Uudised

Kohaliku omaalgatuse programmi 2024. aasta kevadvooru laekus 24 projektitaotlust ja kõik pääsesid hindamisele:
– meetmes “Kogukonna areng” 13;
– “Investeeringud ja kogukonnateenuste arendamine” 11.

Hindamiskomisjon tegi ettepaneku toetada kokku 15 projekti:
– “Kogukonna areng” 10,
– “Investeeringud ja kogukonnateenuse arendamine” 5.

Hindamiskomisjoni ettepanekule toetudes tegi Raplamaa Omavalitsuste Liidu juhatus 09.05.2024 otsuse nr 172.
Toetuse saajate nimekirja vaata siit.

Otsused saadetakse taotlejatele hiljemalt 15.05, toetused makstakse välja hiljemalt 22.05.

SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali vabaühenduste arenguhüppe ettevalmistava toetuse 2024. aasta taotlusvoor on avatud.
– Tähtaeg 03.06.
– Projektiperiood 01.08-30.11.24.
– Toetusmaht kuni 4000 €, omaosalus 0%.
– Toetuse on mõeldud oma arengut analüüsivatele ja kavandavatele vabaühendustele.
– Kohustuslik kaasata arenguekspert.
– Projekti tulemiks on tegevuskava või äriplaan.

Täpsema info leiad KÜSK-i kodulehelt. Seal on ka 25.04 toimunud infopäeva järelvaatamise viide ja materjalid.

Taotluse koostamisel on lahkelt toeks vabaühenduste konsultant Teele Ojasalu. Anna talle aegsasti märku (teele@raek.ee), kui soovid kaasamõtlemist.

Möödunud aastal Siseministeeriumi ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) ellu kutsutud kodanikuühiskonna innovatsioonifond (KIF) suunab kohalikke omavalitsusi ja kogukondi koostööle. Taotlemise eelduseks on ühiselt kaardistatud vajadused ja kokku lepitud lahendused. Üks ei saa teiseta: KOV peab end aktiivselt oma kogukondade kitsaskohtadega kurssi viima ja vastupidi, elanikud teavitama KOV-i enda ootustest selgelt ja lahendusi pakkudes.

Julgeolekuolukorrast tingituna on ka 2024. aastal innovatsioonifondi fookuses just elanikkonnakaitse. Selle aluseks on elanike valmidus end ise kaitsta ja üksteist abi saabumiseni aidata nii igapäevastes õnnetustes kui ka äärmuslikes oludes.

OLULINE:

– Taotlemise tähtaeg 15.10.24.
– Projektiperiood 11.04.24-31.05.25.
– Omafinantseering ei ole nõutud.
– Taotleja saab olla Eestis registreeritud ja põhikirja kohaselt avalikes huvides tegutsev MTÜ või seltsingulepingu alusel avalikes huvides tegutsev seltsing.
– Taotluses tuleb muuses esitada esitada KOV-i ja Päästeameti kinnituskirjad.
– Toetusmahud on Kehtna vallas 7091,49 €, Kohila vallas 9080,61 €, Märjamaa vallas 8815,26 € ja Raplas vallas 13603,42 €.
– KÜSK-i 28.05 infotunni salvestis ja esitlus.

Raplamaa KOV-ide info- ja arutelupäevad kogukondadele:
– 10.06 Kaiu Koolis Rapla valla külavanemate ümarlauas;
– 13.06 Märjamaa Rahvamajas;
– 13.08 Kohila vallamajas külade ja turvakomisjoni koosolekul;
– 08.08 Märjamaa vallamajas projektiideede arutelu;
– 03.09 Rapla Riigimajas projektiideede arutelu;
– 12.09 Rapla Riigimajas projektiideede arutelu;
– 12.09 Kehtna vallamajas Kehtna Vallavolikogu kogukonnakomisjoni koosolek;
– 19.09 Kohila vallamajas külade ja turvakomisjoni koosolekul;
– 19.09 Vahastu Trehvamise Tares Rapla valla külavanemate ümarlauas.

Taotluse koostamisel mõtleb hea meelega kaasa RAEK-i vabaühenduste konsultant Teele Ojasalu (teele@raek.ee, 5569 1954).

TOETATAKSE:
– Esmalt kogukonnasiseste ja vaheliste ning KOV-i ja kogukondade vaheliste laiapindsete ja kaasavate arutelude korraldamisi elanikkonnakaitse vajaduste väljaselgitamiseks ning arendusvajaduste kokku leppimiseks, sh kriisiplaani koostamiseks või uuendamiseks koostöös kogukonnaga.
– Eelnimetatud tegevuste tõendatud täitmise järel elanikkonnakaitse arendusvajaduste lahendamiseks tegevuste elluviimist, teenuste tellimist (näiteks generaatori ühendusvalmiduse loomine, koolituste või nõustamise tellimine ekspertidelt jne) ja/või inventari soetamist, kui need on põhjendatud projekti eesmärgi saavutamiseks.

Möödunud aasta vooru toetuseelarves Raplamaal jääki ei jäänud. Maakonna projektid:
– Kohila valla Aespa kogukond võttis fookusesse kriisikoja autonoomse elektrisüsteemi rajamise ja kriisivarude soetamise. Posti tänava kogukond pidas tähtsaimaks kriisiolukorraks vajalike vahendite soetamist. Kaarlisauna elamurajoon valis veevarustuse tagamise pikemates elektrikatkestustes.
– Kehtna valla Ingliste piirkond keskendub esmavajaliku varustusega kerksuskeskuse loomisele.
– Märjamaa Valla Külavanemate Ühendus tagab hajaasustusega piirkondades elavatele kogukonnaliikmetele elektrivarustuse mobiilsete generaatoritega.
– Rapla vallas võeti eesmärgiks Kaiu Hariduskeskuse evakuatsioonikohaks korraldamine.
Täpsema ülevaate leiad KÜSK-i kodulehelt.

https://kysk.ee/taotlejale/toetused-vabauhendustele/taotlusvoorud/kif24

https://www.siseministeerium.ee/tegevusvaldkonnad/sidus-uhiskond/kodanikuuhiskonna-innovatsioonifond

RAEK-i vabaühenduste ja kogukondade arenguprogramm

“Jätkusuutlikud kogukonnad Raplamaal” esitleb:

KODANIKUÜHISKONNA SIHTKAPITALI
MÕJUHINDAMISE  KOOLITUSE
ühisvaatamine N, 02.05.24 kell 12:30-17:45
Rapla Riigimajas Tallinna mnt 14.

Projektitaotluste koostamisel on üheks keerukamaks väljakutseks projekti tulemuste ja mõju sõnastamine ning mõõtmine. Koolitus sobib ühendustele, kes soovivad projektitaotluste jaoks täpsemalt läbi mõtelda nii oma eesmärgid ja tulemused kui ka tegevuste seostatuse sihtrühmade vajadustega. Koolitaja Jaan Apsi plaan on koolituse jooksul võimalikult paljudele projektidele toetavat tagasisidet anda.

Koolitusel osalemise ja sellest kasu saamise eelduseks on konkreetse projektiidee olemasolu, aktiivne kaasatöötamine, harjutuste tegemine elektrooniliselt või paberil.

Täpsema info leiab https://kysk.ee/events/moju-hindamise-koolitus.

___________________________________________________________________

Koolitus ja selle ühisvaatamine on tasuta.

Kohti on piiratud arv.

Registeeru juba täna siin. Osaluse kinnitame e-kirjatsi.

PÄEVAKAVA:
– 12:30-13:00 Koguneme ja häälestume.
– 13:00-17:30 Koolitume!
– 17:30 Tõmbame kohapeal otsad kokku ja teame midagi uut.

KAASA võta kindlasti:
– oma projektiidee;
– küsimused, millele ühiselt vastuseid otsida;
– märkmete tegemise vahendid;
– soovi korral arvuti ja laadija, koolitusel osalemiseks ei ole need tingimata vajalikud.

PS. Soovitav on valida selline harjutuste tegemise viis, mille tulemusi on hiljem kerge ka oma tiimiga jagada.

Koosolemise vältel pakume joogipoolist ja energiaampse.

Uuri lisaks teele@raek või 5569 1954.
___________________________________________________________________

Programm toimub Raplamaa Partnerluskogu LEADER-i “Kogukonna edendamise” meetme RAEK-i ja Koolitaja OÜ ühisprojekti “Jätkusuutlikud kogukonnad Raplamaal” toel.

Ida-Viru Ettevõtluskeskuses algab peatselt „Alustava ettevõtja baaskoolitus“ veebis.

Registreerimine on avatud kuni 24.04.2024.
Koolitajateks suurepärased koolitajad Elmo Puidet ja Janet Väärtnõu.

Rohkem infot leiad SIIT

Starditoetuse rakendusdokumendid on kinnitatud ning need on kättesaadavad starditoetuse veebis SIIN.

Eelnõustamiseks vajalikud dokumendid on: äriplaani vorm, finantsprognoosid ning eelnõustamise vorm.

Enne taotluse esitamist on vajalik läbida eelnõustamine maakondlikus arenduskeskuses.
Raplamaal nõustavad alustavaid ettevõtjaid RAEK ettevõtluskonsultandid:

Mari Kirss
Tel 5332 3681
E-post: mari@raek.ee

Tatjana Jääger
Tel  520 6300
E-post: tatjana@raek.ee

_______________________________________________

Toetuse andmise eesmärk on soodustada kasvupotentsiaaliga alustavate ettevõtjate jätkusuutliku müügitulu kasvatamist ja töökohtade loomist.

• Alustavale ettevõtjale (kuni 3a. vanusele ettevõtjale).
• Toetust ei saa taotleda järgmistele tegevusaladele.
• Juriidilised isikud võivad omada kuni 25 protsendilist osalust.
• Täistööajale taandatult on töölepingu alusel töötavaid isikuid vähem kui 10.
• Müügitulu oli taotluse esitamise majandusaastale vahetult eelnenud majandusaastal 40 000 eurot või väiksem.
• Müügitulu on taotluse esitamise majandusaastal taotluse esitamise kvartalile vahetult eelnenud kvartali lõpu seisuga 40 000 eurot või väiksem.
• Osalust omav isik ei tohi taotluse esitamisele vahetult eelnenud 12 kuu jooksul olla omanud ega omada osalust taotlejaga samas tegevusvaldkonnas tegutsevas ettevõtjas ega tegutseda ettevõtjana taotlejaga samas tegevusvaldkonnas.
• Osalust omav isik ei tohi olla taotlejaga samas tegevusvaldkonnas tegutseva teise ettevõtja juhatuse liige.
• Juhatuse liige ei tohi omada ega olla omanud taotluse esitamisele vahetult eelnenud 12 kuu jooksul osalust taotlejaga samas tegevusvaldkonnas tegutsevas teises ettevõtjas ning olla juhatuse liige taotlejaga samas tegevusvaldkonnas tegutsevas teises ettevõtjas.
• Viimase kolme aasta jooksul ei tohi taotleja olla saanud vähese tähtsusega abi üle 300 000 eurot.
• Projekt panustab Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmisse ja sihtide saavutamisse.

Täpsem teave taotlemise kohta SIIT

_______________________________________________

Starditoetuse infotund toimub 16.04.24 kell 10 Teamsi vahendusel. Link registreerimiseks on leitav SIIT.

Kohaliku omaalgatuse 2024. aasta kevadvooru esitati 01.03-01.04 Raplamaal 24 taotlust:
– 13 „Kogukonna arengu“ meetmesse;
– 11 „Investeeringute ja kogukonnateenuste arendamise“ meetmesse.

Vooru toetusmaht on 32 680 €. Küsitakse 62 655,38 €.

Taotluste menetlemine ja otsuste langetamine võib võtta kuni 50 tööpäeva (KOP-i määrus § 13 p 1), lisaks otsusest teavitamine kuni 5 tööpäeva ja väljamakse 10 tööpäeva jooksul (§ 17 p 8 ja § 18).

Küsimusi taotluse kohta saad esitada lahkelt e-toetuse keskkonna postkastist või teele@raek.ee ja 5569 1954.

RAEK-i vabaühenduste ja kogukondade arenguprogramm “Jätkusuutlikud kogukonnad Raplamaal” esitleb:

PROJEKTIKIRJUTAMISE KOOLITUS
toimub K, 10.04.24 kell 10:00-15:45
Rapla Riigimajas Tallinna mnt 14.

Osalema on oodatud Raplamaa vabaühenduste (MTÜ-de ja SA-de) ja kogukondade esindajad ning eraviisilised kodanikualgatustega tegelejad, kes juba kirjutavad või plaanivad kirjutada erinevaid projektitaotlusi.

Koolitus annab projektikoostamise ja -juhtimise baasteadmised ning ülevaate erinevatest meetmetest toetuste taotlemisest. Koolituse tulemusena oskavad osalejad valida oma tegevusele sobilikuma toetusprogrammi ja on saanud teadmisi projekti juhtimisest. Osalejad oskavad kirjeldada projekti vajalikkust, sõnastada eesmärgi ja tulemused, koostada eelarve ja tegevuskava ning mõõta projekti mõju.

Meid koolitab kogenud teoreetik ja praktik Külli Vollmer. Külli on Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse vabaühenduste konsultant. Ta on kodanikuühiskonnas tegev olnud üle 25 aasta olles vabaühenduse asutaja, juhatuse ja nõukogu liige ning omab projektide juhtimise ja koostamise kogemusi. Külli profiilis on ühendatud vabaühenduste nõustaja, hindaja ja rahastaja vaade.

Koolituse omaosalus on 20 €. Tasumine toimub arve alusel enne koolitust.

NB! Loobumisel osalustasu ei tagastata, kui koht jääb kasutamata.

Kohti on piiratud arv, et osalemisest oleks võimalikult palju kasu.

Registeeru juba täna siin. Osaluse kinnitame e-kirjatsi.

10:00-10:15 Koguneme ja häälestume!
10:15-11:45 Saame tuttavaks! Lühiülevaade fondidest ja nende nõuetest. Projekti koostamise põhitõed: vajalikkus (probleemi kirjeldus), eesmärk ja tulemused
11:45-12:00 Sirutuspaus!
12:00-13:30 Projekti koostamise põhitõed: sihtrühm ja kasusaajad ● tegevuskava ja eelarve ● väljundid ja tulemused ● mõju ja jätkusuutlikkus
13:30-14:15 Lõunastame! NB! Iga osaleja tasub enda eine eest ise.
14:15-15:45 Projekti juhtimise ABC:
● meeskond
● tegevuste elluviimine ja eelarve jälgimine
● tulemused, kuidas ja mida peame rahastajale tõendama
● teavitamine ja aruandlus
15:45 Teame midagi uut!

Kaasa võta:

• küsimused, millele ühiselt vastuseid otsida;
• märkmete tegemise vahendid;
• soovi korral arvuti ja laadija, koolitusel osalemiseks ei ole need tingimata vajalikud.

Koosolemise vältel pakume joogipoolist ja energiaampse.

Uuri lisaks teele@raek või 5569 1954.

Programm toimub Raplamaa Partnerluskogu LEADER-i “Kogukonna edendamise” meetme RAEK-i ja Koolitaja OÜ ühisprojekti “Jätkusuutlikud kogukonnad Raplamaal” toel.

Rapla maakonnas investeeritakse järgneva kahe ja poole aasta jooksul ligi neli miljonit eurot ettevõtlusalade ligipääsuteede parandamisse. Vahendid selleks tulevad suuresti Euroopa struktuurifondide toetatavast PEEK-projektist „Atraktiivne Raplamaa ettevõtluskeskkond“. Projekt näeb ette, et toetust saavad kõik neli Raplamaa valda (Kehtna, Kohila, Märjamaa ja Rapla), kokku viis ettevõtlusala. Nendele lisanduvad pehmed arendustegevused.

Seda võib pidada ajalooliseks investeeringuks, sest ühe projekti puhul
ei ole kunagi varem Raplamaale nii suurt summat tulnud. Kuigi kogu projektimaht on neli miljonit eurot, on PEEK-ist saadav toetus kolm miljonit, ülejäänu moodustab omaosalus. Projekti on ette valmistatud juba mitu aastat ning lõplik kinnitus, et need vahendid tulevad just Rapla maakonda, saabus 23. veebruari hommikul.

Sisend ettevõtluskeskkonna uuringust
PEEK (lahtikirjutatult atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond) on mõeldud toetusena väljapoole Harjumaad ja Tartu linna. Rapla esitatud projekt konkureeris toetuse nimel Järvamaa ja Lääne-Virumaaga ning saavutas kõrgeima hinnangu. See tähendab, et lähiaastatel
ehitatakse välja ligipääsuteed Kohila ettevõtlusalal, Metsanurga ettevõtlusalal (Märjamaa), Haigru ja Rebastemäe ettevõtlusaladel (Rapla) ning ühtlasi tehakse investeering Järvakandi klaasikeskuse edasiarendamisse.
Rahaliselt suurim neist on Raplas asuva Haigru ettevõtlusala ligipääsuteede väljaehitamine, mille maksumus on ligikaudu 1,3 miljonit eurot. Kogu summa ei tule ainult PEEK-ist, vaid sinna lisandub vahendeid ka MATA-st (maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede) ning erasektorilt. Haigru ettevõtlusala puhul on tegemist endise Jürna tänavaga, mis jääb Raplas Viljandi maantee äärde. Ettevõtlusala paikneb Vesiroosi terviseraja vahetus läheduses ning praegu tegutseb seal kaksteist ettevõtet.
Miks läheb rõhk just ettevõtlusalade ligipääsuteede parandamisele? Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse (RAEK) juhataja Janek Kadarik selgitas, et sisend selleks saadi mõni aasta tagasi läbi viidud ettevõtluskeskkonna uuringust. Seal tõid kohalikud ettevõtjad välja
murekohad, mis neid enim häirivad. Muuhulgas küsiti neilt, mis on suurimad ettevõtluse arengut takistavad tegurid. Enim toodi välja kvalifitseeritud tööjõu puudumine, avaliku sektori vähene initsiatiiv ettevõtete kaasamisel, kehv internetiühendus, kahanev elanike arv ja sõiduteede kehv seisukord.
“Lähtusime sellest, et igal vallal või tõmbekeskusel on kaardi peal täpp, kuhu ettevõtjaid oodatakse. Projekti käigus saame seda täppi tugevdada selle kaudu, et parandame ligipääsuteid,” rääkis Kadarik. Teine põhjus, miks investeerida just ligipääsuteedesse, on see, et Rapla maakonnas on Kadariku sõnul liiga vähe erasektori töökohti. “Elanikkonna profiili poolest mahuks meile väga hõlpsalt 1000, 1500 või isegi 2000 töökohta juurde. Ja miks mitte isegi 10 000 töökohta eeldusel, et Tallinna inimene käib Raplamaal tööl, mitte vastupidi,” rääkis ta.

Neli valda, viis investeeringut
Projekti eelarvest läheb 3,2 miljonit eurot investeeringuteks ja ülejäänud 0,8 miljonit on ette nähtud pehmeteks ehk toetavateks tegevusteks. Neljast miljonist eurost saab oma osa iga vald Raplamaal. Kohilas läheb investeering Kohila – Vilivere teelõigu renoveerimiseks, mis parandab ühendusteed just põhja suunas. See läheb maksma umbes 835 000 eurot, kuid lõplik maksumus selgub pärast hankeid. Tegemist on Kohila – Vilivere lõigu osalise rekonstrueerimisega. Ühtlasi võimaldab see suurtel veoautodel vältida Kohila keskusest läbisõitmist ning vähendab kilometraaži näiteks Paldiski sadamasse.
Märjamaalt on kõnealusesse projekti kaasatud Metsanurga ettevõtlusala, mis nagu nimigi ütleb, asub Metsanurga tänaval. Tegemist on Tammi tee rekonstrueerimisega, et luua kiirem ja lühem ühendustee Via Balticaga. Sarnaselt Kohilaga vähendab ka see liiklemist läbi asula.
Rapla valla puhul läheb esimene ja suurem investeering Haigru ettevõtlusalale. Sealne ligipääsutee ehk Haigru tänav on täiesti korras, aga siiamaani on lahendamata sadevesi ja ühisveevärk. Samuti puudub seal praeguse seisuga kergliiklustee ning projekti käigus see ka
rajatakse. Ühest küljest oleks kergtee mõeldud seal töötavatele inimestele, aga teisalt toimib see ka ligipääsuteena Vesiroosi terviserajale.
Janek Kadarik rõhutas, et nende investeeringute tegemine väärindab ka kõiki olemasolevaid kinnistuid ja annab paremad arenguvõimalused nendele kruntidele, mis praegu tühjana seisavad. Ka selliseid on Haigru tänaval. Haigru tänava investeering on tükk maad suurem, kui
saab katta PEEK-i abil. Sellesse on kaasatud ka MATA-meede (maakondade arengustrateegiate elluviimise toetusmeede), kohalik omavalitsus ja seal toimetavad ettevõtjad.
Selles piirkonnas tegutsevad kaksteist ettevõtet panid seljad kokku ja lisasid projekti elluviimisesse kokku 50 000 eurot.
Haigru kõrval on Rapla vallast projekti kaasatud veel Rebastemäe ettevõtlusala, mis asub Alu vahetus läheduses, Saarioinen Eesti OÜ tehase naabruses. Ka seal toetab projekti elluviimist eraomanik oma vahenditega ning eesmärk on parandada ligipääsuteid ja kommunikatsioone.
Kehtna vald on PEEK-projektis sees Järvakandi klaasikeskuse kui koostöö- ja demokeskuse arendamisega. Sisuliselt on see Järvakandi kultuurihalli ühe osa renoveerimine, et luua kohalikele ettevõtjatele ala, kus nad saavad oma tooteid tutvustada. Ühtlasi on see mõeldud
külaliste võõrustamiseks ja seminaride läbiviimiseks. Samuti saab projekti käigus nägusama väljanägemise kultuurihalli ja klaasimuuseumi vaheline õueala.
Projekti elluviimiseks ei ole tegelikult üldse palju aega. Tänavu augustiks peavad olema sõlmitud juba ehituslepingud ning kõik tööd peavad saama tehtud 2026. aasta augusti lõpuks. Seega on vallaametnikel käsil kibe tööaeg, et kõigist tähtaegadest kinni pidada.

Arendustegevused
Lisaks mainitud investeeringutele hõlmab PEEK-i rahastus ka pehmeid arendustegevusi. Esiteks uuendatakse kümme aastat tagasi loodud veebileht investinraplamaa.com, mis on oluline tööriist maakonna ettevõtlusalade turundamisel.
Üks unikaalsemaid tegevusi on tõenäoliselt see, mis toimub Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskoolis. Seal toetatakse hariduslike erivajadustega õpilaste suundumist tööturule ja ühtlasi tegeletakse ka tööandjate ettevalmistamisega, et neid vastu võtta. Õpilastega käiakse
ettevõtetes kohapeal, proovitakse erinevaid töövõtteid, külastatakse töömesse, korraldatakse seminare ning koolitusi.
Samuti tegutsetakse PEEK-i toel edasi noorte ettevõtlikkuse suunal. “Kui noores eas ettevõtlusega ei tegele, siis ei pruugigi see eluteel su ette sattuda. Me püüame seda harjutada võimalikult varakult,” sõnas Kadarik. Selle alla käivad nii õpilasfirmasid toetavad tegevused kui ka majandusõpetajatele suunatud tegevused.

Võib küsida, kas PEEK-ist saadava toetuse abil pakutakse midagi ka tegutsevatele ettevõtetele.
Kadarik tõi välja, et plaanis on korraldada ümarlaudu, õppereise ja seminare, toetada ettevõtjate ühingute koostööd. Sellele lisaks pakutakse PEEK-i vahenditest ettevõtetele teenust, mille kaudu saavad nad eksperdi kaasabil teha ressursitõhususe auditi või analüüsida energiatarbimist.
“Võime kaasata väliseksperdi, kes kaardistab kogu tootmist ja vaatab üle kohad, mille arvelt saaks kokku hoida,” rääkis Kadarik.
Projekti elluviimise aeg on kaks ja pool aastat. Praeguseks on n-ö eelsoojendavad tegevused juba pihta hakanud. Näiteks on tulekul Rapla töö- ja karjääripäev, kus RAEK-i peaülesanne on korraldada ümarlaud ettevõtjatele.

Siim Jõgis
Raplamaa Sõnumid

Hea aktiivne raplamaalane!

Kas soovid, et Sinu kogukond oleks tugev ja tegus? 01.03 avanes kohaliku omaalgatuse programmi ehk KOP-i selle aasta esimene voor. Infokirjast leiad muudki asist ja põnevat.

★ uus info!

Rahastusvõimalused:
1) kohaliku omaalgatuse programm ehk KOP (infopäevad 05./07.03, tähtaeg 01.04); ★
2) KÜSK-i arenguhüpe (TA 15.03);
3) LEADER-i meetmed kogukondadele (infopäev 25.04, voor 16.-29.05);
4) Põhjamaade Ministrite Nõukogu meetmed;
5) CERV-i taotlusvoorud;
6) Interreg Kesk-Läänemere programm.

Koolitused ja sündmused:
7) põlvkondade vahelise koostöö veebiloeng (05.03); ★
8) “Kogukonna koosloome labor” KOV-idele (infotund 05.03, reg 09.03); ★
9) eelteade: projektikirjutamise koolitus (10.04 Raplas); ★
10) digitaalse töökorralduse koolitused. ★

Muud huvitavat:
11) tunnustamised meil ja laiemalt; ★
12) maakondlik turvalisus; ★
13) katuserahade lõpust. ★

KOP-i 2024. aasta esimese vooru taotluste esitamine toimub 01.03 kuni 01.04 kell 16.30. Vooru täpsema ülevaate ja juhised leiad siit .

Kevadvooru üleriigilised infopäevad toimuvad Zoomis:
– T, 05.03 kell 14:00-17:00 (https://us02web.zoom.us/j/85026821275?pwd=YVhnUU95d3IrV0F6WmoxWS9tdTRWZz09);
– vene keeles N, 07.03 kell 11:00-12:30 (https://us02web.zoom.us/j/84810380652?pwd=dXdIY2pSSkZkVEFob0NYeElSNXlndz09).

Projektikirjutamise ja e-toetuse keskkonna tehnilise kasutamise küsimustega pöördu aegsasti vabaühenduste konsultandi Teele Ojasalu (teele@raek.ee, 5569 1954) poole. Kui oled taotluse sisestamist keskkonnas juba alustanud, palun saada kiri keskkonna postkastist.

Eesti Näituste messikeskuses 8.-10. veebruarini toimunud turismimessil uudistas rahvas, mida põnevat pakutakse. Raplamaa esindus esitles siinseid puhkamisvõimalusi.
“Meil on ju palju elamusturismi ja erinevaid teenuseid ning inimesed võiksid ju tulla Raplamaale,” ütles Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse projektijuht Jaune Riim. Tegelikult on nende sõnum just nimelt see armas kodu- ja maalähedus. ,,Ei pea minema kaugele, et puhata,’’ tõdes Riim.
Raplamaa alas oli palju maakonna ettevõtteid, igaüks oli välja pannud oma messipakkumised.
Näiteks Pühali Hea Elu Keskus oli välja pannud piletid suvehooaja avamispeole koos Trad.Attackiga, Atla Mõis tasuta ekskursioonid mõisakeraamika tehasesse ning Paluküla mäe keskus tasuta tuubirendi. Oma sooduspakkumised olid ka Paluküla saunadel ja Allikasilma elamustalul. Osalesid veel Parvematkad, Järvakandi klaasimuuseum, Suur Seiklus ja Preeriakoda.
Raplamaa ala paistis silma ja äratas huvi ka sellega, et saabuva draakoniaasta puhul oli Allikasilma elamustalu kaasa võtnud lohe – habeagaami nimega Albert, kellele olid armsad tiivad selja peale pandud. Kohapeal sai osa võtta ka tasuta loosist, kus sai võita magusaid auhindu. Inimesed Raplamaa boksis olid väga toredad. Juba esimesel päeval, kui mess alles avati, oli rahvas käinud väga palju uurimas.
Jaune Riim lisas, et maakonna ettevõtjatel oli suur huvi messist osa võtta ja kõik, kes tahtsid osaleda, ka kaasa võeti. Omavalitsuste liit toetas. ,,Istusime kõik maha ja arutasime, mida teha, mida pakkuda, võtsime selle ühiseks eesmärgiks.’’ Alles sai valmis ka Raplamaa turismiveeb Visit Raplamaa, millega sai samuti messil tutvust teha.
Kindlasti jäi messikülastajatele silma ka Pühali Hea Elu Keskus, mille magnet on labürindi keskele ehitatud Pühali kohvik. Aga miks nii? Sest räägitakse, et labürindi läbimine aitab meeli tervendada ning oma mõtteid selgemaks saada. Eriliseks teeb selle kohviku veel see, et selle ümber kasvavad peenardel erinevad köögiviljad ja salatilised. Kohvikut külastades on võimalus ise endale meeldivad salatikomponendid korjata ning teenindaja teeb nendest midagi maitsvat.
Samuti on Pühalis esindatud kõik loomaliigid, mis kinnitab, et see on tõesti üks looduslähedasemaid kohti. Kuid on ka teine eripära. Nende üritused on nimelt enamjaolt alkoholivabad ja seega kuidagi palju turvalisemad. Pühalis pidi tundma tervenemist. Selle aasta suursündmuseks võib pidada taoistliku vaimse õpetaja Mantak Chia tulekut ühele üritusele.

Marleen Murumets
Raplamaa Sõnumid
___________________________
Ettevõtjate kommentaarid:
Andres Lääne, Suur Seiklus OÜ:
Kokkuvõttes võib messiga rahule jääda. Toredad taaskohtumised ja mõnus messimelu. See, kui palju sellest ettevõttele tulu oli, selgub hiljem. Eks see olene paljuski ootustest ja ettevalmistusest ja muidugi kohapeal enda aktiivsusest. Mina otseselt müügile messil ei panustanud, küll aga sai mitmete inimestega kontakte vahetatud ja oma tegemisi tutvustatud. Üks oluline osa oli ka teiste Raplamaa tegijatega jälle või täitsa esimest korda kohtuda. Ka sellest võib midagi ägedat sündida.

Kadri Brecher, Allikasilma Elamustalu:
Meie käisime messil esimest korda ning jäime vägagi rahule. Kohapeal märkimisväärseid koheseid tehinguid küll ei saavutanud, kuid kogusime palju uusi kontakte nii võimalike koostööpartnerite kui ka eraklientide näol. Rahvast oli täpselt parajalt ja lihtsalt ajaveetjat ja n-ö tasuta nänni jahtijat aitas tõsisest huvilisest eraldada ilmselt tasuline sissepääs. Selle tulemusel leidsime, et potentsiaalseid kliente ja partnereid oli lihtsam leida ja niisamuti neil meid. Kogu meie Raplamaa tiim oli meeletult toetav ja äge, väsimusest hoolimata nautisime igat hetke seal ja oleme valmis uuesti minema.

Habeagaam Albert

Kaheksa kogukonda üle Eesti hakkavad koos hõlbustajatega testima kogukonna ressursipõhiselt arendamise ehk ABCD mudelit. Ka Raplamaa osaleb selles piloodis. Meie kogukonnad olid rõõmustavalt aktiivsed! Kandideeris viis kogukonda: kaks Rapla vallast, ülejäänud nii Kehtnast, Kohilast kui Märjamaalt. Lisaks näitasid mitmed huvi üles sooviavaldust täitmata. Aitäh teile kõigile!

Raplamaal asume kogukonna aardeid jahtima Loodna külas. Kohalikud teejuhid on Helvika ja Riina, hõlbustajatena löövad kaasa koos RAEK-i vabaühenduste konsultant Teelega Tartu Ülikooli kogukonna arendamise ja sotsiaalse heaolu õppekava vilistlased Helen ja Karin.

Loodna küla esindajad: „Oleme külakogukonna arengu alguses. Soovime luua ühtset kogukonda, et külaelu arendada ja et ka Loodna küla oleks veel atraktiivsem potentsiaalsetele elanikele. Meie tugevus on teineteist toetavad ja täiendavad entusiastlikud kogukonnaliikmed.“

Loodan väga, et saame selle mudeli katsetamise kogemust laiendada edaspidi teistelegi huvilistele. Kumma külavanem Kajalt tuli väärt mõte esialgu kasvõi teooriast rääkida ja nippe jagada mitmele kogukonnale korraga.

Ülevaate leiab Kogukonnaveebist.

ABCD mudeli treeningu läbinud hõlbustajad.

ABCD mudeli pilootprogramm on osa Siseministeeriumi strateegilisest partnerlusest „Kogukonnakeskse lähenemisviisi rakendamine 2023–2026“, mille eesmärk on suurendada Eestis tegutsevate kogukondade võimekust ja kriisivalmidust ning edendada kohalikul tasandil kogukonnakeskset valitsemisviisi. Partnerluse elluviimiseks teevad koostööd viis organisatsiooni: MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused, Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut, Eesti Rahvaülikoolide Liit, Eesti Koostöö Kogu ja OÜ Toimevõimendi.

Koolitus toimub nädalavahetustel, kontaktkoolitusena Paides, SA Järvamaa kontoris.

Täpsem teave koos registreerimise lingiga asub SIIN

2023. aasta lõpus sai KOP endale kauaoodatud ühtse sümboolika. Selle kasutamine ei ole veel kohustuslik, ent mugav võimalus KOP-i toetuse kasutamisest visuaalselt teavitada.

„Kohaliku omaalgatuse programm on Eesti riigi hool ja otsene toetus kogukondadele ja kodanikele ühise tegevuse elavdamiseks. Programmi logo ja selle eksponeerimine toetuskohtades ja -objektidel aitab levitada infot programmi olemasolust ja selle kasust, samas on see Eesti riigi kohaloleku ja hoolivuse märgiks.“

Logo ja visuaalsed rakendused leiab RTK veebilehelt.

Kogukond on oluline!