidestada, mida Arvamusrännakul osalenud inimesed võimalike lahendusettepanekutena välja tõid ning kas ja kuidas poliitikakujundajad neid ideid ellu saaksid rakendada. Strateegiapäeva lõpetab näitleja Henrik Kalmeti temaatiline stand-up.

Kutsume liituma “Eesti 2035” Arvamusrännaku üritusega Facebookis siin. Jaga rännaku fotosid teematrellidega #arvamusrannak või edasta need aadressile arvamusrannak@kasvulava.ee.

Tegusat Arvamusrännaku kuud!

Loe edasi

SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kogemuspäev „Kelle oma on koostöö?“ toimub K, 07.12.22 Tartus V Spas. See on väärt võimalus vabaühenduste esindajatele kogemuste vahetamiseks. Päeva sisustavad huvitavate esindajate minikoolitused ja KÜSK-i ning maakondlike arenduskeskuste vabaühenduste nõustajate juhitavad kogemusringid. Osalustasuks naeratus!

Lisainfo ja registeerumine https://tinyurl.com/kyskkogemuspaev22, veel võid uurida aadressil kysk@kysk.ee.

Kiirusta, alles on vaid mõned üksikud kohad!

Loe edasi

Raplamaa Omavalitsute Liit annab teada, et veel 2022 aasta lõpuni on võimalus osaleda mitmetel koolitustel:

8. novembril Tööinspektsiooni iga-aastane Töötervishoiupäeva konverents Tallinnas.

9. novembril koolitus – Imelised aastad kogemuskohtumine tööandjatele. Tallinnas

15. novembril veebikoolitus – Vaimse tervise toetamine suures või keskmise suurusega organisatsioonis

17. novembril veebikoolitus – Toetava õhkkonna kujundamine töökohal 

24. novembril veebikoolitus – Vaimse tervise toetamine väikeses organisatsioonis

25. novembril koolitus – Liikumisaktiivsuse toetamine töökohal. Laulasmaa SPAs.

7. detsembril veebikoolitus – Toetava õhkkonna kujundamine töökohal 

 

Täpsem teave ja koolitustele registreerimine SIIN

Loe edasi

Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus kutsub üles märkama ja esitama kodanikuühiskonna tublisid tegijaid Raplamaa Aasta Tegu konkursile. Kandidaadid palume esitada veebivormis  hiljemalt P, 30.10.

Konkursi eesmärk on teadvustada kodanikualgatuse tähtsust ning tunnustada meie maakonnas tegutsevaid inimesi, ettevõtteid, mittetulundusühinguid, sihtasutusi, vabatahtlikke ja eraannetajaid, kelle tegevus ja isiklik eeskuju on mõjutanud sel aastal paikkondlikku ja maakondlikku arengut ning kes on andnud olulise panuse Raplamaa kogukondade ärksusesse. Statuudiga saate tutvuda siin.

Konkurssi korraldab juba 19. aastat järjest RAEK koostöös Raplamaa Omavalitsuste Liidu ja Raplamaa Partnerluskoguga, mis toetab tunnustamist projekti „Jätkusuutlikud kogukonnad Raplamaal“ raames.

Loe edasi

Neljapäeval 6. oktoobril, traditsiooniliselt Ettevõtlusnädalal toimub juba 9. korda Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse (RAEK) eestvedamisel Raplamaa majandusfoorum, mille fookuses on käesoleval aastal investeerimine taastuvenergiasse. Päeva jooksul räägitakse taastuvenergia vajadusest, energiasõltumatusest, päikese-, tuule- ja tuumaenergia rakendamisest riigi, kohaliku omavalitsuse, ettevõtete ning kodaniku tasandil. Ettekannetega esinevad taastuvenergia ekspert Ingrid Nielsen, Sunly AS juht Priit Lepasepp, Fermi Energia OÜ asutajaliige, tuumaekspert Henri Ormus, Riigikogu liige Andres Metsoja, ACM Metal OÜ kaasasutaja- ja omanik Ain Kuusik, Smartecon OÜ kaasasutaja ja -omanik Magno Kure. Paneeldiskussiooni liituvad Kehtna Vallavolikogu liige Allar Läll ja Kehtna Vallavalitsuse ehitusnõunik Hans-Jürgen Schumann. Päeva juhib Ingrid Nielsen. Majandusfoorum toimub Kehtna Kutseharidukeskuse suures saalis.

Sündmusel osalevad Raplamaa suuremate ettevõtete juhid, kohalike omavalitsuste ja partnerorganisatsioonide esindajad, kokku 80 inimest. Kohtumise eesmärgiks on ühendada avalikku ja erasektorit, teadvustada Raplamaad kui positiivset investeerimiskeskkonda, keskenduda aktuaalsele teemale nii ettevõtluses kui ühiskonnas tervikuna.

“Tänavuse Maakondlike Arenduskeskuste korraldatava üle-eestilise Ettevõtlusnädala märksõna on TANDEM. Just tandemit ja isegi laiemalt “koostööd”; oleme pidanud silmas Raplamaa majandusfoorumite korraldamisel. Koostööd kohaliku omavalitsuse ja ettevõtjate, aga ka riigiasutuste vahel,” kirjeldab eestvedajate üht eesmärki RAEK juhataja Janek Kadarik.

Sündmuse korraldamist toetavad Raplamaa Partnerluskogu, Europe Direct Pärnumaa ja EAS-Kredex ühendasutus.

Ettekanded ja videod on peagi leitavad RAEK veebilehel www.raek.ee

Loe edasi