Uudised

Aasta viimasest kirjast leiad:

★ uus info!

Rahastusvõimalused:
1) Põhjamaade Ministrite Nõukogu meetmed (al jaanuar 2024);
2) BAFF-i dialoogiprogramm (TA 15.01); ★
3) Interreg Kesk-Läänemere programmi infopäev (30.01);
4) CERV-i laste õiguste ja osalemise taotlusvoor (TA 26.03).

Sündmused, tunnustamised ja muud:

5) põlvkondadeülese koostöö avalik õppepäev (04.01 Kaereperes); ★
6) maakondlikud tunnustamised (TA 05.01);
7) andmekaitse töötuba (12.01 Tallinnas); ★
8) riigi arengu uurimisteemade ideekorje (TA 31.01). ★

Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži “Kogukonnatöö vananevas ühiskonnas” magistriõppekava üliõpilaste AVALIK ÕPPEPÄEV Kaereperes kutsub:

– mõttega kuulama üliõpilaste köitvaid ettekandeid;
– osalema harivas rollimängus.

Õppepäev toimub N, 04.01.2024 Valtu Seltsimajas kahes osas:

– kell 10:00-13:30 – ettekanded “Kogukonna ressursside analüüsi ja põlvkondadevahelise koostöö ideede” teemadel;
– kell 16:00-17:00 – kaasamise ja vanuseliste stereotüüpide rollimäng.

Kohti on piiratud arv. Osalemise palume registreerida hiljemalt 03.01.
Osalustasu ei ole. Kui plaanid osaleda ka õhtuses blokis, võta lahkelt teadmiseks, et sündmuskohal lõunaeinet ei pakuta. Suurem valik söögikohti asub Raplas vähem kui 10 minuti autosõidu kaugusel.

Sündmusele on oodatud kõik, kes soovivad:

– paremini mõista eakate rolli ja väärtust kogukonnas ning ühiskonnas;
– osata eakaid kaasata ja nendega koos toimetada nii oma kogukonnas ja/või laiemalt.

Nii et tulge kaasa mõtlema, igas vanuses aktiivsed kodanikud, kohalike omavalitsuste esindajad ja hallatavate asutuste töötajad, teiste organisatsioonide esindajad ja ka kogukonnateadlikud ettevõtjad!

Ettekannetes käsitletakse erinevaid kogukondi: geograafilisi, vajaduspõhiseid, ankruid jne. Väärt ülevaate leiab soojenduseks Dagmar Narussoni artiklist. Narusson on Tartu Ülikooli kogukonnatöö õppejõud ja sotsiaalse innovatsiooni teadur ning avatud dialoogi praktik.

Põlvkondadeülene koostöö kui heaolu alus!

Sündmuse korraldajad on Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledž, Arendusselts Koduaseme ja Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus. Päeva toetavad Valtu Seltsimaja ja Kehtna vald.

Harju-, Rapla-, Läänemaa DMO koostöömudeli (Destination Management Organization) ja disainiagentuuri Neway koostöös valmis piirkonna turismiprofessionaalidele suunatud kaasaegne ning kasutajasõbralik veebiplatvorm, mille loomisel kasutati strateegiliste tööriistadena disainmõtlemist ja teenusedisaini.

Veebilehe sisu luues on keskendutud järgnevale:

• Informatsiooni kättesaadavus. Saad kogu vajaliku info ning kasulikud viited ühest kohast
• Koolitus ja areng. Leiad infot nii tulevaste koolituste kohta kui möödnud koolituste materjalid.
• Usaldusväärsus. Leiad siit vajalikud kontaktid ja info võrgustiku kohta, kellega koostöös konkurentsivõimet tõsta ning turismitulusid suurendada.

Vaata uut meie turismiprofessionaali veebilehte SIIT  ja salvesta leht oma lemmikutesse!

Kohaliku omaalgatuse programmi 2023. aasta sügisvooru laekus 29 projektitaotlust. Kõik taotlused vastasid tehnilistele nõuetel ja läksid seega hindamisele:
– meetmes “Kogukonna areng” 10;
– meetmes “Investeeringud ja kogukonnateenuste arendamine” 19.

Hindamiskomisjon tegi ettepaneku toetada kokku 12 projekti:
– „Kogukonna areng“ 5,
– „Investeeringud ja kogukonnateenuse arendamine“ 7.

Hindamiskomisjoni ettepanekule toetudes tegi Raplamaa Omavalitsuste Liidu juhatus 23.11.2023 otsuse nr 127. Toetuse saajate nimekirja vaata siit.

Otsused saadetakse taotlejatele e-toetuse keskkonda, toetused makstakse välja hiljemalt 04.12 (KOP-i määruse § 18 järgi otsusest kümne tööpäeva jooksul).

21. novembril Kaereperes Valtu Põhikoolis toimunud tunnustusõhtul selgus „Raplamaa aasta tegu 2023“ ja see on Teenuse kogukonnaraamatu “Jõeäärsed jutud” koostamine ja väljaandmine. Teenuse Naiste Ühenduse ja Maris Leemetsa nimel võtsid kodanikualgatuse maakonna kõrgeima tunnustuse vastu Gerli Sein ja Helle Rehepapp.

Kiika kogu tunnustatute nimekirja siin.

Mis saab klaasist pärast seda, kui oma supipurgi konteinerisse viskame või karastusjoogi pudeli taaraautomaati viime? Siis läheb see Järvakanti ja leiab endale uue elu, mõnikord ka natuke ootamatul kujul.

Rääkides klaaspurkidest ja -pudelitest uute sarnaste toodete valmistamisest, ei saa üle ega ümber Sibelco Green Solutions Estonia OÜ tehasest Järvakandis. Lihtsustatult öeldes võtab tehas pakendiklaasi (pudelid, purgid) ja lehtklaasi (vanad aknad), puhastab saadud massi kõikvõimalikest muudest jäätmetest ning purustab selle. Tehase toodangust saabki uusi pudeleid valmistada.
Kuigi tehas ise on Järvakandis juba ligi kümme aastat tegutsenud, on Sibelco nimi uus. Varasema nime Krynicki Glass Recycling OÜ all tegutses Poola pereettevõte. Uus omanik on suur rahvusvaheline kontsern üle 6000 töötajaga, mille põhitegevusala on tegelikult kaevandus.
Valdavalt kaevandatakse mineraale klaasitööstusele (räni, kaltsium, naatrium), aga tegevuste hulka kuulub ka keraamikatööstuse vajaliku toorainega varustamine. Nähes klaasipuru tootjates konkurente, otsustas kontsern tehased endale osta.
„Tänaseks oleme Euroopa kõige suurem klaasijäätmete sorteerija, Euroopas on 23 tehast. Ambitsioon on saada maailma suurimaks,” ütles Balti regiooni juht Mait Järvik.
Järvik rääkis, et Eestis kogutud klaasijäätmetest tuleb lõviosa nende tehasesse. Aga kuna väikeses Eestis ei ole tehase jaoks piisavalt toorainet, tuuakse klaasijäätmeid juurde ka Soomest. Järvik tõdes, et tooraine hankimine on seaduse eripäradest tulenevalt keeruline. Kui näiteks Eesti Keskkonnateenused müüb tehasele sada tonni klaasijäätmeid, tahaksid nad vastu saada taaskasutustõendit täpselt saja tonni peale.
„Tegelikult on see võimatu, sest seal on ka muud prügi, kaks protsenti ainuüksi on niiskus ja vesi,” rääkis Järvik. Ta selgitas, et Euroopa Liidu seaduste järgi saab seda tingimust aga täita jäätmeid riigist välja müües, mida loomulikult ka ära kasutatakse.
Kas asjaajamist ei võiks lihtsamaks teha oma konteinerite paigaldamine klaaspakendite kogumiseks? Järvik ütles, et nad on kaalunud võimalust tehase ette konteiner panna, kuid laiemalt nad seda kindlasti tegema ei hakka, sest see teeks neist jäätmekäitleja ja seda nad ei soovi.
Seega võtavad nad vastu juba kokku kogutud klaasijäätmeid. Pandipakendi puhul on materjal puhas, pakendikonteinerite sisu sisaldab aga tõepoolest kõike, alustades mähkmetest kuni metalli ja keraamikani.
„Põhitöö teevad ära optilised klaasisorteerid ehk robotmasinad, kust klaas kukub läbi. Iga tükk, mis sellest klaasist kukub, registreeritakse kaamerate poolt ja hinnatakse, mis asi see on, kas ta üldse on klaas, mis värvi ta on, mis tüüpi klaas ta on,” rääkis Järvik. Nutikad masinad saavad aru isegi sellest, kas tegemist on kõvasulamklaasi (näiteks saunausteks kasutatav klaas) või tavalise klaasiga.
Neid kahte omavahel kokku segada ei saa, sest ühe sulamistemperatuur on mitusada kraadi kõrgem kui teisel. „Kui selline klaasitükk on tavaklaasi puru sees, mis läheb pudelite tootmisesse klaasisulatusvanni, siis need tükid jäävad sinna nagu kivitükid, need ei sula ära ja need rikuvad ära toote, seavad ohtu selle kvaliteedi,” rääkis Järvik.
Tehase töö suurimaks vaenlaseks on kivimid, näiteks keraamilised nõud, ja nendega võitlemiseks peavad masinate kõrval andma oma panuse ka inimkäed. „Metallid me saame ülilihtsalt välja, sest kas magnet või pöörisvooluseade viskab nad välja. Käsisorteerija üks põhiülesanne on kõik kivimid välja võtta. Kui ta saab pooliku tassi kätte, on üks tükk päästetud. Kui poolik tass läheb natuke edasi
purustajasse, siis seal võib olla sadu või tuhandeid tükke. Ja needsamad tuhanded tükid peab optiline sorteer suutma välja puhuda. Aga ilmselgelt ükski seade ei ole kunagi 100 protsenti töökindel,” rääkis Järvik.
Pärast keerulist protsessi saab jäätmetest puhas klaasipuru. „Lõpuks tuleb toode, mis on kahes erinevas fraktsioonis ehk suuremad tükid ja peenem puru ja värvid eraldi – valge, roheline, pruun,” rääkis Järvik. Läbipaistev klaas liigub üle õue naabertehasesse, kus O-I Estonia sellest ainukesena Eestis purke ja pudeleid valmistab. Ligi pool tehase toodangust ongi just O-I Estoniale sobilik klaas. Järvik ütles, et Sibelco tehast ei oleks, kui kõrval poleks O-I tootmist, ja seega otsitakse ka teadlikult võimalusi maksimaalselt palju läbipaistvat klaasipuru toota.
Värviline klaas läheb praegu veel üle piiri. Pruun klaas liigub valdavalt Poola, kus sellest tehakse pudeleid ja purke.

Innovaatiline klaasvahtkillustik

Klaasist ei pea alati ilmtingimata uuesti pudel või purk saama. Näiteks Sibelco tehase rohelisest klaasist tehakse viimastel aastatel Soomes klaasvilla. Kuid ka klaasipealinnas on olemas innovaatiline Green Gravels OÜ tehas, mis toodab klaasvahtkillustikku, andes materjalile hoopis uue kuju ja kasutusvõimalused. Klaasvahtkillustikku saab kasutada nii infrastruktuuri rajamisel kui ka hoonete ehituses.
Poolteist tegutsemisaastat on olnud keerulised. Kohe tootmise alguses algas sõda Ukrainas ja sellega kaasnesid kõrged energiahinnad, mis sundisid mõneks ajaks tehase peatama. Ettevõtte juht Timo Taniel tõdes, et aasta oli huvitav ja õpetlik. Raske on ebakindlal ajal uudse tootega turule tulla. Keerulise perioodi jooksul vaadati oma tegevus üle ja tehti ka mitmeid parendusi. „Kui sarnane olukord peaks uuesti tekkima, siis ma arvan, et me suudame seda kukkumist leevendada,” rääkis Taniel.
Uudset toodet on nüüdseks kasutatud näiteks Eesti suurima rohekatuse ehitamisel, aga ka talumajade renoveerimisel põrandates ja vahelagedel, põhumajade ja maakeldrite rajamisel, samuti näiteks basseinide ehitamisel. „Materjali kasutusvaldkond on otsatu,” ütles Taniel.
Seda on pärast teatud ümbertöötamist kasutatud ka looduslike savikrohvide sees ja hetkel testib Riia Tehnikaülikool materjali betoonsegudes. „Nad on väga optimistlikud sellel suunal,” ütles Taniel.
Suurem osa toodangust läheb ekspordiks, kuid teatud kodumaistes projektides on Green Gravels saanud sellegipoolest kaasa lüüa.
Klaasvahtkillustiku teine kasutusvaldkond on teedeehitusega seotud. RMK kasutas tänavu kahe metsatee rekonstrueerimisel klaasvahtkillustikku ja saavutas parema tulemuse, kui seniste lahendustega. Taniel rääkis, et tegemist oli soise alaga, kus vana kruusa ja killustiku lahendus oli lihtsalt liiga raske. Tee vajus oma raskuse all laiali. Tavalise killustiku asemel kasutati klaasvahtkillustikku, mis on kümme korda kergem. „Tellisime pärast teede valmimist Soomest uuringumasinad, mis veendusid, et tee ületab kõiki parameetreid, millele ta vastama peaks,” rääkis Taniel.
Tulevikku vaatab ta optimistliku pilguga. Toodetava klaasvahtkillustikuga saab ehitada kiiremini, efektiivsemalt ja loodussäästlikumalt ja see aitab täita seatud rohe-eesmärke. „Tegu on üle 99% ringmajanduse tootega,” ütles Timo Taniel. Pealegi on piirkond, kus tehas asub, tegevuseks väga soodne, kõrval on teisi klaasiga tegelevaid tööstusi. Taniel ütles, et toetavad on ka Kehtna vald ja Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus.

Katri Reinsalu
Raplamaa Sõnumid

Artikkel valmis Euroopa Regionaalarengu Fondi projekti “Raplamaa PATEE 2020-2023” toel.

RAEK-i vabaühenduste ja kogukondade arenguprogramm “Jätkusuutlikud kogukonnad Raplamaal” esitleb:

KOGEMUSKOHVER #2 │ Mitu rauda tules!
Teine* peatus L, 11.11.23 kell 10:30-15 Teenuse mõisas.

Kohvri teine peatuspaik on ärksa kogukonnaeluga Teenuse küla Märjamaal. Meid võõrustab mitmel rindel aktiivselt toimetav Teenuse Naiste Ühendus. Vestlust hõlbustab vabaühenduste konsultant Teele Ojasalu.

Loominguline kondikava:
● 10:30-11:00 mõisatuur – soovi korral võib kohale tulla ka kella 11-ks.
● Al 11:00 Teenuse ühingu ja kogukonna lugu. Erinevate toetusvõimaluste edukas kasutamine, kogukonnateenuste pakkumine ja sündmuskorraldus, riiklikult tunnustatud kriisiplaani koostamine ja elanikkonnakaitse, kogukonnaraamat…! Neil naistel juttu jätkub.
● Tutvumisring.
● Väike praktiline infopooltund RAEK-ilt – oma loo talletamine ja esitlemine slaidikavas, videotes ja sotsiaalmeedias.
● Vaba vestlusring kohtumise teemal, aga miks mitte ka kõigest muust, mis kohalolijatele parasjagu oluline.

Kohtumine on osalustasuta.

Osalema on oodatud vabaühenduste (MTÜ-de ja SA-de) ja kogukondade esindajad ning eraviisilised kodanikualgatustega tegelejad. Kohti on piiratud arv, nii et registreeru aegsasti. Ühingust või kogukonnast on teretulnud osalema ka mitu esindajat. Seltsis segasem!

Registreeru hiljemalt 08.11 siin. Osaluse kinnitame e-kirjatsi, FB sündmusele enda märkimine ei taga kohta. Koosolemise vältel pakume joogipoolist ja energiaampse.

Uuri lisaks teele@raek või 5569 1954.

Programm toimub Raplamaa Partnerluskogu LEADER-i “Kogukonna edendamise” meetme RAEK-i ja Koolitaja OÜ ühisprojekti “Jätkusuutlikud kogukonnad Raplamaal” toel.

RAEK-i vabaühenduste ja kogukondade arenguprogramm

“Jätkusuutlikud kogukonnad Raplamaal” esitleb:

KUJUNDUSKESKKONNA CANVA KOOLITUS
toimub E, 13.11.23 kell 10:45-15:15
Rapla Riigimajas Tallinna mnt 14.

Osalema on oodatud ennekõike vabaühenduste (MTÜ-de ja SA-de) ja kogukondade esindajad ning eraviisilised kodanikualgatustega tegelejad. Koolitus sobib kenasti esimeste praktiliste sammude tegemiseks kui keskmisel tasemel oskuste täiendamiseks.

Miks Canva ja Jane Helandi?

• Üks populaarsemaid ja võimalusterohkemaid eelarvesõbralikke veebipõhiseid kujunduskeskkondi.
• Sobilik igal tasemel kasutajale, nii algajatele kui asjatundjatele.
  

Jane Helandi on kirglik mikroettevõtja, koolitaja, vabakutseline õpetaja ja elukestva õppe entusiast. Teda võib näha kõige rohkem õpetamas või ise õppimas midagi uut, sest see käib uue ajastu tööelu normide juurde. Canva PRO on Jane igapäevane kujunduskaaslane juba seitse aastat. Kuigi kiiresti kasvav ja järjest populaarsust koguv Canva tähistas hiljuti juba oma 10. sünnipäeva, leiab Jane sealt endiselt uusi avastamisväärt võimalusi. Tule ja avasta aga ka seda, mida Jane Canvaga ei teeks ja millised ülesandeid ta usaldab professionaalsetele kujundajatele. Canva aitab kulutõhusalt luua silmapaistvat visuaalset sisu.

Koolituse omaosalus on 25 €. Tasumine toimub arve alusel enne koolitust.

NB! Loobumisel osalustasu ei tagastata, kui koht jääb kasutamata.

Kohti on piiratud arv, et osalemisest oleks võimalikult palju kasu. Seega kutsume ühingust või kogukonnast esialgu osalema ühe esindaja.

Registeeru juba täna siin. Osaluse kinnitame e-kirjatsi.

Päevakava:

10:45-11:00 koguneme ja häälestume!
11:00-12:30 I sessioon: sissejuhatus koolitusse, saame tuttavaks ● värvipsühholoogia ● logo kujundamine ● CVI ● failitüübid ● kirjastiilid.
12:30-13:00 lõunastame! NB! Koolitustasu ei sisalda lõunat. Kes soovib kohvilauast toekamat kõhutäit, saab majast välja einestama minna.
13:00-15:00 II sessioon: Canva tutvustus ● autoriõigused Canvas ● erinevad failiformaadid ja esitusviisid ● töö meeskondadega ● praktiline töö (erinevad kujundused) ● Canva AI.
15:00-15:15 küsimused ja vastused.
15:15 oskame midagi uut!

Meetodid: loeng, praktikum, arutelud ja koolitusel osalejate küsimustele vastamine.

Tase: Koolitus on mõeldud nii algajatele kui edasijõudnud kasutajale.

Kaasa võta kindlasti:

• arvuti;
• laadija;
• küsimused, millele ühiselt vastuseid otsida.

Koosolemise vältel pakume joogipoolist ja energiaampse.

Uuri lisaks teele@raek või 5569 1954.

Programm toimub Raplamaa Partnerluskogu LEADER-i “Kogukonna edendamise” meetme RAEK-i ja Koolitaja OÜ ühisprojekti “Jätkusuutlikud kogukonnad Raplamaal” toel.

Kohaliku omaalgatuse programmi 2023. aasta sügisvooru taotluste hindamine on alanud. Kokku laekus 29 taotlust, kõik läbisid tehnilise kontrolli.

Otsused plaanime väljastada hiljemalt novembrikuu lõpuks. Otsuse saadame e-toetuse keskkonna postkasti, nii et tasub veenduda, et teavituste saamine on “Taotleja” lehel sisse lülitatud.

Toetuse vastu võtmist ei ole vaja eraldi kinnitada. Küll palume teavitada koheselt, kui selgub, et soovite taotlemisest või peale positiivse otsuse langetamist toetuse kasutamisest loobuda.

Vastavalt KOP-i määruse § 18 makstakse toetus “saajale välja taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuse alusel ühes osas kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates“.

Küsimusi taotluse kohta saad esitada lahkelt e-toetuse keskkonna postkastist. Projekti elluviimiseks ja aru andmiseks leiad nõuandeid siit.

Arenguprogrammi “Jätkusuutlikud kogukonnad Raplamaal” järgmine kogemuskohver soovib novembris avaneda MÄRJAMAA vallas.

Sarjas on neli kogemuskohtumist ehk -kohvrit, üks igas omavalitsuses. Alustasime oktoobris Rapla vallast. Märjamaa valla koht on veel valimata, nii et hea tegus ühing või kogukond, kutsu maakonna tuliusinad endale külla! Võõrustajaga koos valime ka kohtumise alateema.

Kutseid ootame aadressil teele@raek.ee hiljemalt 20.10.

Pea silmas, et:
– ruumid peavad mahutama mugavalt kuni 20-30 inimest;
– hoone juures peab saama parkida;
– vaja on kuumaks rüüpeks vett keeta, eriti tore on nõude kasutamise võimalus;
– boonuseks on projektori kasutamise võimalus.

Raplamaa majandusfoorumil arutleti, milline on kestlik toidusüsteem ja kuidas sellesse panustada.
Tulevikus võime saada kõhu täis laboris prinditud lõhest või hoopis putukaid krõbistades.

Katri Reinsalu, Raplamaa Sõnumid

Raplamaa majandusfoorum toob juba kümme aastat ettevõtjad kokku kohalike omavalitsuste juhtide ja riigi esindajatega, et üksteist tundma õppida ja mõtteid vahetada. Tänavu võttis majandusfoorum erilise tähelepanu alla toiduvaldkonna. Tootlikkuse kasvatamise ja soodsa hinna
kõrval pööratakse rohepöörde valguses aina enam tähelepanu keskkonnahoiule.
Sissejuhatuse päeva teemadesse tegi Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov. Keskmise Eesti elaniku keskkonnajälg on 3,8 korda üle maa taluvuspiiride. Samal ajal on see suurem ka Euroopa keskmisest jalajäljest. Eesti elaniku keskkonnajälg on Euroopa elanikust suurem elektri, kütte, toidu ning soetatud seadmete osas. Võimalusi jälje vähendamiseks on mitmeid.
„Meie tänane saadaolev tehnoloogiate valik võimaldab meil minna poolele teele või natuke sealt edasi. Pooled tehnoloogiad on alles arendusfaasis,” tõdes oma ettekandes Danilov.
Rohepöörde järgne majandus toetub tehnoloogiatele, mida täna veel olemas ei ole. Ettevõtjad ei tea, millised tehnoloogiad võidukaks osutuvad, ja see toob endaga kaasa palju määramatust.
Eelisseisundis on need, kellel õnnestub kasutusele võtta võidukaid tehnoloogiaid ja neid ka eksportima asuda. Ettevõtted on seega kahe riski vahel – tehnoloogilises võidujooksus mööda investeerida või maha jääda.
Danilov tegi ka väikese ülevaate kuuest arendusjärgus tehnoloogiavaldkonnast, millel võiks Eestile suurim mõju olla. Üks neist on liha alternatiivne tootmine (näiteks mikroobsest toormest liha valmistamise tehnoloogia väljaarendamine). Danilov küll lisas, et raporti kohaselt ei nähta Eestil lihaalternatiivide tootmise potentsiaali.
Veel võiks Eesti paista silma tehisintellekti ja masinõppe, sardsüsteemide ja kiibitehnoloogia, vesinikutehnoloogia, biorafineerimise ja rakutüvede digitaliseeritud arendamise valdkondades.
Murekohta nähakse aga selles, et riigi tugi teadus- ja arendustegevusele Eesti ettevõtetes on napp ja ebaühtlane. Kui teised riigid kasutavad lisaks toetusrahale ka maksusoodustusi, siis Eesti neid kasutusele võtnud ei ole. Kuigi Eesti ettevõtted teevad usinalt roheinvesteeringuid, oleks vaja nende mahtu kahekordistada.
Tulevikutoit kasvab robotite hoole all päeva kõige pikema ettekande tegi teadusajakirjanik ja materjaliteadlane Marek Strandberg, kes
mõtiskles küsimuse üle, mida hakata peale rohepöörlevas maailmas ja rohepöörlevas Eestis.
Ta vaatles teemat filosoofilisemas võtmes, tõdedes, et täna on õhus veel palju teadmatust. Keskkond
meie ümber on muutumas. Pikkade aastate jooksul on maa meile väga soodne olnud, kuid näeme aina enam tingimusi, kus meil on keerukas toime tulla. Inimene on suutnud rikkuda looduse väga peeneid protsesse.
Üks näide sellest võiks olla paar aastat tagasi suvel Kanada keskosas nädalaid püsinud 50-kraadine kuumalaine, mille tõi kaasa muutunud jugavoolude muster. Kuigi Maal on ka varem valitsenud meile harjumuspärasest hoopis teistsugused tingimused, tasub teadvustada, et probleem on just meil endil, kes me sellises keskkonnas vastu ei peaks.
Natuke praktilisemast vaatest rääkis Strandberg ka toiduvaldkonnast ja lisas, et tema välja pakutud muutusi peaks kohe kavandama hakkama. Tulevikuna näeb Strandberg vertikaalaiandust, kus taimed kasvavad oma valgussüsteemiga vertikaalsetes kasvuhoonetes ja nende eest kannavad hoolt robotid. Taimelehtede vahel otsiks esimesi röövikuid sama tehnoloogia, mis oskab täna meie lennujaamades nägusid tuvastada. Nendest vertikaalsetest automatiseeritud kasvuhoonetest võiks saada peaaegu kõike. Strandberg kuvas ekraanile Taanis asuva vertikaalkasvuhoone näite, mis võtab enda alla 1,2 ha. „Kakskümmend korrust, kuus saaki aastas,” lisas ta.

Strandberg möönis, et kogu meie toit ei saaks neist kasvuhoonetest tulla, sest inimese mikrobioomi kujunemiseks on vaja ka mullas kasvanud toitu. „Kõik põllumajandusvõtted, mida me täna oskame, jäävad alles,” rääkis ta.
Tulevikuvalgu tootmiseks on laual samuti palju tehnoloogiaid alustades lõhe printimisest kuni pärmide abil piimavalgu tootmiseni. Nii mõnelgi juhul on tootmine aga täna veel ääretult kallis.
Oma ettekannet kokku võttes toonitas Strandberg, et pool maailma elab energiavaesuses ja vaatab meie poole. Mida kauem läheb meil aega paremate tehnoloogiate kasutusele võtmisega, seda suurem on surve vanade tehnoloogiate arendamisele. Tänase olukorra muutmiseks peab meil olema suur tahe. Väheke positiivsemal noodil jätkates ütles Strandberg, et inimese kasuks räägib võime teha koostööd.

Maadkondlik vaade 
Maakondlikku vaadet aitasid majandusfoorumile tuua Salutaguse Pärmitehas ja Saarioinen Eesti ehk Mamma. Mõlema esindajad rääkisid viisidest, kuidas nad juba täna oma tootmist jätkusuutlikumaks on muutnud. Pärmitehas küsib endalt tulevikku vaadates, kuidas arendada
tooteid, mis vastavad trendidele ja on ka jätkusuutlikud. Kasvava populatsiooni toitmisel võiks siin vaadata pärmivalgu poole. Võrreldes sojast, hernest, sealihast ja veiselihast saadud valguga on pärmivalgul väikseim süsiniku jalajälg ja ka maakasutus.
Pärmipulber ise on aga loomulik maitsetugevdaja, võimaldades vähem soola kasutada. Samas maskeerib see maitse kõrvalnoodid ning on kasulik abimees näiteks vegantoodete arendamisel.
Saarioinen Eesti tegevjuht Aivo Varem tõdes oma praktilisest vaatenurgast, et kuigi justkui soovitakse uuenduslikke tooteid (sealhulgas vegantooteid), on nende väljaarendamine ja turule toomine kulukas ja riskantne. Senine praktika näitab, et ellu jääb 60% turule toodud toodetest.
Varem tõdes, et tarbijate sõnad ei kattu reaalse ostukäitumisega. Kvaliteetse ja uuendusliku toidu ostmise asemel tehakse ostuotsused hinna ja pikaajaliste harjumuste järgi. Nii tuleb toidutootjal endalt küsida, kellele uusi tooteid arendatakse.

Putukad toiduks
Päeva ilmselt suurimat elevust tekitanud esineja oli Erlend Sild, Eesti Putukatööstuse Liidu juht ning BugBox OÜ asutaja ja juht. Tema selge seisukoht on, et tulevikus aitavad meie valguvajadust katta putukad, sest muudmoodi pole võimalik.
Lisaks inimeste toidulauale on meil vaja katta ka lemmikloomade, kala- ja loomatööstuse valguvajadus. Sild rääkis, et tänane toidutootmise süsteem ei ole jätkusuutlik, loomad ja teraviljakasvatus võtavad enda alla suurema osa meie maast, kuid annavad vähe tagasi.
„Peame mõtlema jätkusuutlikumate lahenduste peale,” ütles Sild. Selle näitlikustamiseks ütles ta, et 10 kg sööta annab meile tagasi 1 kg veiseliha, 3 kg sealiha ja tervelt 9 kg putukaid. Putukate kasvatamiseks kulub vähem vett, maad, tööjõudu ja aega. Lisaks on putukate valgusisaldus ka märkimisväärselt suurem kui lihal (100 g kilgis on heal juhul 67 g valku, samas veiselihakoguses on valku 23 g). „Kasutegur on putukatel erakordselt suur,” ütles Sild.
Ja kuigi tema ettekanne algas väga intrigeerivalt, rääkis ta, et tõenäoliselt ei hakka me tulevikus putukaid nende algsel kujul sööma. Putukatest toodetakse pärast kuivatamist valgurikast putukajahu. Sild ütles, et pulber on tegelikult hea pähklise maitsega, kuid see puhastatakse pikema eluea andmiseks maitsest ja rasvadest. Seejärel saab seda lisada erinevatele toitudele, suurendades nii valgusisaldust. Sild usub, et tulevikus ei tekita putukate söömise mõte enam kelleski suuremaid tundeid. Tarbijad muutuvad aina teadlikumaks ja hakkavad vaatama toodete jalajälge.

Raplamaa kui Eesti jätkusuutlikum maakond
Majandusfoorumile tõmbas joone alla paneeldiskussioon, kus osalesid Marek Strandberg, Aivo Varem, Tea Danilov ja Erlend Sild.
Päeva juhtinud Janek Kadarik viskas õhku küsimuse, kuidas tulevikutoitu Raplamaal arendada. Erlend Sild tõdes, et putukafarmide rajamiseks on vaja lihtsalt initsiatiivi. Nõustamisega tegeleb ta ise. Hästi võiks see sobida kokku mõne maakonna suurema tootmisega, et selles tekkinud jääksoojusega kütta putukate elukeskkonda. See võimaldaks sisendkulusid vähendada.
Veel pakkus Sild välja mõtte, miks ei võiks Raplamaa olla Eesti kõige jätkusuutlikum maakond. Eeldusi selleks on palju – hea raudteeühendus, tööstusvõimalused, kaunis loodus. „Mõelge, mis selleks saaks ära teha,” pakkus ta.
Laiemalt mõeldes leidis Marek Strandberg, et riik peaks lihtsustama tulundusühistute loomist. See võimaldaks koguda kiiresti kapitali isegi siis, kui Raplamaale ei jõua palju „turskeid kapitaliste” ehk inimesi, kes on valmis laenu võtma ja oma tegevuse siia tooma.
Majandusfoorumil osalevad Raplamaa ettevõtete juhid, kohalike omavalitsuste ja partnerorganisatsioonide esindajad. Kohtumise eesmärk on ühendada avalikku ja erasektorit, teadvustada Raplamaad kui positiivset investeerimiskeskkonda, keskenduda aktuaalsele teemale nii
ettevõtluses kui ka ühiskonnas tervikuna.

Artikkel valmis Euroopa Regionaalarengu Fondi projekti “Raplamaa PATEE 2020-2023” toel.

Hea toimekas raplamaalane!

Kuldses sügises on taas aeg vaadata tagasi möödunud aasta kodanikualgatuslikele tegemistele ja esitada silmapaistvad teod tunnustuskonkursile „Raplamaa aasta tegu“. Kirjast leiad palju muudki asist ja huvitavat  .

Rahastusvõimalused:
1) sotsiaal- ja tervisevaldkonna taotlusvoor (16.10);
2) kodanikuühiskonna innovatsioonifond (TA 30.11);
3) KÜSK-i reisitoetuste konkurss (jooksev).

Koolitused, sündmused jmt:
4) WordPressi koolitus (11.10 Raplas);
5) vabaühenduse juhtide kiirendi (reg 11.10);
6) „Õpitund 2023“ (11.10);
7) Avatud Ühiskonna Foorum (reg 09.10, 12.10 Tallinnas);
8) kriisivalmiduse infotund (reg, 11.10, 13.10);
9) kogemuskohver #1 (14.10 Kabalas);
10) täiskasvanuhariduse seminar (reg 12.10, 17.10 Raplas);
11) kodanikuhariduse inspiratsioonipäev (reg 09.10, 17.10 Tartus);
12) digimentor kogukonnas (reg 16.10, 17.10-16.11);
13) „Õpi koos Google’iga“ tasuta koolitused (kuni 09.11).

Tunnustamine:
14) kodanikujulguse aumärk (06.10);
15) tunnustuskonkurss „Minu eeskuju“ (TA 20.10);
16) RAPLAMAA AASTA TEGU 2023 (TA 23.10).

Muud huvitavat:
17) mitmekesisuse kokkulepe (TA 15.10);
18) Annetamistalgud (reg 07.11, 28.11).

Neljapäeval 5. oktoobril, traditsiooniliselt ettevõtlusnädalal toimub juba 10. korda Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse (RAEK) eestvedamisel Raplamaa majandusfoorum, mille fookuses on käesoleval aastal taas rohepöördest tulenevad muutused, sel korral fookusega toiduvaldkonnale. Kui varasemalt keskenduti toidu tootmises tootlikkuse kasvule ning võimalikult soodsale hinnale, siis juba mõnda aega
pööratakse suuremat tähelepanu keskkonnahoiule. Päeva jooksul arutletaksegi, milline on kestlik toidusüsteem ja kuidas sellesse panustada?

Majandusfoorumil esinevad ettekannetega Arenguseire Keskuse juht Tea Danilov, materjaliteadlane ja ajakirjanik Marek Strandberg, Salutaguse Pärmitehase esindajad Polina Anisimova-Kurg ja Jelena Kirillova, Saarioinen Eesti OÜ tegevjuht Aivo Varem ning putukatööstur Erlend Sild ettevõttest Bugbox OÜ. Majandusfoorum toimub Rapla Riigimaja suures saalis. Päeva juhib SA RAEK juhataja Janek Kadarik.
Majandusfoorumil osalevad Raplamaa ettevõtete juhid, kohalike omavalitsuste ja partnerorganisatsioonide esindajad. Kohtumise eesmärgiks on ühendada avalikku ja erasektorit, teadvustada Raplamaad kui positiivset investeerimiskeskkonda, keskenduda aktuaalsele teemale nii ettevõtluses kui ühiskonnas tervikuna.

“Tänavuse Maakondlike Arenduskeskuste korraldatava üle-eestilise Ettevõtlusnädala peamine mõte on AEG MUUTA KURSSI. Kursi muutmine eeldab valikuvõimaluste teadmist, samuti peab tundma partnereid, kellega kurssi muuta. Kuigi muutused algavad meist endist sh. ka meid ümbritsev keskkond sõltub ennekõike meist endist, siis suurem mõju saavutatakse ikkagi koostöös. Soovime majandusfoorumiga kaasa aidata parema suhtluse tekkimisele ettevõtjate ja avaliku sektori vahel,” sedastab RAEK juhataja Janek Kadarik.

Sündmuse korraldamist toetavad Raplamaa Partnerluskogu ja Europe Direct Pärnumaa.
Fotod ja ettekanded on peagi leitavad RAEK veebilehel www.raek.ee

Sügisvoor on suletud, taotluste esitamine toimus 01.09-02.10. Raplamaal laekus vooru 29 taotlust, millest 10 esitati „Kogukonna arengu“ ja 19 „Investeeringute ja kogukonnateenuste arendamise“ meetmesse.

Vooru toetusmaht on 29 356,27 €. Küsitakse 81 768,82 €.

Taotluste menetlemine ja otsuste langetamine võib võtta kuni 50 tööpäeva (KOP-i määrus § 13 p 1), lisaks otsusest teavitamine kuni 5 tööpäeva ja väljamakse 10 tööpäeva jooksul (§ 17 p 8 ja § 18). Protsess lõppeb seega loodetavasti detsembri alguses.

Küsimusi taotluse kohta saad esitada lahkelt e-toetuse keskkonna postkastist või teele@raek.ee ja 5569 1954.

Peale turismihooaja kõrgperioodi, 26. septembril sai Haapsalus avalöögi Harju-, Rapla-, ja Läänemaa piirkonna turismiettevõtjatele suunatud digipädevuse tõstmise programm, mille eesmärk on parandada turismiettevõtjate digitaalset kirjaoskust ja tõsta piirkonna konkurentsivõimet.

Programmi esimene koolituspäev keskendus Facebookile, Instagramile ja Google’ile – kolmele võtmekanalile, mis oskusliku kasutamise korral pakuvad tõhusat turundusabi. Koolituspäev oli praktilist laadi, pakkudes turismiettevõtjatele arvukalt näpunäiteid, kuidas luua sotsiaalmeedias eristuvat sisu, kuidas luua atraktiivseid profiile, kuidas koostada reklaame, mis toovad müügitulu jne. Räägiti ka fotode ja videote loomisest ja sellest kuidas Facebook Pixel aitab veebikülastajaid väga täpselt sihtida.

Koolituspäeva viis läbi sotsiaalmeedia ekspert Brit Mesipuu Milos OÜ-st SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse tellimusel. Koolitus korraldati Harju-, Rapla-, Läänemaa DMO (Destination Management Organisation) arendustegevuste raames. Külalisi võõrustas ja maitseelamusi pakkus Veskiviigi sadamas asuv AaBlu resto. Harju-, Rapla-, Läänemaa DMO juhi Karmen Paju sõnul on digitaalsed oskused eduka ettevõtja jaoks olulised nii Eesti-​siseselt kui rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks.

Harju-, Rapla- ja Läänemaa DMO on turismisihtkohtade strateegiliseks juhtimiseks, arendamiseks ja turundamiseks loodud koostöömudel. DMO juhtpartner on SA Harju Ettevõtlus ja Arenduskeskus, põhipartnerid on Sihtasutus RAEK ja SA Läänemaa, kaaspartnerid Harjumaa Omavalitsuste Liit ja Raplamaa Omavalitsuste Liit

Järgmised digipädevuse tõstmise programmi koolituspäevad toimuvad:

2. oktoobril Tallinnas “Kuidas kirjutada mõjusat pealkirja ja sisuteksti?”
12. oktoobril Raplamaal “Kuidas fotode kaudu kõnetada sihtgruppi ja pakkuda turismiteenust?“