Uudised

Tulevik kuulub automatiseerimisele ja digitaliseerimisele. Nii oleks võinud ehk öelda
kakskümmend või kakskümmend viis aastat tagasi. Nüüd on see aeg käes. Eriti täpselt teab seda
omast käest Ragnar Tammsalu, kes on ettevõtte Tactical Solution OÜ müügijuht.
Töötades Viljandimaa arenduskeskuses, on ta aastate jooksul nõustanud ligikaudu 200 ettevõtet
automatiseerimise ja digitaliseerimise küsimustes.
Ulmefilmides on kujutatud maailma, kus tulevikus haaravad robotid võimu enda kätte ning üritavad
maailma hävitada. See ei ole tulevik, mida näeb Ragnar Tammsalu. Ta on tööl ettevõttes Tactical
Solution OÜ, mis tegeleb külmkuivatatud toidupakkide tootmise ja müügiga. Esialgu olid need
mõeldud kasutamiseks militaarvaldkonnas, kuid leidsid kiirelt kasutust ka teistel elualadel. Nii
näiteks haaravad nende toidupakke oma seljakotti matkajad. Oma valdkonna põhjal tõi Tammsalu
automatiseerimisest näite, et seda toitu ei tõsta pakkidesse enam inimkäed, vaid ikka robotid. See
omakorda võimaldab inimesi rakendada teistsugustel, rohkem loomingulisematel positsioonidel.
Aga kas siin ei kerki üles hirm, et tootmise automatiseerimine ja digitaliseerimine kaotab ära
töökohad ja senised töötajad jäävad sissetulekuta? Tammsalu tõdes, et seda võib juhtuda ainult
vähesel määral. Tegelikult ei jää inimesed mitte tööta, vaid nad spetsialiseeruvad ümber.
Automatiseerimine ja digitaliseerimine ei ole enam ammu tulevikuteema. See on käes. Ühest
küljest võtab see tõesti inimestelt tööd ära, aga teisest küljest annab ka juurde. Küsimus ei ole
inimeste kõrvalelükkamises, vaid selles, kuidas olemasolevate inimestega toota rohkem, rääkis
Tammsalu.
Tema visiooni kohaselt oleks ettevõtetel võimalik toota neli kuni viis korda rohkem toodangut,
rakendades automatiseerimise võimalusi, säilitades sealjuures senise töötajate arvu. Ta lisas, et
Eestis on kasvuruum selleks tohutu. Ta rääkis kahe aasta tagusest kogemusest Taanist, kus ta käis
tutvumas sealse tootmisega. Taani on üks Euroopa edumeelsemaid riike, kus on tööstuses roboteid kasutusel hulgim. Meil Eestis plaanivad ettevõtjad osta endale võib-olla ühe roboti, aga me
peaksime vaatama Taani poole, kus neid on kasutatud juba aastakümneid, rääkis Tammsalu.

Rentimine annaks paindlikkust
Hirme seoses tootmise automatiseerimise ja digitaliseerimisega on mitut laadi. Mõned neist on
emotsionaalsemat, teised ratsionaalsemat laadi. Üks lähenemisviis on see, et kui alati on asju
tehtud ühtemoodi, siis milleks seda muuta. Olukord tundub tootjale mugav ja seega ei tunnetata
vajadust midagi muuta. Eriti vanemad juhid võivad öelda, et kakskümmend aastat on asjad sedasi
toiminud ning toimivad edasi ka, sõnas Tammsalu.
Veel üks hirm on kindlasti investeerimise ees ning kui palju see kõik maksma läheb. Kas
investeering ikka tasub end majanduslikult ära? Tammsalu ütles, et robotite hankimine on tänase
seisuga igal juhul kättesaadavam kui veel mõni aasta tagasi ning aja jooksul muutub see veel
odavamaks. Aga mis siis, kui mul on vaja teatud robotit ainult teatud perioodiks, näiteks kaks kuud?
Siis ei ole ju mõtet seda osta.
Praegu veel ei ole Eestis võimalust vajalikke roboteid rentida, kuid Tammsalu avaldas lootust, et
tulevikus oleks see võimalus olemas. Võiks täiesti vabalt olla, et olekski võimalus rentida omale
vajalikku robotit näiteks neljaks kuuks mingi kindla tellimuse tarbeks. See annaks juurde
paindlikkust.

Rutakad otsused võivad kalliks minna
Kogu automatiseerimine ja digitaliseerimine ei pea olema suunatud tootmise kasvatamisele.
Tactical Solution OÜ kasutab näiteks elektroonilist tööaja arvestamise süsteemi. See küll ei kasvata
tootlikkust, kuid pakub teistsuguseid hüvesid. Nii näiteks ei ole neil kasutuses tavapäraseid
võtmeid, vaid tööruumidesse pääsetakse uksekaartidega. Ilma võtmeteta on mugavam. Nii saame
jälgida, kes millal tööl käis, aga muidugi ei anna see juurde suurt efektiivsust, sõnas Tammsalu.

Iga ettevõte on omanäoline ja seetõttu on ka igaühe vajadused automatiseerimise ja digitaliseerimise
järele individuaalsed ning vajaduspõhised. Kalliks võib maksma minna see, kui tehakse rutakaid
otsuseid ning hangitakse masinaid, mis tegelikult ei ole sobivad. Nõu tasub küsida targematelt.
Kõik ei saagi teada kõike. Kohati võib see nõu ka maksma minna, aga mina oleksin küll valmis hea
nõu eest maksma 500 eurot, kui see aitab mul teenida 100 000 eurot, rääkis Tammsalu.
Ühtlasi viib ta kolmapäeval, 6. oktoobril Raplas koos Jüri Riivesega läbi koolitus-seminari, mis keskendub automatiseerimise ja digitaliseerimise valdkonnale.

Siim Jõgis
Raplamaa Sõnumid

Automatiseerimine ja digitaliseerimine – võivad need sobida ka minu ettevõttele?

Viimastel aastatel on jätkuva tööjõupuuduse ja tootlikkuse suurendamise vajadusest lähtuvalt üha
enam juttu digitaliseerimise ja automatiseerimise olulisusest ettevõtte arengus. See aga on seadnud
firma omanikud küsimuse ette, kas uudsed lahendused sobiks ka minu ettevõttele ja mis reaalset
kasu sellest on?
Siiani paistab ju kõik toimivat. Aga kas ikka toimib? Tegemist on õigustatud küsimustega, kui
arvestada, et esimeses järjekorras seondub meile digitaliseerimisega ehk midagi keerulist ja
kõrgtehnoloogilist, mis on kallis ja kättesaamatu. Või arvatakse ekslikult, et ettevõte pole
tehnoloogiliste uuenduste rakendamiseks piisavalt suur.
Tegelikult on nende esmapilgul keerulisena tunduvate sõnade taga kogu asi lihtsam. Määrav ei ole,
kas ettevõttes töötab 1, 2, 20 või 100 inimest. Oluline on tuvastada valukoht, kuhu mingit ressurssi
kulub ebamõistlikult palju, ning lahendada see väikese programmijupi või masinaga.
Digitaliseerimise kohapealt oleks hea näide kas või elektrooniline tööaja arvestamise süsteem, mis
saadab iga töötaja tööaja alguse ja lõpu otse raamatupidamisprogrammi. Süsteem on kiire ja tõhus,
mis säästab aega nii töölistel kui ka raamatupidajal, kes ei pea seda enam käsitsi tegema. Lisaks
väheneb võimalus arvutuslikuks eksimiseks ja edasisteks vaidlusteks. Automatiseerimise kohapealt
aga võiks ettevõtte territooriumi väravas istuvat inimest asendada automaatne sõidukite
numbrituvastus ja tõkkepuud liigutav seadeldis. „Väravavahti” saaks aga selle asemel rakendada
väärtust loovate tegevuste juures.

Hoiakute muutmine
Uuenduste ellukutsumiseks on vaja senisest mugavustsoonist välja tulla ja tunnistada endale, et kõik
ei ole ehk päris nii, nagu olla võiks. Asju saab teha paremini, kiiremini ning efektiivsemalt. See, mis
toimis viis aastat tagasi, ei ole täna enam jätkusuutlik. Seega on vaja ettevõtte arenedes järjepidevalt
tegeleda eneseanalüüsi ja protsesside jälgimisega ning pudelikaelte tuvastamisega. Pudelikaelte all
pean silmas ebaefektiivsust, mis röövib raha või takistab kasumi maksimeerimist. Sama oluline on
hoida end kursis kiiresti muutuvas maailmas toimuvate uuendustega.
Kõik see taandub meie hoiakute juurde, et kas soovime olla pidevas arengus edestamaks enda
konkurente ja pakkuda suuremat lisandväärtust oma klientidele. Muutustega alustamiseks on hea
võimalus end kurssi viia LEAN ehk timmitud tootmise põhimõtetega. LEAN põhimõtted, mida
maailmale tutvustas autotootja TOYOTA, on tänaseks midagi palju enamat kui konveierilt tulevate
autode lõpparv. Timmitud tootmisest on tänapäeval saanud mõtteviis, mida kasutatakse üha
enamates organisatsioonides ülemaailmselt.
Timmitud ehk kulusäästlik tootmine on protsesside ja ettevõtete juhtimise viis, mille puhul ressursse
kulutatakse üksnes lõpptulemuse huvides. Põhifookus keskendub sellele, mille eest klient on valmis
maksma. See võimaldab kaupu toota ja teenuseid osutada kaks kuni kolm korda vähema
ressursimahukusega kui tavapärase tootmisviisi puhul. Timmitud tootmise (LEAN) põhimõtetest
arusaamine ja nende rakendamine enda ettevõttes on üldjuhul oluline abi muutuste ellukutsumiseks
ja ebaefektiivsuste vähendamiseks. Siinkohal ei ole tõesti vahet, kas tegu on tootmis- või
teenusettevõttega, mikro- või suurettevõttega. Nende põhimõtete järgimine on esimene suurem
samm kitsaskohtade tuvastamiseks ja muutustega alustamiseks.

Kokkuvõtteks
Kui soovid teistsugust tulemust, siis ära tee täna samu tegevusi, mida tegid eile. Siinkohal tulevadki
teile appi digilahendused ja protsesside automatiseerimine. Koostöös maakondlike arenduskeskuste
võrgustikuga ja pakutava digitaliseerimise alustamise toetusega on tootmisettevõtetel võimalik teha
esimesed sammud enda ettevõtte moderniseerimisel.

Täpsem info Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse kodulehel www.raek.ee.

Ermo Brecher
toetuse projektijuht
RAEK

Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus koostöös SA KredExiga kutsub korteriühistute esindajaid osa võtma infotunnist teemal „Kortermajade renoveerimine KredExi abiga”. Infot edastab ja küsimustele vastab SA KredEx partnerlussuhete haldur Jana Toome. Jagame infot KredExi toetuste, laenude ja käenduste kohta. Konsultatsiooni käigus saab teavet ühistule sobivate teenuste, tingimuste, vajalike dokumentide ja ajakava kohta, samuti taotluste täitmisest ja esitamisest.

Infotund toimub 13. oktoobril kell 17.00-18.15 Kehtna Klubi vanas saalis. Vajalik eelregistreerimine 11.oktoobrini. Oodatud on eelkõige Kehtna valla ühistute esindajad. Kohtade arv on piiratud, vabade kohtade olemasolul saavad osaleda ka teiste valdade inimesed.

Registreerumiseks palume täita vorm.

NB! RAEK järgib Vabariigi Valitsuse ja Terviseameti kehtestatud nõudeid, mis reguleerivad COVID-19 nakkusohutuse tõendamist ja tagamist, sündmuste läbiviimisel.
Kehtivad nõuded leiate SIIT

Karin Ratas
MTÜ konsultant
Sihtasutus RAEK
e-mail:  karin@raek.ee

Alates 06. septembrist saavad tootmisettevõtted, kes tegutsevad väljaspool Tallinna ja Tartu linna, taotleda toetust digitaliseerimisega alustamiseks. Toetuse eesmärk on tõsta ettevõtjate teadmisi digitaliseerimise olulisusest ja innustada neid tegema esimest sammu digitehnoloogiatesse investeerimise suunas. Toetatakse ka tehnilise lahenduse soetamist. Toetuse suurus on kuni 2 000 € ja omafinantseering vähemalt 50%. Toetuse taotlemiseks saavad ettevõtjad nõu Sihtasutusest RAEK (Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus). 

Maakondlike Arenduskeskuste võrgustiku juhatuse liikme Andres Huule sõnul otsivad ettevõtjad pidevalt käibe ja kasumi kasvu võimalusi, kuna tööjõukulud järjest kasvavad ja tähelepanu tuleb pöörata protsesside efektiivsuse ning produktiivsuse suurendamisele.

„Hindamaks konkreetse investeeringu tasuvust, tuleb luua visioon ja tegevuskava, koguda infot olemasoleva situatsiooni kohta ning teha protsessipõhine andmeanalüüs,” selgitab Huul.
Tema sõnul on mõistlik kaasata sõltumatu ekspert, et vähendada vigu ja liikuda kiiremini edasi ning üheks võimaluseks on kasutada uut toetust, mis on mõeldud esimeste sammude tegemiseks.

Toetuse saamise eelduseks on ettevõtte enesehinnangu Diginnotool küsimustiku täitmine ja  osalemine vähemalt ühel programmi kuuluval tasuta veebiseminaril, mis tutvustab praktiliste näidete kaudu, kuidas digimuutusi ettevõttes ellu viia.

Toetuse projektijuhi Ermo Brecheri sõnul aitab enesehinnangu läbimine kui ka osalemine veebiseminaridel paremini mõista enda ettevõtte digitaliseerimise taset ja vajalikkust ning on seega abiks kogu taotluse koostamisel.
„Korraldame kokku 5 veebiseminari, millest vähemalt ühes tuleb igal taotlejal osaleda. Veebiseminaridel tuleb juttu sellest, kuidas organisatsioonis planeerida digitaliseerimist, kuidas andmeid ära kasutades raha teenida ning millised on digitaalsed lahendused ettevõtete protsessides täna ja tulevikus“, selgitab Brecher.

Digitaliseerimise alustamise toetust annab välja Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik Euroopa Regionaalarengu Fondi kaasaabil. Veebiseminare korraldatakse koostöös Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liiduga (ITL).

Maakondlike Arenduskeskuste võrgustik on suurim üle-eestiline nõustamisvõrgustik, kuhu kuuluvad kõik 15 maakondlikku arenduskeskust, sh Sihtasutus RAEK. Võrgustik pakub tasuta nõustamist ettevõtjatele, investoritele, mittetulundusühingutele ja kohalikele omavalitsustele igas maakonnas.

Lisainfo: https://www.arenduskeskused.ee/digitaliseerimisega-alustamise-toetus/

Ermo Brecher
Ettevõtluskonsultant, digitaliseerimise toetuse projektijuht
SA RAEK
ermo.brecher@arenduskeskused.ee
tel 515 8238

Sellel nädalal alustas tööd uus e-äriregistri portaal aadressil ariregister.rik.ee, mis koondab mugavalt ühte keskkonda kõik senised äriregistri teenused.

„Kui varasemalt tuli avalduste, majandusaasta aruannete ja erakonnaliikmete muudatuste esitamiseks kasutada ettevõtjaportaali ning juriidiliste isikute andmete kontrollimiseks äriregistri teabesüsteemi, siis nüüd asuvad kõik teenused ettevõtja jaoks mugavalt ühes keskkonnas. Uus lahendus on rikkam ka automaatteavituste süsteemi võrra, mis võimaldab ettevõtjale meelde tuletada olulisi tähtaegasid registritoimingutes. E-äriregistrit uuendatakse järgnevatel aastatel veelgi, et muuta riigiga suhtlemise kanal ettevõtjate ja e-residentide jaoks võimalikult kasutajakeskseks ning parandada e-teenuste kättesaadavust

Uus e-äriregister sisaldab endas ka mugava otsimisvõimalusega abiinfo keskkonda (https://abiinfo.rik.ee), mis juhendab ning selgitab tegevusi e-äriregistri portaali kasutamiseks. E-äriregistri projekti toetati Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Registrite ja infosüsteemide keskusel valmis uue e-äriregistri portaali võimaluste tutvustamiseks video, millega saab tutvuda siin.

Lisainfo: https://www.just.ee/et/uudised/sellest-nadalast-saab-kasutada-uut-e-ariregistrit

1. oktoobrini on avatud kohaliku omaalgatuse programmi (KOP) sügisene taotlusvoor.

Taotluste esitamise tähtaeg on 1. oktoober  2021 kell 16.30. Taotlus koos nõutud lisadega tuleb esitada elektrooniliselt e-toetuste keskkonnas. Programmi määrus, taotluse esitamise lingid ja muud abimaterjalid on leitavad RAEKi kodulehel: https://raek.ee/kodanikuuhendustele/kohaliku-omaalgatuse-programm/

Koolitus vabaühendustele “Kaasamine ja motiveerimine” toimub 29.septembril Rapla Kultuurikeskuse kammersaalis.

Täpsem teave ja registreerumine SIIN

KOHALIKU OMAALGATUSE PROGRAMMI INFOPÄEV toimub 8. septembril algusega 10.00 Rapla Kultuurikeskuse kammersaalis.

Palume registreeruda SIIN.

NB! RAEK järgib Vabariigi Valitsuse ja Terviseameti kehtestatud nõudeid, mis reguleerivad COVID-19 nakkusohutuse tõendamist ja tagamist, sündmuste läbiviimisel.
Kehtivad nõuded leiate siit: https://www.kriis.ee/et

Täpsem info taotlusvooru kohta ilmub meie kodulehele ja Facebooki 1.septembril.

Hea Raplamaa ettevõtja!

Palume 10 minutit Teie väärtuslikku aega, et aidata kujundada Raplamaa ettevõtluskeskkonna tulevikku.
Raplamaa Omavalitsuste Liit koostöös Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskusega on algatanud Rapla maakonna majandus- ja ettevõtluskeskkonna uuringu, mille fookusena otsitakse lahendusi ja meetmeid, millega saab avalik sektor suurendada maakonna atraktiivsust ettevõtluse seisukohast.
Küsitlus on otseseks sisendiks regionaalarengu toetuste kaasamiseks järgnevatel aastatel, mis loovad eeldusi investeeringute, uute ettevõtete ja töökohtade tekkeks ning üldise ettevõtluskeskkonna arenguks.

Ettevõtjate küsitluse eesmärgiks on:
1. selgitada välja ettevõtlust takistavad ja soodustavad tegurid kohapeal ettevõtjate pilgu läbi;
2. selgitada välja ettevõtjate ootused, kuidas kohalik omavalitsus ja maakondlik ettevõtluse tugivõrgustik saab parendada kohalikku ettevõtluskeskkonda.

Küsitlusele saab vastata SIIN

Uuringu vahetulemusi tutvustatakse Raplamaa Majandusfoorumil 7. oktoobril.
Projekti rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest prioriteetse suuna „Haldusvõimekus“ meetme 12.1 „Riigi võimekuse tõstmine inimressursside arendamise ja institutsionaalse suutlikkuse parendamise kaudu“ tegevuse 12.1.4 „Kohalik ja regionaalne arendusvõimekus“ taotlusvoorust „Maakonna arengustrateegiate uuendamiseks vajalikud uuringud ja analüüsid“.

Teie tagasiside on meile väga oluline!

Ette tänades

Raplamaa Omavalitsuste Liit
Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus

Projekt „Harju-, Rapla-, Läänemaa ja Tallinna linna piirkonna turismiarendus“ oli Ettevõtluse Arendamise SA sihtkohtade koostööprojektide konkursil edukas.  Algava turismialase koostöö vilju saab maitsta kogu piirkonna turismisektor ning projekti rõhuasetus on kogu regiooni turismialasele arengule hoo juurde andmine.

Koostööprojekti üldine eesmärk on Harju-, Rapla-, Läänemaa ja Tallinna linna külastaja vajadustele vastavate turismitoodete ja -teenuste arendus Eesti kui turismisihtkoha brändi kolmest sõnumistrateegiast lähtuvalt (loodus, kultuur ja toit), piirkonna eristumine, jätkusuutliku turismi põhimõtete rakendamine, koostöövõrgustike arendus ja rahvusvahelise konkurentsivõime kasvatamine. Projekti otsesteks eesmärkideks on kestliku ehk säästva turismi arendamine; turvalise teenusepakkumise edendamine piirkonnas; külalislahkuse arendamine; klienditeekonna uuringu teostamine, sh kitsaskohtade väljaselgitamine ja parendamine; piirkonnaspetsiifiliste toodete arendamine ning laiapõhjalise koostöö arendus läbi eelduste väljaselgitamise DMO (destination management organisation) või DMOde loomiseks.

Koostööprojekti juhtpartner on Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus, koostööpartnerid on Tallinna Strateegiakeskuse turismiosakond, Harjumaa Omavalitsuste Liit, Raplamaa Omavalitsuste Liit, Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus (Sihtasutus RAEK) ja SA Läänemaa. Piirkonna tervikliku tootearenduse, koostöövõimaluste ja sünergia otsingu eesmärgil kaasatakse tegevustesse piirkonna turismivõrgustikud, osalejad toovad partnerlusse oma vaatenurga, täiendava teabe ja kompetentsid. Tegevuste kasusaajad on Eestis registreeritud väikese ja keskmise suurusega ettevõtted, kes kuuluvad elluviidavate tegevuste sihtgruppi ja kes osalevad tegevustes.

Koostööprojekti rahastatakse läbi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Kaks aastat kestva koostööprojekti eelarve maht on 200 000 eurot.

Kohaliku omaalgatuse programmi 2021 aasta kevadvooru laekus 34 projekti. Kõik projektid läbisid tehnilise kontrolli. Üks taotleja võttis oma projekti tagasi. Toetuste koondsumma on 66 501 eurot . Kevadvoorus jagatakse 39 901 eurot ja see summa on kinnitatud. Kokku on projektide summa 157 558, 78, taotletakse 85 776,77 eurot.

Toetautd projektid leiad SIIT

Täna selgusid Raplamaa 2020. aasta parimad ettevõtjad. Võitja kuulutas välja Äritegu 2019 laureaat Priit Palk, OÜ Tohi Distillery tegevjuht.

Konkursi „Raplamaa Parimad Ettevõtted 2020“ tunnustusõhtu toimus Tohi Külastuskeskuses Kohila vallas. Konkurssi korraldas juba 24. aastat järjest Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus (RAEK) koostöös Raplamaa Omavalitsuste Liidu ja Raplamaa Partnerluskoguga, kes toetas tunnustamist ühisprojekti „Kindel käeulatus“ raames.

Konkursile esitati 67 kandidaati. Tunnustati ettevõtjaid viies  kategoorias ja lisaks anti välja eripreemia: kiideti tubli õpilasfirmat ning juhendajat. Juba neljandat aastat järjest valis rahvas kõikide kategooriate kolme parema hulgast Rahva lemmiku.

Raplamaa Parimad Ettevõtted 2020:

Äritegu 2020:  Uue äri- ja kortemaja valmimine Raplas, Expolio OÜ

Vana Kala 25 laureaadid:
Siiri Tamm, Harviker OÜ
Ave Tislar, Fleur OÜ
Väino Sassi, Rapla Tarbijate Ühistu
Andres Aasaväli, Trakmets OÜ
Žanna Randmaa, Sanni Kaubanduse OÜ
Malle Heinsalu, Nerilon OÜ

Väike ja Tubli: Ahtima OÜ

Uustulnuk: Maidla Resort OÜ

Rabav Toode: professionaalsed jõulukaunistused, AS Adam Bd

Eriauhind Raplamaa parim Õpilasfirma 2020: ÕF ReCom, juhendaja Margot Sarv

Rahva Lemmik: Lillesahver OÜ

Kategooriate võitjad said meeneks massiivse klaasist vaasi, mille valmistas Järvakandi Klaasistuudio.
Vana Kala 25 laureaate tunnustati Puraviku tuuleveski sepikoja sepislandiga, mis tähistab pikaajaliste ettevõtjate leidlikkust, visadust ja edumeelsust. Raplamaa Omavalitsuste Liit tunnustas kategooriate võitjaid hõbedase rinnamärgiga, Äritegu 2020 võitjat kuldse rinnamärgiga.

Õhtu suupistete eest hoolitses OÜ Servistor. Muusikalise etteaste esitas Raplamaalt pärit Jüri Pootsmann.

Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus (RAEK) tänab kõiki laureaate, nominente, kõiki kandidaatide esitajaid, külalisi ja partnereid.

Fotode autor: Siim Solman

Konkurss Raplamaa Parimad Ettevõtted 2020 on jõudnud lõpusirgele. Auväärne komisjon on valinud kolm parimat neljas kategoorias (Uustulnuk, Väike ja tubli, Rabav toode ja Äritegu), kelle hulgast valime nüüd Rahva lemmiku.

Sul on 1 hääl, et saata oma eelistus!

Nominentidega tutvuda ja oma hääle saad anda 14. juunini SIIN

25. mail toimus projekti “Rapla maakonna majandus- ja ettevõtluskeskkonna ning arengueelduste ja -võimaluste analüüs” avakoosolek, kuhu oli kaasatud nii projektimeeskond kui Raplamaa kohalike omavalitsuste esindajad. Uuringu fookusena otsitakse lahendusi ja meetmeid, millega saab suurendada maakonna atraktiivsust ettevõtluse seisukohast, seda nii olemasolevate ettevõtete laienemise kui ka uute investeeringute ligimeelitamise võtmes. Analüüs on sisendiks maakonna strateegia uuendamisele ja hiljem seeläbi kohaliku ettevõtluskeskkonna ning regionaalarengu toetuste kaasamisele järgnevatel aastatel.

Ühe tegevusena viiakse augustis läbi küsitlus maakonna ettevõtjate seas, millised on ettevõtjate ootused kohalikele omavalitsustele jt tugistruktuuridele ettevõtluskeskkonna arendamisel. Projekti vahetulemusi esitletakse oktoobri alguses toimuval Raplamaa majandusfoorumil.

Uuring viiakse ellu Raplamaa Omavalitsuste Liidu, Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse, Cumulus Consulting OÜ ja DVProject OÜ koostöös.

Projekti rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest prioriteetse suuna „Haldusvõimekus“ meetme 12.1 „Riigi võimekuse tõstmine inimressursside arendamise ja institutsionaalse suutlikkuse parendamise kaudu“ tegevuse 12.1.4 „Kohalik ja regionaalne arendusvõimekus“ taotlusvoorust „Maakonna arengustrateegiate uuendamiseks vajalikud uuringud ja analüüsid“.

Janek Kadarik
SA RAEK

Mai lõpust on korteriühistutel võimalik küsida Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskusest tasuta nõu KredExi toetuste, laenude ja käenduste kohta. Konsultatsiooni käigus saab teavet ühistule sobivate teenuste tingimuste, vajalike dokumentide ja ajakava kohta, samuti aitab arenduskeskuse konsultant vajadusel taotlusi täita ja esitada. 

„Viimastel aastatel on ühistute vajadused ja ka võimalused korterelamute renoveerimiseks oluliselt kasvanud. Raplamaal on viiel aastal toetust saanud paarkümmend korterelamut, kuid huvi nii seniste kui uute teenuste kasutamiseks on kordades suurem,“ lausus KredExi eluaseme- ja energiatõhususe osakonna juhi Triin Reinsalu.

Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse juhatuse liikme Janek Kadariku sõnul kinnitab ka klientide tagasiside ja senine kogemus, et vajadus nõu ja abi järele on olemas. „Oleme koostöös KredExiga hinnanud, et kokku vajab Raplamaal lähikümnenditel kordategemist veel paarsada hoonet, seega vajadus lisateabe, materjalide ja taotlemise nõustamise järele on kasvav. Meil on pikaaegne kogemus ettevõtlusmeetmete nõustamisel ning tunneme ka piirkonna probleeme ja võimalusi, mis on suureks eeliseks teadlikkuse kasvatamiseks ühistute seas,“ lisas arenduskeskuse juht.

KredEx pakub korteriühistutele erinevaid teenuseid – renoveerimislaenu, käendust ja rekonstrueerimistoetust. Arenduskeskusest saab küsida konsultatsiooni nii teenuste tingimuste ja sobivuse kohta, taotluste nõuete, ajakava ja vajalike tähtaegade kohta. Vajadusel pakuvad konsultandid abi ka taotluse täitmisel ja esitamisel ning vajalike dokumentide kokkupanekul.

„Arenduskeskused seisavad selle eest, et piirkonna elamis- ja töötingimused, keskkond ning heaolu paraneks. Seega on korterelamute kordategemine ja renoveerimine meie kõigi huvides. See toob otsese kasu majaelanikele kulude kokkuhoiu ja mõnusa sisekliima näol, kuid kaudselt mõjutab see kogu piirkonda kaasaegsema elukeskkonna näol,“ lisas Kadarik.

Konsultatsiooni kasutamiseks tuleb korteriühistul ühendust võtta Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskusega, kontaktid on kättesaadavad SIIT

Toetusmeetme eesmärk on toetada raskustesse sattunud ettevõtjaid kriisist kiiremaks väljumiseks piirangute leevenemisel ja majanduse taastumisel.

Toetusmeetme sihtgruppideks on majutusettevõtjad, spaad, veekeskused, toitlustusettevõtjad, reisiettevõtjad, nõupidamiste ja messide korraldajad, turismiteenuse pakkujad, sõitjate muud maismaavedu teostavad ettevõtjad ja jaekaubanduse ettevõtjad.

Meetme täpsemad tingimused leiab EASi kodulehelt: COVID-19 mõjude leevendamise toetused – EAS ja toetusmeetme määrusest: Ettevõtjate toetamine seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikust tulenevate piirangutega – Riigi Teataja

Avame taotlemise kahes etapis:

• 17. mail kell 9:00 avame taotlemise jaekaubandusettevõtetele. Vooru sulgemise tähtaeg on 26. mai kell 16.00
• 18. mail kell 9:00 avame taotlemise majutusettevõtjatele, spaadele, veekeskustele, toitlustusettevõtjatele, reisiettevõtjatele, nõupidamiste ja messide korraldajatele, turismiteenuse pakkujatele ja sõitjate muud maismaavedu teostavatele ettevõtjatele. Vooru sulgemise tähtaeg on 27. mai kell 16.00

Vooruline taotluste esitamine tähendab, et taotlused tuleb esitada etteantud aja sees (taotluse esitamine ei sõltu ajalisest kiirusest) ja kui eelarve ületatakse, läheb see kõigi nõuetele vastavate taotlejate vahel proportsionaalselt jagamisele.

Juhime tähelepanu, et taotlemine on avatud lühikest aega. Seega palume kõikidel taotlejatel jälgida, et kõik vajalikud lisadokumendid oleksid vajaduse korral EASi e-keskkonda koheselt lisatud, see kiirendab oluliselt EAS jaoks otsuste tegemist:

• Palume jälgida, et kui Teie ettevõte kuulub kontserni, siis on kontserni majandusaasta andmed 31.12.2019 seisuga lisatud taotlusele, juhul kui need ei ole avalikult kättesaadavad. See info on vajalik, et kontrollida raskustes olemist, vt lähemalt siit;
• Kui toetuse saamise eelduseks on kindla EMTAK põhitegevusala koodi olemasolu, siis on Teie ettevõtte osas esitatud äriregistrisse õige info;
• Kui toetuse saamine eeldab puhkaeestis.ee andmebaasis teatud kategoorias teenuste pakkumine, siis on Teie ettevõtte  sisestatud www.puhkaeestis.ee andmebaasi õigesse kategooriasse.
  Vt juhiseid siit.

Rohkem infot ja detailsema loetelu vajaminevatest dokumentidest leiab SIIT.

Toetuse eelarve maht on 44 miljonit eurot, millest 25 miljonit eurot on suunatud turismisektorile ning 19 miljonit eurot jaekaubandusettevõtetele. Toetuste määrused ja tingimused otsustas valitsus.