Uudised

Reelika Vaabel
projektijuht

Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse (RAEK) eestvedamisel toimus juuni lõpus sisukas õppereis Madalmaadesse. Maakonna omavalitsusjuhtidest, arendusspetsialistidest ja klaasivaldkonna esindajatest koosnev delegatsioon külastas sealse ringmajanduse, tehnoloogia ja klaasitööstuse tulipunkti – ajaloolist Leerdamit ja uuenduslikku Eindhoveni Brainport ökosüsteemi. Visiidi peamiseks sihiks oli ammutada inspiratsiooni Järvakandi klaasipealinna edasiseks arendamiseks, õppida Madalmaade parimatest praktikatest ning luua otsesed koostöösidemed sealse klaasivaldkonna asjatundjatega.

Õppereisi delegatsiooni olid kaasatud esindajad nii Kehtna, Märjamaa, Rapla kui Kohila omavalitsustest ning RAEK-i ja Raplamaa Omavalitsuste Liidu tiim. Kuna reisi fookuses oli klaasitööstuse ja -pärandi tulevik, oli delegatsiooni tuumikuks Järvakandi klaasiklaster. Piirkonna ajaloolise ja kultuurilise identiteedi hoidjana osales reisil uue ühendatud Järvakandi Klaasikeskuse juht. Ärisektorit ja praktilist ringmajandust esindasid kolme Järvakandis tegutseva võtmeettevõtte (O-I Estonia, Sibelco Green Solutions Estonia ja Green Gravels) esindajad. Nii tekkis delegatsioonis ainulaadne sünergia avaliku ruumi planeerijate, arendusjuhtide, tööstusjuhtide ja ringmajandajate vahel.

Esimese päeva fookus: klaasipärandist globaalse suurtööstuseni

Kolmepäevase õppereisi avapäev viis Raplamaa delegatsiooni kokku Leerdami piirkonna võtmeisikutega. Leerdam, mis on tuntud kui Hollandi klaasihäll, andis suurepärase ülevaate sellest, kuidas tööstuspärandit turundada. Külastati klaasimuuseumi, loomekeskust De Oude Horn ja traditsioonilist klaasipuhumistöökoda, mis on oluliseks õppetunniks Järvakandi Klaasikeskuse arendamisel.

Mastaapset kontrasti pakkusid kohtumised globaalsete suurtööstustega O-I Manufacturing ja Leerdam Crisal Glass, mille eesmärk on kujuneda Euroopa kõige rohelisemateks klaasitootjateks. Kohtumine kohaliku linnapea ja linnaturunduse “Glas Leeft!” (Klaas elab!) esindajatega kinnitas, et Leerdam on suutnud oma pärandi edukalt pöörata elavaks elukeskkonnaks ja turismimagnetiks.

Raplamaa delegatsioon Leerdami klaasivaldkonna esindajatega klaasimuuseumi ees.

Klaasikunstnik Bernard Heezen oma klaasistuudios De Oude Horn.

Tervitamas Leerdami linnapea Sjors Fröhlich

Teise päeva hüpe tulevikku: Brainport ja SUMMA College

Kui Leerdam esindas ajaloolisi traditsioone, siis reisi teine päev Eindhovenis, ehk Brainporti piirkonnas, lennutas delegatsiooni otse tulevikku. Brainporti on tuntud kui tehnoloogia ja innovatsiooni süda, kus toimib Triple Helix koostöömudel (omavalitsus, ettevõtjad ja teadusasutused).

Delegatsioon külastas Strijp-S piirkonda – kunagist Philipsi tööstusala, mis on geniaalselt muudetud kaasaegseks loome- ja nutikaks ärilinnakuks. See andis inspireeriva vaate sellele, kuidas vanadest tööstushoonetest on võimalik luua kõrge lisandväärtusega elukeskkond.

Erilist muljet avaldas visiit SUMMA College’i kampusesse. Haridus- ja innovatsioonikeskuses nähti vahetult, kuidas haridussüsteem, noorte praktiline väljaõpe ja tööstuse reaalsed vajadused töötavad Eindhovenis käsikäes.

Raplamaa delegatsioon Eindhovenis endise Philipsi tehase territooriumil

Taaskasutus ettevõtte MIREC tootmises

Tulevikuväljavaated: selged koostöökohad Leerdamiga

Madalmaade kolleegide vastuvõtt oli erakordselt soe ning hollandlaste huvi Eesti delegatsiooni vastu päädis sellega, et Leerdami klaasivaldkonna esindus kogunes pärast visiiti koosolekule, et arutada koostööettepanekuid Järvakandiga.

Raplamaa delegatsiooni poolt saadeti Leerdami poolele koostööideed, mis puudutavad valiku ruumi seotust klaasiga, mainekujundust, ringmajandust koos õppeprogrammidega ning klaasifestivalide korraldust. Kavas on korraldada veebikohtumine Järvakandi ja Leerdami asjaosalistega peale suvepuhkuseid ning arutada veelgi konkreetsemalt, mida saame koos ära teha.

Õppereisi võttis väga tabalt kokku Hans-Jürgen Schumann, Kehtna valla ehituspetsialist:

„Tagasi vaadates mõistan, et iga külastus lisas puslesse uue killu. Leerdamis avastasin Järvakandiga rohkem ühist, kui olin osanud oodata – mõlemal on tugev klaasitööstusega seotud tööstuspärand, millele saab ehitada ka tulevikku. Brainport demonstreeris, mis on võimalik siis, kui haridus, tööstus ja avalik sektor kujundavad ühist arengut järjepidevalt aastakümnete jooksul. Kuigi mastaabid on erinevad, jääb mind saatma mõte, et meie soov ja valmisolek omandada uusi teadmisi, teha koostööd ja mõelda kaugemale tänastest piiridest ei pea olema väiksemad. Selle inspireeriva mõtteviisi võtan neist kolmest päevast endaga kaasa.”

Õppereisi korraldamist kaasrahastas Euroopa Liit PEEK projekti “Atraktiivne Raplamaa ettevõtluskeskkond” raames.

Kutsume kampa 7-26-aastaseid tegijaid, kellega koos korraldada Külaülikooli Sügiskool!

Mis on Külaülikool? Mis on selle üleskutse ajend? Loe lähemalt altpoolt ↓ .

Me ei otsi lihtsalt abilisi, vaid partnereid, kes:
– valivad tiimiga lektorid & teemad;
– kajastavad sündmust erinevates kanalites;
– panustavad selle õnnestumisse algusest lõpuni.

Loengud salvestab ÖÖÜLIKOOL! Dokfilmiguru ja ajakirjanik Jaan Tootsen tutvustab selle kullaprooviga podcast’i telgitaguseid.

Huvi korral anna endast märku soovituslikult 21. juuniks Teele Ojasalule Messengeris, teele@raek.ee või 5569 1954!

Tule loo midagi, mis jääb kestma ka pärast üht sügispäeva!

Kus? Valtu Põhikool, Kaerepere, Kehtna vald
Millal? L, 26.09

Korraldavad Arendusselts Koduaseme, Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus ja Ööülikool.

Toetavad:
– Euroopa Liit ning Eesti riik läbi Siseministeeriumi ja SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali noorte kaasamise projekti;
– Euroopa Liit Kehtna Vallavalitsuse projekti raames.

↓↓↓

Külaülikool sündis Kaerepere kandi kogukondade ühisest soovist maailmast siin ja mujal terviklikumalt ning tõenduspõhiselt aru saada. Esialgu kutsuti Valtu-Nurme külaplatsile erinevaid oma ala spetsialiste, et kujundada arvamus meie hoovile planeeritava Rail Balticaga seonduvast (mõju keskkonnale, taristule, kogukonnale jne). Formaat sai kohalikele nii omaseks, et jätkus 2013. aastal koduses lasteaias, siis kultuurimajas. Lektoriteks kutsuti akadeemiliselt väärikaid erinevate valdkondade esindajaid. Hea partner Ööülikool salvestas pea kõik loengud avalikuks kuulamiseks. See andis Külaülikoolile erilise kvaliteedimärgise.

Külaülikooli looja ja vedaja oli visionäär Vahur Tõnissoo. Kuigi Vahur lahkus 2021. aastal, on Külaülikool tema kaasteeliste südames kindlalt alles. Samal aastal korraldati Sügiskooli nime all pikk loengupäev.

https://www.facebook.com/kylaylikool
https://valtunurmekyla.wordpress.com/kulaulikool
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/81940371/valtu-kulaulikool-sundis-rail-balticust-ules-arritatud-kulades
https://sonumid.ee/tag/kulaulikool

RAEK-il, Arendusselts Koduasemel ja Ööülikoolil on soov KÜSK-i noorteprojekti toel korraldada 2026. aasta septembris Külaülikooli loengupäev nii, et protsessis osalevad noored.

Sügiskooli kordamisel on osaliselt toeks Valtu Põhikooli renoveerimise ja laiendamise projekt, mis võimaldab laduda ka kogukonna vundamenti. Täiskasvanute akadeemia sarjas toimuvad erinevad avalikud koolitused, loengud, kohtumised jne. Sügiskool toimub kooli vastvalminud saali avasündmusena, mis ühendab koolipere ja kogukonna ning traditsioonid ja värske lähenemise, kaasates päeva korraldamisse (kohalikud ja huvi korral ka maakonna) noored.

KÜSK-i noorte kaasamise tegevussuuna eesmärgid on:

•  kasvatada vabaühenduste¹ oskusi noorte kaasamiseks ja tõsta laste ning noorte teadlikkust kodanikuühiskonna olemusest ja osalemisvõimalustest;
• toetada noorte aktiivset kaasatust ühiskonnaellu ja tugevdada partnerlust² avaliku sektori, erasektori ja vabakonna vahel;
• anda noortele vabatahtliku töö kogemus kui tööalane konkurentsieelis³.

¹  Arendusselts Koduaseme, Mittetulundusühing Ööülikool.
²  KÜSK, maakondlik arenduskeskus, haridus- ja noorteasutused, ühingud ja võimalusel teisedki partnerid.
³  Turundus ja teised kajastustegevused (partnerite kanalid, maakonna meedia jne); sündmuskorraldus; jm. „Käega katsutavaks“ püsivaks väljundiks on Ööülikooli salvestised.

Täpsem info Teele Ojasalult (teele@raek.ee, 5569 1954).

Head ettevõtjad, koostööpartnerid ja külalised

Mul on suur rõõm tervitada teid täna Raplamaa parimate ettevõtete 2025 tunnustusõhtul. Tegemist on kauni traditsiooniga, kus märkame, tunnustame ja täname neid inimesi ning ettevõtteid, kes oma töö, julguse ja ettevõtlikkusega meie maakonda edasi viivad. Vähem oluline ei ole ka nende panus, kes neid on märganud ja tunnustamiseks esitanud.

Tänane sündmus on kas teadlikult või juhuslikult sattunud Eesti riigi mõistes väga olulisele päevale, tähistame täna oma riigilipu 142 sünnipäeva. See on pidulik päev, mis tuletab meelde meie rahva visadust ja enesemääramise tahet.

Raplamaa tugevus on alati olnud koostööoskus. Me oskame teha asju ühiselt – omavalitsused, ettevõtjad, arendusorganisatsioonid, koolid ja kogukonnad koos. Julgen öelda, et paljudes valdkondades oleme Eestis eeskujuks just oma võimekusega viia ellu suuri ühiseid projekte ja leida erinevate osapoolte vahel ühine eesmärk. Oleme edukalt üheskoos lõpetamas Euroopa Liidu PEEK toetusmeetme (Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond) esimest projekti, ootamas on PEEK 2 ja ega siis kaks ilma kolmandata jää.

Sageli nähakse projektides ainult investeeringuid ja ehitisi ehk nn betooni, kuid tegelikult on nende taga palju enamat – inimesed, teadmised ja areng. Nende projektidega on kaasnenud hulgaliselt koolitusi, õppereise, uusi teadmisi, kontakte ja koostöövõimalusi, mis aitavad kasvatada kogu Raplamaa võimekust.

Siinkohal soovin väga tänada Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse meeskonda, kes seda tööd igapäevaselt eest veab ja erinevaid arenguid käivitab. Ning loomulikult suur tänu kõikidele ettevõtjatele – ilma teieta ei oleks võimalik ei areng, investeeringud ega ka tugev ja elujõuline Raplamaa.

Täna seisab meie maakond väga suurte muutuste lävel. Üheaegselt on käimas kaks mastaapset taristuinvesteeringut – Rail Baltica ja Via Baltica arendused. Need mõjutavad juba täna väga selgelt meie piirkonna ettevõtlust. Näeme, kuidas kasvanud on ehitus- ja transpordisektori, mäetööstuse ning teenindusvaldkonna hõivatus ja aktiivsus.

Maailma majandusajalugu näitab väga selgelt, et ettevõtlus ja asustus koonduvad sinna, kuhu tekivad tugevad transpordisõlmed ja ühendused – olgu selleks raudtee või kaasaegne maanteevõrk. Raplamaal on täna võimalus olla nende muutuste keskmes ning kasutada seda arenguhüpet targalt ära.

Kõige olulisem on aga see, et meil on olemas inimesed, ettevõtted ja koostöötahe, et neid võimalusi päriselt kasutada.

Soovin tänaseks õhtuks palju häid emotsioone, uhkust oma tegemiste üle ning inspiratsiooni uuteks ettevõtmisteks.

Aitäh teile kõigile ja palju õnne tänastele tunnustatavatele!

Raplamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Triin Matsalu
Raplamaa parimate ettevõtete tunnustamisel Lokuta Puhkekeskuses  04.06.2026

Täna selgusid Raplamaa 2025. aasta parimad ettevõtted Lokuta Puhkekeskuses Kehtna vallas, Lokuta külas.  Äritegu 2025 tiitli kuulutas välja eelmise aasta võitja, Tavex OÜ juht, Artur Kokk.

Konkursile esitati kokku 60 kandidaati. Auväärt komisjon tunnustas ettevõtjaid viies kategoorias ja lisaks anti välja eripreemiad õpilasfirmadele. Juba seitsmendat aastat valis rahvas kõikide kategooriate kolme parima hulgast Rahva lemmiku.

Raplamaa Parimad Ettevõtted 2025:

ÄRITEGU 2025:  “7 miljoni suurune investeering”- Akzo Nobel Baltics AS

VANA KALA 25 laureaadid:
Rait, Kertu, Ralf ja Rain Elfenbein- PAJAKA PUIT OÜ
Sandor ja Kaspar Järvala- RODNAS OÜ
Peeter Pert, Jane Nigol, Revo Kuusemets- AUTOAPTEEK OÜ
Hanno Heinaste- Triskele A.H OÜ
Ene ja Enno Piisang- VETPING OÜ

VÄIKE JA TUBLI: Proinfra Ehitus OÜ

UUSTULNUK: Nukitsa OÜ

RABAV TOODE:  Tõrvaaugu Mahe Talu OÜ- innovaatiline mahetatra tootesari

PARIM ÕPILASFIRMA: ÕF Bloomify, juhendaja Anu Kaar ja ÕF Eluring, juhendaja Margot Sarv

RAHVA LEMMIK: Sefiirikunstniku sefiir kahte moodi- Triibuline OÜ

Kategooriate võitjad said meeneks kauni klaasvaasi, mis valmistati Järvakandi Klaasistuudios.

Vana Kala 25 laureaate tunnustati Puraviku tuuleveski sepikoja sepislandiga, mis tähistab pikaajaliste ettevõtjate leidlikkust, visadust ja edumeelsust. Raplamaa Omavalitsuste Liit tunnustas kategooriate võitjaid hõbedase rinnamärgiga.

Õhtu suupistete eest hoolitses OÜ Servistor. Muusikalise etteaste esitas Sten-Olle Moldau koos Simone Minn’iga.

Konkurssi korraldas Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus (RAEK) koostöös Raplamaa Omavalitsuste Liidu ja Raplamaa Partnerluskoguga.

Fotode autor: Joonas Kreutz

Fotokajastuse leiad SIIT

Täna 4. juunil toimub konkursi „Raplamaa Parimad Ettevõtted 2025“  tunnustusõhtu. Pidulik sündmus leiab aset eelmise aasta võitja Äritegu 2024 TAVEX OÜ vahetusläheduses, Lokutal, Kehtna vallas. Üritus toimub suvise aiapeo stiilis.

Kokku esitati konkursile 60 kandidaati, viies kategoorias: Uustulnuk, Väike ja Tubli, Rabav Toode, Vana Kala 25, Äritegu. 10-liikmeline komisjon valis välja kolm parimat igas kategoorias, Rabava Toote kategooriasse sai sel korral valitud neli parimat. Lisaks antakse välja Rahva Lemmiku tiitel. Kiidetakse tublisid õpilasfirmasid ning juhendajaid.

Tunnustamisel osaleb ligi 120 külalist.

Täpsem teave nominentide kohta on leitav Raplamaa Sõnumite 27. mai ajalehes ja veebiväljaandes.

Info võitjate kohta ilmub Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse infokanalites 4. juuni õhtul.

Konkurssi korraldavad Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus (RAEK), Raplamaa Omavalitsuste Liit ja Raplamaa Partnerluskogu.

Äridelegatsioon Järvakandi Klaasikeskuses.

Reelika Vaabel, RAEKi projektijuht

19.–21. maini võõrustas Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus (RAEK) Soome Lahti piirkonna äridelegatsiooni. Kolmepäevasel visiidil tutvustati põhjanaabritele siinset mitmekülgset ettevõtluskeskkonda eesmärgiga luua otsekontakte tulevasteks koostööprojektideks ja ekspordiks.

Huvi just Lahti piirkonna vastu ja sealse delegatsiooni kutsumise idee ei tekkinud juhuslikult. RAEK on varem korraldanud kohalikele ettevõtjatele suunatud arenguprogrammi, mis keskendus Soome turul äri alustamisele ja ekspordi edendamisele. Selle programmi käigus leiti väärtuslik kontakt Lahtis tegutseva ettevõtja Jouni Suonpääga, kes lõi aktiivselt kaasa arenguprogrammi elluviimises ja aitas korraldada Raplamaa ettevõtjate õppevisiiti Lahtisse. Kuna Jouni on olnud kohalikele ettevõtjatele sillaks Soome kontaktide leidmisel ning suhete loomisel, kasvas sellest tihedast koostööst välja idee tuua seekord Lahti piirkonna ettevõtjad siinse ärisektoriga tutvuma.
Visiit andis külalistele põhjaliku läbilõike maakonna ettevõtlusest. Ringsõit algas Kohilast TOHI Distillery külastuskeskusest, kus RAEK andis ülevaate Raplamaa ettevõtluskeskkonnast tervikuna. Pärast seda külastati pakkelahenduste loojat Ecoboxi ja moodulmajade tootjat Cube House’i. Edasi viis teekond Raplasse ja Alusse, kus fookuses olid kirstude tootja Anrein ning metalli- ja energiatööstuse ettevõtted Tamult ja Fesma Alu. Visiidi lõpetas Järvakandi Klaasikeskuse, klaasimuuseumi ja klaasistuudio ning Green Gravelsi külastus, mis demonstreeris ehedalt piirkonna tugevat klaasiringluse võimekust.

Mida täpsemalt põhjanaabrid  meilt otsisid?

Lahti delegatsioon oli mitmekülgse profiiliga, esindades sektoreid alates rasketööstusest kuni logistika, ehituse ning tugiteenusteni. Välispartnerid nägid Raplamaa ettevõtetes potentsiaali nii uute allhankijate kui ka tootmispartnerite näol. Näiteks otsiti kohapealt võimekaid varustajaid ja tootearenduspartnereid puidu- ning metallitöö vallas, aga ka lahendusi rasketehnika ja ehitusmaterjalide sektorile.
Välispartnerite huvid ulatusid traditsioonilisest tööstusest ka väga spetsiifiliste niššideni – muuhulgas leiti edukaid kokkupuutepunkte ja arutati koostöövõimalusi alternatiivsete materjalide kasutamisel matusevaldkonnas.

Kolm küsimust Lahti delegatsiooni juhile Jouni Suonpääle

Kuidas paistab Raplamaa ettevõtluskeskkond Soome ettevõtja pilgu läbi – mis teid või delegatsiooni liikmeid siinse visiidi käigus kõige enam üllatas või positiivselt silma jäi?
Juoni Suonpää: Toon esile Raplamaa logistilise mugavuse ja tugeva väikeettevõtluse kultuuri. Rapla asub Soome ettevõtete jaoks väga heas asukohas, olles Tallinnast hõlpsasti ligipääsetav. Panime tähele piirkonna tugevat väike- ja keskmiste ettevõtete kultuuri – isegi väikestes külades tundusid olevat oma ettevõtted, mis kohalikele tööd pakuvad. Lisaks on siinsed ettevõtjad väga avatud koostööle ja soomlastega võrgustike loomisele.

Mitmed Lahti ettevõtjad tulid siia väga kindlate ootustega – otsiti uusi partnereid metalli- ja puidutööstuses. Kas delegatsioon leidis Rap­lamaalt need kontaktid ja sünergia, mida otsima tuldi?
Enamiku delegatsiooniliikmete jaoks oli see esimene kord Raplamaad külastada, kuid uusi potentsiaalseid ärisuundi märgati kohe. Olen juba kuulnud, et paar meie ettevõtet on otsustanud mitme firmaga ühendust võtta, et astuda järgmisi samme praktilise koostöö suunas. Olen kindel, et see visiit toob uut äri nii Raplamaa kui ka Soome ettevõtetele, ehkki osa plaanide arendamine ja lisainfo kogumine võtab veel aega.

Olete olnud oluline sild Rap­lamaa ja Lahti piirkonna ettevõtjate vahel. Mis on teie hinnangul meie piirkonna suurim trump – miks julgustate Soome ettevõtteid just Raplamaa poole vaatama?
Piirkonna suurima trumbina näen usaldust, logistikat ja tugevat töökultuuri. [Ta rõhutab isiklike kontaktide olulisust, kelle soovitusi saab usaldada.] Usaldus on pikaajalise koostöö kõige olulisem vundament. Nii Lahti kui ka Rapla on suhteliselt väikesed piirkonnad, mis teebki võimalikuks luua usalduslikke võrgustikke konkreetsete ettevõtete vahel. Oleme meelega jätnud Helsingi ja Tallinna sellest suhtlusest välja, et töötada just nende ettevõtetega, keda tunneme ja soovitada julgeme. Meile jäi silma Rapla tugev töökultuur – inimesed teevad siin kõvasti tööd ja püüdlevad väga hea kvaliteedi poole.

Soome delegatsiooni vastuvõttu kaasrahastas Euroopa Liit projektiga “Atraktiivne Raplamaa ettevõtluskeskkond”.

Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse, Raplamaa Omavalitsuste Liidu ja Raplamaa Partnerluskogu poolt korraldatud konkurss RAPLAMAA PARIMAD ETTEVÕTTED 2025 on jõudnud lõpusirgele. Auväärne komisjon on valinud kolm parimat neljas kategoorias (Uustulnuk, Väike ja tubli, Rabav toode, Äritegu), kelle hulgast valime nüüd Rahva lemmiku. Sul on 1 hääl, et saata oma eelistus!

Tutvu kandidaatidega ja tee oma valik SIIN!

Hääletamine lõpeb 2. juuni südaööl.

Enne suurt suve jõuad veel mõne projektitoetuse enda kasuks tööle panna. Ja kalendrisse erinevaid sündmusi pikkida!

Uuri lähemalt infokirjast.

★ uus info!

RAHASTUSVÕIMALUSED:
1) interEST noorte suvestipendium (TA 31.05); ★
2) NULA starditoetus (TA 01.06);
3) NOCCO ja Out Fit Gym: välijõusaal kodukohta (TA 10.06); ★
4) CERV-i sõpruslinnade ja -valdade voor (infotund 10.06, TA 23.09); ★
5) Päästeameti veeohutuse voor (TA 13.06); ★
6) kodanikuühiskonna suursündmused e SU (TA 31.10);
7) korteriühistute kriisivalmidus (30.11).

TUNNUSTAMINE:
8) kaunid kodud (TA 30.05 & 05.06); ★
9) aasta õppija, õpitegu, õppijasõbralik tööandja või koolitaja (31.05). ★

KOOLITUSED, SÜNDMUSED jmt:
10) kogukonnaaedade kogemuspäev (26.05 Hiiumaal); ★
11) seminar “Noored arukas külas” (04.06 Tallinnas); ★
12) avatud talude päevad (reg 31.05; 25.-26.07); ★
13) maal elamise päev (KOV-ide reg 31.05; 19.09); ★

VARIA:
14) Raplamaa rahulolu- ja uuselanike küsitlus (12.06); ★
15) tervis ja turvalisus maakonnas. ★

Aprill-mai paistavad silma erinevate kogukonnategevuste ja kriisivalmiduse rahastusvõimalustega. Tulemas on väärt koolitused ja muud sündmused. Teeme ära, eks!

Uuri lähemalt infokirjast.

★ uus info!

RAHASTUSVÕIMALUSED:
1) CERV-i taotlusvoorud (TA 28.04, 29.04);
2) Rapla Maakonna Spordiliidu voorud (4 x aastas > jrg 01.05); ★
3) kogukonnafond e KOF (TA 03.05);
4) vabaühenduste arenguhüppe ettevalmistus e AHE (TA 10.05); ★
5) LEADER-i “Kogukonna edendamine” (04.-18.05);
6) NULA starditoetus (30.04-01.06); ★
7) kodanikuühiskonna suursündmused e SU (TA 31.10);
8) korteriühistute kriisivalmidus (27.04-30.11). ★

TUNNUSTAMINE:
9) Märjamaa valla laste ja noorte sihtkapital (TA 30.04);
10) pärimustegijad (TA 02.05). ★

KOOLITUSED, SÜNDMUSED jmt:
11) vabaühenduste kommunikatsiooniring (veebis 23.04); ★
12) tulumaksusoodustuse infoseminar (veebis 29.04);
13) Teeme Ära talgupäev (02.05); ★
14) kogukonna innovatsioonihommik: erinevate sihtrühmade kaasamine (veebis
05.05); ★
15) seminar “Arukas küla – kogukondlikud suhted 2.0” (Türi vallas 22.05); ★
16) kogukonna kriisiplaani tasuta videokoolitus. ★

Loe lisa ja tutvu statuudiga SIIN.

Kandidaate saab esitada SIIN.

Loodusega rütmis tärkavad ka ideed – päikesepaistet ja väetist leiad neile ehk siit kirjast. Lisaks muudki asist silmaringi laiendama. Uuri lähemalt infokirjast.

RAHASTUSVÕIMALUSED:
1) KOP-i kevadvoor (tähtaeg 02.04 kell 16:30);
2) noorte projektikonkurss Ideepuhur (infotund 25.03 kell 18; TA 05.04);
3) kogukonnafond (30.03-03.05);
4) LEADER-i “Kogukonna edendamine” (infotund 14.04; 04.-18.05);
5) CERV-i taotlusvoorud (TA 16.04, 28.04, 29.04);
6) kodanikuühiskonna suursündmuste toetus (TA 31.10).

TUNNUSTAMINE:
7) “Kogukonna hing 2026” (TA 12.04);
8) Regionaalmaasikas (TA 16.04);
9) Märjamaa valla laste ja noorte sihtkapital (TA 30.04).

KOOLITUSED, SÜNDMUSED jmt:
10) Rapla valla külade ümarlauad 2026;
11) kodanikunädal (eelsündmus 15.04 Tallinnas; 23.-27.11);
12) tulumaksusoodustuse infoseminar (29.04).

VARIA:
13) uued kogukondlikud tuuled Kohila vallas;
14) noorte kaasamise õppereisi järelkaja;
15) Raplamaa vallavolinike infopäeva järelvaatamine;
16) Raplamaa ettevõtjate ühingute võimestamise arenguprogramm.

23. märtsil kogunesid Raplamaa ettevõtjate ühingute juhid ja aktiivsed liikmed Ööbiku Gastronoomiatallu. Algas arenguprogramm, mille jooksul saab iga ühing toetatud võimaluse tegeleda fookuse häälestamise, liikmete aktiveerimise, uute liikmete kaasamise või muu endale olulise küsimusega. Programmi kutsus RAEK ellu ühingute endi ettepanekul – oleme tänulikud meile antud usalduse eest!

Teekonda saadavad Eesti tippcoach’id Merle Viirmaa PCC ja Peep Aaviksoo PCC. Kohtutakse veel aprillis coach’ival rabamatkal, mais meeskonnastrateegia päeval ja augustis lõpuseminaril.

Programmis osalevad maakonna kõik kolm ettevõtjate ühingut.

Ettevõtlikud Naised Raplamaal
https://naisedraplamaal.ee
https://www.facebook.com/ettevotlikudnaisedraplamaal

Märjamaa Ettevõtjate Piirkondlik Ühendus
https://mepy.ee
https://www.facebook.com/mepykad

Raplamaa Ettevõtjate Ühing
https://www.reu.ee

Programmi rahastab Euroopa Liit projekti “Atraktiivne Raplamaa ettevõtluskeskkond” raames.

Reet Saar 
Raplamaa Sõnumid

Koostööseminari avasõnad lausus Märjamaa vallavanem Triin Matsalu. Foto: Reelika Vaabel

Ruunawere Postimõisas 10. märtsil peetud koostööseminarile olid kutsutud Märjamaa valla ettevõtete esindajad ja ärikinnisvara omanikud, RAEKi ja Märjamaa vallavalitsuse esindajad. Kokkusaamise eesmärk oli anda ülevaade Märjamaa valla ettevõtluskeskkonna hetkeseisust ja arengusuundadest ning kaasata osalejad arendusplaanide aruteludesse.

Avasõnades lausus Märjamaa vallavanem Triin Matsalu, et täna räägime tulevikust, kuigi maailm on rahutu. SEB panga majandusanalüütik Mihkel Nestor andis vaimuka ja piltliku ülevaate maailma majanduse suurest pildist aastal 2026, kasutades horoskoopide koostajate sõnavara ja lähenemisviise.
Ta märkis, et Eesti viimaste aastate majandusedu taga on suuresti nn ajude sektor. Küsimustele vastates ütles ta, et Leedu majandusedu taga on Eestist suurem usk toimuvasse. Tema arvates sõjatööstuse ettevõtted Eesti majandust tervikuna palju ei tõsta, pigem võib tuule tiibadesse saada mõni üksik ettevõte.

Vallavanem Triin Matsalu kõneles omavalitsuse arengusuundadest. Märjamaa vallal on hea strateegiline asukoht teede ristis, siin on rahulik linnaline keskkond, kus olulised teenused on olemas. Koostöövalmis omavalitsus on paindlik ja ettevõtluse arenguks lahendustele suunatud. Siin on stabiilne keskkond ja ruumi kasvuks. Valla kuvand on, et see pole magala, vaid teadlik elukeskkonna valik.
Vallavalitsuse teedespetsialist Annika Plamus avas lähemalt ettevõtluse ja ennekõike teedeehituse poolt. Ta andis ülevaate Via Baltica trassil alanud suuremahulistest töödest, millega rajatakse järgmisel kolmel aastal ligikaudu 25 km neljarealist maanteed koos eritasandiliste ristmike, kogujateede ja muude rajatistega. Ettekannet ilmestanud videod andsid aimu tööde mastaapidest.
Uue trassi valmimine toob kaasa suurema sõidukiiruse ja aruteludes kerkis mitmel korral küsimus: mis meelitaks reisija trassilt alevisse keerama.

Mäo Investi juhatuse liige Enno Vaab. Foto: Reet Saar

AS-i Mäo Invest juhatuse liige Enno Vaab ütles oma esinemist alustades, et temal oli vallavanema sõnavõttu kuulates tuttav tunne, sest eesmärgid ja kitsaskohad või turundamise märksõnad on nii sarnased. Ta tutvustas Mäo ettevõtlusala arengut aastate jooksul ja kuidas tee-ehitus on Mäo Investile kuuluvaid arendusalasid mõjutanud. Neile kuulub ka Orgital Klaarika planeeringuala, kuid ettevõtte projektidest on see hetkel ootel.
Restate Property Advisorsi juhatuse liige Ardi Roosimaa rääkis, et Restate tegeleb arendusega ennekõike Tallinna ringteel, aga nad vaatavad ka väljapoole pealinna kuldset ringi. Restate on omandanud Märjamaa sissesõidu juures oleva Orgita küla tehnopargi planeeringuala.
„Märjamaa ala on seisnud kaua ootel, aga tahame sellest teha hea asja. Meie pragmaatiline otsus oli oodata, kuni teeprojekt on kinnitatud,“ põhjendas Roosimaa senist vaikust.
Restate arendab suuremaid maa-alasid, kuhu saab tekitada mitmekesise ja hea (ettevõtlus)keskkonna. „Millal esimene hoone tuleb, seda veel öelda ei oska, aga tõenäoliselt on see tankla maantee ääres. Ala tagumises osas võiks olla rekade parkla, kus juhid saavad teha nõuetekohase 48-tunnise peatuse,“ jagas Roosimaa mõnda võimalikku lahendust.
Märjamaa väikeettevõtjate koostöövõimalustest kõneles Märjamaa Ettevõtjate Piirkondliku Ühenduse (MEPÜ) juhatuse esimees Andres Jõessar. 2000. aastal alguse saanud ühendusel on 35 liiget. Ettevõtjate omavaheline koostöö on hea, ka üksteiselt tellitakse töid. MEPÜ korraldab seminare ja infoõhtuid, mis on avatud kõigile huvilistele. Nad korraldavad isekeskis ühisüritusi kodumaal ja inspiratsioonireise raja taha. Jõessar tõdes, et kõige raskem on saada noori ettevõtluse juurde ja panna huvituma MEPÜ tegemistest.
RAEKi juhataja Janek Kadarik tegi lühianalüüsi Raplamaa ettevõtlusest, arengusuundadest ja ühisturundusest.

Osalejate arvamusi

Märjamaa vallavanem Triin Matsalu
10. märtsil toimunud ettevõtjate koostööseminar Ruunawere Postimõisas oli minu jaoks väga väärtuslik päev. Oli hea näha, et nii paljud Märjamaa valla ettevõtjad leidsid aega kokku tulla, mõtteid vahetada ja ühiselt tulevikku vaadata.
Mind rõõmustas eriti avatud arutelu selle üle, kuidas meie piirkond võiks paremini kasutada võimalusi, mida loob Tallinna–Pärnu–Ikla maantee neljarealiseks ehitamine. Kiire liiklus võib esmapilgul tunduda kui midagi, mis lihtsalt sõidab meist mööda, kuid tegelikult peitub selles ka suur võimalus – küsimus on, kuidas panna inimesed korraks peatuma, avastama Märjamaad ning kasutama meie ettevõtjate pakutavaid teenuseid.
Inspiratsiooni andsid nii majandusanalüütik Mihkel Nestori mõtted majanduse lähiaastate väljavaadete kohta kui ka Mäo Investi praktilised kogemused ettevõtlusarenduste kujundamisel suurte maanteede ääres.
Minu jaoks kinnitas see seminar, et Märjamaa tugevus peitub koostöös. Kui vald ja ettevõtjad tegutsevad ühise eesmärgi nimel, on meil võimalik luua keskkond, kus ettevõtlus areneb ja inimesed tahavad siia tulla – nii peatuma kui ka pikemalt jääma.
Suur tänu kõigile ettevõtjatele, kes osalesid ja oma mõtteid jagasid. Just sellistest kohtumistest sünnivad uued ideed ja järgmised sammud meie valla arengus.

Mäo Investi juhatuse liige Enno Vaab
Esimest korda sain nii paljude siinsete ettevõtjatega kokku. Oli huvitav kuulda nende muresid ja rõõme. Meil on nendega samad kitsaskohad: kuidas jääda ellu suurte teede ääres. Kui kunagi hakkame siin oma planeeringualal toimetama, tahame kohaliku kogukonnaga sõbralikult suhelda.

Restate Property Advisorsi juhatuse liige Ardi Roosimaa
Päev jättis meeldiva mulje. Osalenud ettevõtjad on aktiivsed ja arutelud olid sisukad. Saime hea ülevaate Märjamaa valla ettevõtlusest. Mulle jäi positiivselt kõlama see, et vald tegeleb aktiivselt demograafia ja elukeskkonna küsimustega. Selleks, et uue magistraali väljaehitamine ei hakkaks tulevikus kohalikku ettevõtlust pigistama, peab juba praegu mõtlema, kuidas end nähtavaks teha. Meie arendusala võtmes on täna kõige olulisem leida selliseid ettevõtteid, kelle tegevus annaks piirkonnale uue suuna, mitte ei jagaks ringi juba väljakujunenud turgu.

Sündmuse korraldamist ja kajastamist toetas Euroopa Liit PEEK projekti “Atraktiivne Raplamaa ettevõtluskeskkond” raames.

SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ja Siseministeeriumi uue toetusmeetme – kogukonnafondi ehk KOF-i – fookuses on:
– kogukondade ja väikeste korterelamute kriisikindlus;
– kogukondade ja KOV-ide järjepidev koostöö.

19.03 toimunud infotunni salvestise ja esitluse leiab siit.

Voor on avatud 30.03-03.05.2026.

2026. aasta taotlusvoor on suunatud kohaliku tasandi kriisivalmiduse tugevdamisele ning kogukondade, korteriühistute ja kohalike omavalitsuste koostöö arendamisele elanikkonnakaitses.

Taotleda saavad:
– avalikes huvides tegutsevad vähemalt aastased MTÜ-d ja SA-d;
– kuni 1200 m² suletud netopinna ja minimaalselt 80% füüsiliste isikute omandiga vähemalt aastased KÜ-d,
millel on:
– kriisiplaan;
– KOV-i kirjalik kooskõlastus.

Täpsema ülevaate ja praktilisi abimaterjale leiad https://kysk.ee/kof26.

Ideest taotluseni toetavad:

– RAEK-i vabaühenduste konsultant Teele Ojasalu;
– taotleja KOV-i esindaja:
· Kehtnas Varri Väli
· Kohilas Aivar Roop
· Märjamaal Kirsti Mau
· Raplas Heiti Vahtra
– Päästeameti Rapla-Järvamaa päästepiirkonna juht Tanel Vahter;
– KÜSK-i KOF-i koordinaator Eva Seera.

Kogukonnafondi eelkäija on 2023. ja 2024. aastatel kogukondliku kriisivalmiduse projekte toetanud kodanikuühiskonna innovatsioonifond. Raplamaa taotlejad kasutasid KIF-i võimalusi aktiivselt ja sisukalt.

1. aprillil alustab toidutootjatele suunatud arenguprogramm, mis aitab väiketootjal luua rohkem selgust oma ettevõtte arengus ning leida praktilisi viise, kuidas oma toodet paremini nähtavaks teha.

Väike toidutootja, kas tunned end ära?

Teed oma ettevõttes peaaegu kõike ise: toodad, pakendad, suhtled klientidega, kavandad turundust ja proovid kuidagi ka sotsiaalmeedias nähtav olla.

Aga tihti seisad olukorras, kus:

• aeg kaob käest ja tegevused kasvavad üle pea
• turundus jääb tahaplaanile või tekitab stressi
• sotsiaalmeedia jaoks kaamera ette minna või videoid teha tundub ebamugav
• oma toodet oleks vaja paremini esile tuua, aga ei tea täpselt kuidas

Just nende küsimustega tegeleb Raplamaa toidutootjate arenguprogramm.

Programm on mõeldud Raplamaa mikro-ja väike toidutootjatele, kes teevad oma ettevõttes sageli peaaegu kõike ise. Programmi eesmärk on aidata ettevõtjatel oma aega targemini juhtida, toodet paremini turundada, mõelda teadlikumalt oma brändi ja pakendi peale ning vähendada nähtavusega seotud stressi.

Mida programm sisaldab?

Programmi ülesehitus ühendab kolm olulist elementi:

• coachiv matk, mis aitab ettevõtjal suunata fookuse tema ettevõttes hetkel kõige olulisemale teemale
• praktilised koolitused, mis annavad tööriistu turunduse, esinemise, ajajuhtimise ja brändi arendamiseks
• mastermind-kohtumised, kus osalejad saavad jagada oma kogemusi ja leida koos lahendusi ettevõtlusega seotud küsimustele

Selline formaat aitab ühendada nii uute teadmiste saamise kui ka päris ettevõtluskogemuse jagamise.

Coachiv matk ettevõtjatele

Programm algab ühise coachiva matkaga looduses, kus osalejad saavad võtta korraks aja maha igapäevasest töötempost ning mõelda selgemalt oma ettevõtte järgmiste sammude peale.

Matka jooksul saavad osalejad:

• sõnastada oma ettevõtte arengueesmärgi
• jagada oma peamisi väljakutseid
• tutvuda teiste väiketootjatega

Matka viib läbi juhtimiscoach Mari Kirss.

Ettevõtjate mastermind-kohtumised

Programmi jooksul toimuvad ettevõtjate mastermind-kohtumised, kus osalejad saavad arutada oma ettevõtte küsimusi, jagada kogemusi ning leida teiste ettevõtjate toel uusi lahendusi.

Sellised arutelud aitavad sageli näha oma ettevõtte olukorda värske pilguga ning leida ideid, mida üksi tegutsedes ei pruugi märgata.

Kohtumisi fasiliteerib ettevõtluskonsultant ja juhtimiscoach Mari Kirss.

Praktilised koolitused

Programmi jooksul toimuvad ka kolm praktilist koolitust, mis on suunatud väiketootjate igapäevastele väljakutsetele. Koolitajad töötavad koolituste käigus ka osalejate enda toodete, pakendite ja lugudega.

1) Ajaplaneerimine mikroettevõtjale

Koolitus keskendub sellele, kuidas mikro- ja väikeettevõtjana:

• oma aega paremini juhtida
• stressi vähendada
• keskenduda tegevustele, mis päriselt ettevõtet edasi viivad.

Koolitust viib läbi Produktiivsusklubi, kelle lähenemine aitab ettevõtjal lõpetada pideva “tulekustutamise”, luua selgema süsteemi oma töö ja prioriteetide juhtimiseks ning hoida fookust kõige olulisematel tegevustel.

2) Julgus sotsiaalmeedias nähtav olla

Koolitus aitab ettevõtjatel tunda end kaamera ees loomulikult ja enesekindlalt, et oma toodet või teenust sotsiaalmeedias paremini tutvustada.

Koolitajaks on Aveli Jänes, endine TV3 saatejuht ja esinemiskoolitaja, kes aitab osalejatel:

• saada kaamera ja mikrofoniga sõbraks
• teha lihtsaid esinemisharjutusi
• kogeda turvalist ja toetavat tagasisidet
• kasvatada enesekindlust oma loo ja toote jagamisel
• oma toodet targemini müüa

3) Toote pakend ja brändi terviklikkus

Koolitus keskendub sellele:

• milliseid pakendeid saab luua
• kuidas sinu toote pakendit edasi arendada
• kuidas luua brändi terviklikkust

Koolitajaks on Helena Nagel, disainistuudio Dilk asutaja, kes on osalenud Kuldmuna konkursi žüriis ning võitnud ka ise mitmeid Kuldmuna auhindu.

Mida programm sulle annab?

Programmi lõpuks:

• oled sõnastanud selgemalt oma ettevõtte järgmised arengusammud
• oskad oma aega teadlikumalt planeerida ning keskenduda tegevustele, mis päriselt ettevõtet edasi viivad
• tunned vähem stressi, sest sul on selgem süsteem oma töö ja prioriteetide juhtimiseks
• tead, kuidas oma toodet ja lugu paremini nähtavaks teha
• tunned end kaamera ees ja sotsiaalmeedias julgemalt
• oled saanud praktilisi ideid oma pakendi ja brändi arendamiseks
• oled loonud väärtuslikke kontakte teiste väiketootjatega ja saanud uusi vaatenurki

Kellele programm sobib?

Programm on mõeldud Raplamaa väike toidutootjale, kes soovib:

• oma ettevõtet teadlikumalt arendada
• saada uusi ideid ja praktilisi tööriistu
• õppida teiste ettevõtjate kogemusest
• olla oma tootega nähtavam

Millal programm toimub?

Programm toimub kolmapäeviti, kuupäevadel:

1.04 Coachiv rabamatk, Mari Kirss

15.04 Ajajuhtimise koolitus, Produktiivsusklubi

6.05 Julgus sotsiaalmeedias nähtav olla, Aveli Jänes

20.05 Mastermind kohtumine, Mari Kirss

10.06 Pakendi- ja brändi koolitus, Helena Nagel

17.06 Mastermind kohtumine, Mari Kirss

Kus programm toimub?

Programm viiakse läbi Raplamaal, erinevates asukohtades.

Kuidas programmiga liituda?

Programmi kohtade arv on piiratud, et hoida grupp väike ja toetav.

Programmis osalemiseks palume täita kandideerimisavalduse. Osalejad valitakse avalduste põhjal, et moodustada ettevõtjate grupp, kus kõigil on võimalik programmist maksimaalselt kasu saada.

Osalustasu: 100 €  (sisaldab kõiki koolitusi, kohtumisi ja kohvi-ning lõunapause)

Osalevatele ettevõtetele rakendatakse vähese tähtsusega abi (VTA). Lisainfo: Riigiabi info.

Kandideerimine on avatud kuni 24.03

Lõpliku valiku teeme teatavaks 25.03

KANDIDEERI SIIN.

Täpsem info:

Mari Kirss
Ettevõtluskonsultant, SA RAEK
mari@raek.ee
Tel 53323681

Seminari korraldamist kaasrahastab Euroopa Liit projekti “Atraktiivne Raplamaa ettevõtluskeskkond” raames.