Innustavad lood

LOODNA: VÄIKESTEST IDEEDEST SUURTE TEGUDENI

28. juuni 2024

Maikuus sai üks innustav ja silmaringi laiendav teekond… alguse – kindlasti mitte lõpu! Raplamaa osales kogukonna ABCD* mudeliga arendamise üleriigilises pilootprojektis. RAEK kutsus jaanuaris kogukondi kandideerima ja programmi osalema valiti Märjamaa vallast Loodna küla.

* ABCD = Asset-Based Community Development = ressursipõhine kogukonna arendamine

Osalejatele olid toeks ABCD treeningu läbinud hõlbustajad:
– RAEK-i vabaühenduste konsultant Teele Ojasalu;
– Tartu Ülikooli kogukonna arendamise ja sotsiaalse heaolu magistriõppe vilistlased Karin Ratas ja Helen Kari.

Loodna esindajad kirjutasid kandideerimisel, et “oleme külakogukonna arenguga alguses. Aktiivsemad liikmed on umbes kaks aastat tegutsenud ühtsema kogukonna nimel. Loodna külla on tulnud elama uusi inimesi ja noori peresid. Soovime luua ühtset kogukonda, et külaelu arendada ning et ka Loodna küla oleks veel atraktiivsem potentsiaalsetele elanikele. Meie tugevus on teineteist toetavad ja täiendavad entusiastlikud kogukonnaliikmed.”

Loodna elanik Helvika Rass sõnas Raplamaa Sõnumite kajastuses, et nad said „tänu sellele projektile kogukonna liikuma.“.

Hea ülevaate Loodna ABCD teekonnast leiad:
– Märjamaa Nädalaleht 17.04.24 “Loodna küla käib ABCD radadel“;
– Tre Raadio 12.06.24;
– Raplamaa Sõnumid 25.06.24 “Loodna küla hakkas rohujuure tasandilt tähestikku õppima“;
– kohtumiste päevikust.

ABCD mudeli pilootprogramm on osa Siseministeeriumi strateegilisest partnerlusest „Kogukonnakeskse lähenemisviisi rakendamine 2023–2026“, mille eesmärk on suurendada Eestis tegutsevate kogukondade võimekust ja kriisivalmidust ning edendada kohalikul tasandil kogukonnakeskset valitsemisviisi. Partnerluse elluviimiseks teevad koostööd viis organisatsiooni: MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused, Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut, Eesti Rahvaülikoolide Liit, Eesti Koostöö Kogu ja OÜ Toimevõimendi.

TEENUSE KRIISIKINDLUSE VÕTI ON HEANAABERLIKUD SUHTED

09. oktoober 2023

Teenuse küla pälvis kevadel Siseministeeriumilt Eesti parima naabrivalvepiirkonna tiitli (Raplamaa Sõnumite kajastus). Suur suvi on meid sügisesse toonud ja nii uurisime Teenuse, Luiste ning Urevere külavanem Maris Leemetsalt, millised arengud on tema kodukandi turvalisuses toimunud. Suunavad küsimused esitas Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse vabaühenduste konsultant Teele Ojasalu.

Särtsu!

Tänu Päästeameti eelmise aasta projektivoorule on meie kogukond generaatori võrra rikkam. Generaatori saabudes annetas üks meie kogukonna liige kogukonna ühiskasutusse ka sõiduauto järelkäru, nii et generaator on mobiilne. Laiemalt mõeldes on see olemas nii meie kogukonna liikmete vajaduste katmiseks kui ka selleks, et me ise saaks vajadusel minna appi hädasolijale. Järgmiseks sammuks on leida võimalused, et kogukonnakeskuse elektrisüsteem oleks kohandatud generaatoritoitele ajutiseks üleviimiseks. Hetkel saame Teenuse mõisa elektriga tagada vaid läbi pikendusjuhtmete. Teine suurem väljakutse on koolitused, esmavajaduseks esmaabikoolitused.

Kuidas naabrivalve teil täpsemalt töötab, millistes kanalites inimesed märkamisi jagavad?

Meil on olnud erakordselt rahulik, aga kas see ei peakski olema eesmärk? Kogukonnal on oma Facebooki grupp ja sealtkaudu jagatakse operatiivset infot nii kahtlaste sõidukite, hulkuvate koduloomade või inimeste kohta. Tõenäoliselt kõige kurioossem oligi ühe turisti sattumine meie küladesse. Ilma seljakotita välismaalase liikumine mööda teed, mis viib otse metsa/põllule, aga ei ole ühendatud ühegi teise teega, äratas koheselt huvi. Järgmisel päeval sattus noormees kokku ka siinsete inimestega – kes juba olid teavitanud ka kohalikku politseid – kuid tuli välja, et tegemist oli tõesti juhusliku turistiga.

Elanikkonnakaitse riiklik fookus

Kas olite kriisiplaani ettevalmistamisel kursis, et ka riik on kogukondlikule elanikkonnakaitsele tugevalt rõhku pööramas ja suve lõpus avaneb (toim – avanes 22.08) selle tugevdamiseks lausa eraldi meede, kodanikuühiskonna innovatsioonifondi elanikkonnakaitse voor?

Jälgisime huviga kogu avalikult kättesaadavat informatsiooni ja eriti elanikkonnakaitsega seonduvat. See on oluline tugi, et riik on lisanud ametikohti elanikkonnakaitse valdkonda ja siseministeeriumis on ka eraldi asekantsler, kes just selle küsimuse eest vastutab. Nagu asekantsler on öelnud, tuleb järgmise paari aastaga tagasi teha kogu viimase 30 aasta jooksul tegemata jäänud töö. Ei kadesta, aga oleme hea meelega nõus toetama, sest kasu on suur just meile, kogukondadele. Ja ka riigile, kes ilma kogukondade mõistmise ja toeta ei saa selles vallas palju ära teha. Oleme jälginud ka Siseministeeriumi ja KÜSKi toetusmeedet elanikkonnakaitse valdkonnas. Märjamaa valla kutsel osaleme ka arutelus, kuidas kohalikud mittetulundusühingud (toim – ka seltsingud) saaksid antud meetme toel valla kogukondade kriisivalmidust toetada.

Kriisiplaani telgitagused

Kuidas plaani täpsemalt koostasite, kas oma jõududega või kaasasite ka valdkonna eksperte? Kas ja milliseid juhendmaterjale kasutasite?

Kriisiplaani ei olnud ju meist keegi loomulikult varem teinud ja ega kui aus olla, siis näidiseid* polnud ka väga veel eelmisel aastal võtta. Tol hetkel oli meil ideede testimise ja arutelude korraldamisel toeks KÜSKi kogukonna eestvedaja stipendiumiga kaasnev võimalus kasutada mentorit. Rait Talvik nõustas meid väga professionaalselt, tema kaudu ja ka eraldi tuli nõu küsida ka nii päästjatelt, politsei kui ka Naabrivalve esindajatelt. Haruldaselt hästi haaratav ja loogiline oli Võrumaalt Roosiku küla kriisiplaan, mille põhistruktuuri kasutasime oma plaani väljatöötamisel. Nii veider kui see pole, 2022. aasta suvel internetist pea mitte ühtegi muud näidet kogukondadel leida ei olnud. Müts maha selle kogukonna ees! Kriisid on aga mitmes mõttes kohaliku mõõtmega. Need sõltuvad nii kohalikust looduskeskkonnast, tööstuskeskkonnast, ligipääsetavusest, kaugustest keskustest, kohalike asulate asustustihedusest, inimeste teadmistest ja oskustest ja konkreetsest kriisist. Seega isegi kui sama kriis on kahes Eesti otsas – näiteks maastikutulekahju – siis lahendus on ikka kohalik. Püüdsime oma plaanis anda soovitusi, mida konkreetse kriisi ilmnemisel meie inimene ise saab teha, vähendades teadmatuse hulka.

Infolõksus? Tunne oma naabreid!

Hiljuti on seda küsimust ka teadlased maailmas rohkem uurinud ja on tuvastatud, et kriisis katkevad esimesena tavapärased kommunikatsiooniliinid. See on eriti akuutne meiesuguses kogukonnas, Läänemaa piiril, kus juba niigi on teada, et elektrivarustuse väljakutsed on suuremad ning elektri kadumine tähendab ka kommunikatsioonimastide kadumist. Riik võiks kaaluda, kas on võimalus kohustada telekomifirmasid kohalikele omavalitsustele infot jagama, millises piirkonnas neil ei ole varugeneraatoreid ning et suurema elektrikatkestuse ajal just selle või teise piirkonna inimesed võivad sattuda infolõksu. See aitaks suunata ka piiratud vahendeid nt generaatorite hankimiseks või kogukondade koolitamiseks. Infopuudus võib aga tähendada elu ja surma valikuid. Näiteks seesama maastikutulekahju ja evakueerumine – kui sul on info, kuhu suunas evakueeruda, on kõik hästi, aga kui sul seda ei ole, siis võid teha mitu kahjulikku otsust. Lahkuda kodunt, aga vales suunas, või jääda kohale, võib-olla tulelõksu. Sideliinid on haavatavad mitmetele kriisidele ning lahendus on kahjuks või õnneks nn kiviaegne – tunne oma naabreid. See on ka meie kogukonnas üks läbiv mõte, pakkuda kogukonnaüritusi ja -tegevusi erinevate huvidega inimestele, et kõik leiaksid vähemalt aasta jooksul võimaluse ja vajaduse kodust või suvilast välja tulla ja tutvuda naabritega. Kes on leidnud enda jaoks kontserdid, kes matkad, kes ühisürituste korraldamise, käsitöö või ajaloo, kes turvalisuse teemad. Me ei tea seda ette, aga üks telefoninumber või naabri liikumiste teadmine võib mingis olukorras päästa elu.

Kui suur oli sisuliselt kaasa mõtlev töörühm? Kas ja kuidas oli kaasatud KOV?

Korraldasime oma kriisiplaani aruteluks külade kokkusaamise, kus osales ca 25 inimest. Meie küladesse on sisse kirjutatud ca 130 inimest. Ehk viiendik ei olegi nii halb tulemus arvestades, et 130 hulgas on ka lapsi või ka neid, kes tegelikult ei ela alaliselt siin. Käisime peaaegu kõik kriisiolukorrad ükshaaval läbi ning ikka ja jälle jõudsime paari põhilise murekohani. Elektrikatkestus, seetõttu 1-2 tunni jooksul andmeside kadu, 4-6 tunni jooksul telefoniside kadu. Operatiivteenuse jõudmine meie piirkonda. Hajaasustuse ja keskuste ääremaana sõltume eksistentsiaalselt sellest, kas keskuseski on samal ajal kriis. Esimesel juhul peame sisuliselt arvestama ainult ise hakkamasaamisega, sh teades, et meie 130 elaniku seas ei ole mitte üht, kes oleks arst või seotud valdkonna esindaja, samas on meil külades nii sülelapsi kui ka vanureid, kelle jaoks võib ainuüksi arsti puudumine osutuda elutähtsaks.

Kuigi arutelu toimus meil kogukonna sees ja kaardistus sai kriisiplaaniks ka KOVi kaasamiseta, siis see ei tähenda, et meil oma kriisiplaanist tulenevalt ei oleks olnud KOViga kontakte. Oleme oma plaani jaganud nii maakonna, päästjate kui vallajuhtidega ning pigem tuleb tõdeda, et meile endale sai kriisiplaani koostades selgeks, et on oluline, et vallakeskuses mõistetaks ääremaade probleeme ja näiteks kommunikatsiooni tagamine või esmaabikoolituste regulaarseks viimine võivad osutuda elutähtsaks.

Mida teeksite koostamisel praegu teisiti?

Tagasivaates tundub peaaegu uskumatu, et me üldse nii tublid olime ja kriisiplaani kokku saime 2022. aasta juuli-augusti jooksul, väga lühikese ajaga. Kogukonna tugi ja sisend külakoosolekutelt ning kriisiplaani arutelukoosolekult oli selleks väga oluline. Suvi ei ole tegelikult maapiirkonnas kogukonna kaasamiseks mingi lihtne aeg… Pea kõigil on põllud, koduloomad, aiad, metsaskäigud, sünnipäevad, suveüritused, pulmad. Ükski kuupäev ei sobi kõigile võtmeisikutele. Uuel ringil alustaksime kindlasti sügisel ja peaks arutelusid talvel, kui inimestel on oluliselt rohkem aega.

Rollid paika

Oluline õppetund on ka see, et kõik ei ole kirjamehed. Selle õppetunni olime saanud meie teisest samaaegsest projektist, külade raamatu jaoks lugude kogumisest. „Jõeäärsed jutud“ sai just nii paks osalt tänu sellele, et me leidsime paar kanget, kes teiste eest asju kirja panid. Midagi pole teha – inimesed, kes teavad, kuidas erinevates kriisides käituda, võivad küll olla väga head selle selgitamisel suuliselt, aga kui paluda see neil kirja panna, siis see osutub ületamatuks. Seega kahtlustan, et kriisiplaani koostamisel peab oma kirjalike tööde nobenäpp seltskonnas olema, sest ega muidu midagi paberile ikka ei saa. Eks tulemuseni jõudmine on kogukonna ühine pingutus, aga erinevate oskuste ärakasutamine on ka oskus, et kohe alguses oleks ülevaade, kes kirjutab projekti, kes vaatab arved üle, kes korraldab kohtumise, kes juhib arutelu, kes pakub sisendit ja kes kirjutab plaani kokku. Kui üks neist on puudu, siis võib tulemus ikkagi tulemata jääda.

Kas ja kui tihti plaani üle vaatate ja kaasajastate?

Meie plaan on veel päris uus, kuid oleme saanud juba esimese märgi sellest, et plaani tuleb kaasajastada. Seega on tegelikult hea meel, et me seda ei ole kivisse veel raiunud. Puuduolev kriis on nimelt rahetorm, mis augusti alguses Eestimaa mõningaid piirkondi ootamatult tabas ja nägime oma silmaga, kuidas kogukond sellele reageeris. Saab paremini! Igal juhul paar soovitust oleks juba niigi, aga järgmisel koosolekul kuulame kõiki ideid. Tõenäoliselt oma autode jaoks peaks igaüks siiski olema valmis leidma koduhoovil või töökohas varjualuse, kuhu need rahetormi ajaks parkida, või siis olema valmis vatitekkidega klaase katma. Katuseaknad vajaksid tõenäoliselt sarnaselt pehmendavaid lisakatteid, aga ma usun, et lugejatel on veel paar head mõtet, millega võiks ikkagi enne järgmist rahetormi juba arvestada. Ka see on teaduslikult kinnitatud, et rahetormid sagenevad, need toimuvad konkreetsetes kohtades, kus looduslikud õhuvoolud seda võimaldavad (nt mitte igal pool Eestis) ja kui see on sinu kogukonna piirkond, siis parem olla selleks valmis.

Kriisid piiridest ei hooli

Minu sooviks on jõuda naaberkogukondadeni teistes maakondades, et ka nendega oma kriisiplaane võrrelda ja kooskõlastada võimalikke tegevusi kriiside korral. Millegipärast on tunne, et Eestis info üle vallagi piiri, aga kindlasti üle maakonna piiri ei taha hästi liikuda. Kriisid kahjuks sellest piirist ei hooli.

Ilmus 2023. aasta oktoobris Raplamaa Omavalitsuste Liidu tervise ja turvalisuse eriväljaandes.

* ROL koondab juhendmaterjalid peagi oma kodulehele. Lisame selle viite siis ka siia.

Külapäeva ettevalmistus Luiste külas