Uudised

Koolitus on mõeldud neile, kellel hetkel on oma veebilehe haldamisega probleeme, soovitakse teha uut veebilehte ise või seda sisse tellida. Fookuses on lihtsama ettevõtte infolehe tegemine ja haldamine.

KOOLITUSE SISU
Veebilehe loomine ja haldamine on muutunud üha lihtsamaks. Tänapäeval on võimalik endale lihtsam koduleht ise teha. Vaja on enda huvi, aega ning motivatsiooni asjaga tegeleda.
Samas on lehe tegemisel palju olulist, mida ei tohi unustada alustades disainist kuni selleni, et sinu leht oleks ikkagi otsingumootorites leitav.

Räägime koolitusel lihtsalt asjadest:

• Kuidas kodulehte ise WordPressis teha kasutades selleks uusimaid tehnoloogiaid.
• Kui veebilehte ise ei jõua teha, siis peale koolitust ollakse targem tellija, sest pilt veebimaailmast saab kindlasti palju selgemaks.
• Lisaks veebilehe tegemisele räägime ka sellest, et tehtud leht oleks otsingumootorites leitav ning kuidas kõike tehtut ka analüüsida.

Koolitusel on 50/50 lähenemine, ehk pool ajast räägime teooriat ning osa koolitusest tutvume praktiliselt ka ise WordPressi ning selle võimalustega.

KOOLITAJA Hando Murumägi on digiturunduses toimetanud viimased 7 aastat ning läbi aja õppinud kasutama erinevaid tööriistasid. Tänaseks töötab ta Pärnumaa Arenduskeskuses maakonna turundusjuhina, kus tegeleb pea kõigega alustades emailiturundusest ja mitmetest reklaamihalduritest kuni erinevate kodulehtede arendamiseni välja.

KOOLITUSE AJAKAVA

Tervituskohvi pakutakse alates 10.45!
11.00-12.30 Koolitus I
12.30-13.00 Lõunaeine
13.00-14:30 Koolitus II
14:30-14:45 Kohvipaus
14.45-15:45 Koolitus III

Koolituspäeva korraldab RAEK Euroopa Regionaalarengu Fondi toel ja on osalejatele TASUTA*.
Vajalik eelregistreerimine!

*Osalevatele ettevõtetele rakendatakse VTA-d ehk vähese tähtsusega abi. Täpsemalt saab lugeda https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigiabi

Registreerumine koolitusele on avatud kuni 30. aprill SIIN

Täpsem teave

Reelika Vaabel
RAEK projektijuht
reelika@raek.ee

RAEK-i kodanikualgatuse värskeimast uudiskirjast leiad:

Rahastusvõimalused:
1) KredExi rekonstrueerimistoetus (avaneb 10.04);
2) CERV-i taotlusvoorud (19.04, 24.05, 19.06);
3) regionaalse kultuuritegevuse toetusmeede (infopäev 26.04 Raplas, TA 15.05).

(Koolitus)programmid, konkursid ja muudki:
4) “Õpi koos Google’iga” tasuta koolitused (07.04-05.05);
5) seminar “Jätkusuutlikud kogukonnad” (13.04 Jänedal ja Zoomis);
6) “Eesti 2035” tagasiside (TA 17.04);
7) “Kogukonna hing 2023” (TA 20.04);
8) kodanikuühiskonna foorum (04.05 Tallinnas);
9) Impact Hackathon (12.-26.05 Zoomis);
10) konverents “Muutunud kogukondlikud kultuurimaastikud” (19.05 Haapsalus);
11) kohaliku osaluse infopäeva järelvaatamine;
12) vabaühenduste kommunikatsioonijuhtide võrgustik.

Raplamaal laekus vooru 35 taotlust, millest 16 esitati „Kogukonna arengu“ ja 19 „Investeeringute ja kogukonnateenuste arendamise“ meetmesse. Valdade lõikes jaotuvad taotlused järgmiselt: Kohilast 7, Märjamaalt 11, Kehtnast 6 ja Raplast 11.

Kokku on kevadel jagada 39 680 eurot. Toetust küsitakse 84 870,20 eurot.

Taotluste menetlemine ja otsuste langetamine võib võtta kuni 50 tööpäeva (KOP-i määrus § 13 p 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/124032021007), lisaks otsusest teavitamine kuni 5 tööpäeva ja väljamakse 10 tööpäeva jooksul (§ 17 p 8 ja § 18). Protsess lõppeb seega loodetavasti jaanipühadeks.

Küsimusi taotluse kohta saad esitada lahkelt e-toetuse keskkonna postkastist või teele@raek.ee ja 5569 1954.

Püsivalt kõrgete energiahindade tõttu pole paremat aega kodu energiatõhusamaks muuta. Seda tasub kindlasti teha, sest korterelamu tervikliku rekonstrueerimise tulemusel väheneb soojusenergia tarve keskmiselt poole võrra. Aastatel 2022–2027 suunab riik elamute energiatõhususe suurendamisse üle 300 miljoni euro Euroopa Liidu struktuurifondide raha.

Korteriühistutele avaneb 10. aprillil uus rekonstrueerimistoetuse taotlusvoor, mille kogumaht on 80 miljonit eurot. Toetusega rahastatakse nii korterelamute terviklikku rekonstrueerimist kui ka gaasi- või elektriküttel korterelamu kütteseadme asendamist taastuvenergial põhineva seadmega või korterelamute ühendamist kaugküttevõrguga. Toetust saavad küsida üldjuhul kuni 2000. aastani kasutusse võetud elamute korteriühistud. Küttesüsteemi asendamisel puudub hoone kasutuselevõtmise ajaline piirang.

Toetatakse ka tööde teostamisega seonduvaid tegevusi nagu ehitusprojekti koostamist, ehitusuuringu ja ehitise auditi tegemist, tehnilise konsultandi teenuse kasutamist ja omanikujärelevalve teostamist.

Toetuse osakaal olenevalt korterelamu asukohast, suurusest ja ettevõetavatest töödest on 30 kuni 50 protsenti.

Korterelamute rekonstrueerimisel on KredEx pannud õla alla täiesti uuele valdkonnale nii Eestis kui ka kogu Euroopas. Selleks on tehaseline rekonstrueerimine. Tehaselise rekonstrueerimise käigus toodetakse tehases katuse- ja välisseinaelemendid, mis sisaldavad juba soojustust, aknaid ja ventilatsioonisüsteemi, mistõttu tuleb ehitusobjektil teha vaid elementidega seotud viimistlus- ja paigaldustööd ning vajadusel majasiseseid renoveerimistöid. Esialgu võib see olla küll natuke kallim, samas on ka toetusmäär kõrgem ning protsess majaelanikele palju kiirem ja mugavam, kuna tellinguid püsti ei panda ja tööd saab tehtud paari kuuga.

Rekonstrueerimistoetust saavad korterelamud kombineerida KredExi renoveerimislaenuga, kui pank laenust keeldub või on tingimused väga ebasoodsad. Samuti pakub KredEx korterelamutele laenukäendust, kui pank hindab riski tavapärasest suuremaks: asukoht piirkonnas, kus korterite turuväärtus on madal; suur investeering ruutmeetri kohta; võlgnike suur osakaal vms.

Eraldi toetus on päikesepaneelide paigaldamiseks korterelamutele. Siin on oluline rõhutada, et puudub kohustus toodetud energiat võrku müüa ja seda võib kasutada vaid enda tarbeks. Toetuse määr on 30 protsenti, kui paneelid kompenseerivad ainult korterelamu üldelektri tarbimist, ning 40 protsenti, kui nendega kaetakse ka eluruumide elektritarbimist või paigaldatakse energiat salvestav seade.

Rekonstrueerimise plaan võib kergesti luhta minna, kui paljud ühistu liikmed kalduvad selle suhtes olema umbusklikud, sest pole piisavalt infot. Siin tuleb appi Raplamaa Arendus-ja Ettevõtluskeskus ehk RAEK, kus töötavad KredExi teenustega hästi kursis olevad konsultandid. Nemad nõustavad nii KredExi toetuste, laenu kui ka käenduse teemal. Eelmisel aastal toimus selliseid nõustamisi kõikjal Eestis üle 900. Nõu saab küsida alates sellest, millist teenust valida, kuni tingimuste üksikasjadeni. Vajadusel pakuvad konsultandid abi dokumentide koostamisel. Ühistud võivad maakondliku arenduskeskuse konsultandi kutsuda ka korteriühistu koosolekule, kus ekspert saab küsimustele vastata ja eelarvamusi hajutada.

EASi ja KredExi ühendasutus on üks osapool Euroopa Liidu projektis LIFE IP BuildEST, mis toob kokku eri osapoolte teadmised ja kogemused Eesti elamufondi rekonstrueerimiseks aastaks 2050.

Eesti turismistrateegia 2022-2025 üks alaeesmärkidest on strateegiliselt juhitud turismisihtkohtade arendusorganisatsioonid ja sisuline koostöö Eesti turismisektori osapoolte vahel. Riiklikku turismipoliitikat teostav EASi ja KredExi ühendasutuse turismiosakond on ümber kujundamas turismiorganisatsioonide haldust, eesseisva nelja aasta jooksul peaks senisest ca 40st turismiorganisatsioonist alles jääma viis kuni kaheksa. Turismireformi eesmärk on vähendada turismivaldkonna juhtimise dubleerimist ja killustatust ning suurendada sisulist koostööd Eesti turismisektori osapoolte vahel. Piirkondades luuakse arendusorganisatsioonid ja/või -võrgustikud (Destination Management Organization ehk DMO), mille eesmärgiks on sihtkoha strateegiline juhtimine, arendamine ja turundamine.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest 2021. aastal rahastatud sihtkohtade arenduse DMO pilootprojekt „Harju-, Rapla-, Läänemaa ja Tallinna linna piirkonna turismiarendus“ andis sisuka koostöökogemuse, mille baasilt kujundati edasised sammud. Harju-, Rapla- ja Läänemaa maakondlike arendusorganisatsioonide otsusega loodi ühine koostöömudel, määratleti geograafilised piirid ja nimetati regiooni juhtpartner. Koostööpiirkonna juhtpartneriks on SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus, põhipartneriteks on Sihtasutus RAEK ja SA Läänemaa, kaaspartnerid Harjumaa Omavalitsuste Liit ja Raplamaa Omavalitsuste Liit.

Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse juhataja Hannes Ojangu sõnul kaasatakse koostöömudeli strateegilisse planeerimisse ja tegevuste elluviimisesse sihtkohtade olulisemad turismiteemalised võrgustikud ja huvirühmad (näiteks ettevõtete liidud, LEADER tegevusrühmad, turismihariduskoolid jne). Suur eesmärk on aidata kaasa piirkonna turismi ettevõtjate teenusete arendamise, omavahelisele koostööle ja nähtavuse suurendamisele, et turistid oskaksid ja sooviksid neid tooteid tarbida. Koostöömudeli toimimine põhineb avaliku ja erasektori koostööl.

Koostöövõrgustiku eesmärk on suurendada piirkonna turismitulusid ja rahvusvahelist konkurentsivõimet luues pikaajalise vaate turismi arendamisele, pakkudes paremaid terviklahendusi ja koondades piirkonna parima kompetentsi.

KOP kevadvooru üleriigilised infopäevad toimusid Zoomis 07.03, 08.03, 13.03 (vene keeles) ja 14.03. Esitluse leiab siit ja kirjalikult esitatud küsimused koos vastustega siit.
Infopäevasid ei salvestatud.

Taotluste esitamise tähtaeg on 03.04 kell 16.30. Vooru täpsema ülevaate ja juhised leiad siit.

Projektikirjutamise ja e-toetuse keskkonna tehnilise kasutamise küsimustega pöördu aegsasti vabaühenduste konsultandi Teele Ojasalu (teele@raek.ee, 5569 1954) poole. Kui oled taotluse sisestamist keskkonnas juba alustanud, palun saada kiri keskkonna postkastist.

RAEK-i kodanikualgatuse värskeimast uudiskirjast leiad:

Rahastusvõimalused:
1) KOP-i kevadvoor (infopäevad 14.03; TA 03.04);
2) Kultuuriministeeriumi spordistipendiumid (15.03);
3) CERV-i taotlusvoorud (19.04, 24.05, 19.06).

(Koolitus)programmid, konkursid ja muudki:
4) “Õpi koos Google’iga” tasuta koolitused (al 15.03);
5) Vabatahtlike seltsiliste veebiseminar (15.03);
6) autoriõiguse veebiseminar (15.03);
7) NULA inkubaator (inspiratsiooniüritus 15.03; TA 31.03);
8) Eesti Folkloorinõukogu tunnustab (TA 01.04);
9) “Kogukonna hing 2023” (TA 20.04);
10) Raplamaa alustava ettevõtja baaskoolitus (algab 21.03);
11) KÜSK-i koosloome, innovatsiooni ja toetusprogrammide seminarid (veebis 21.03);
12) 2022. aasta majandusaasta aruanne;
13) tulumaksusoodustus vabaühendustele.

RAEK-i kodanikualgatuse värskeimast uudiskirjast leiad:

Toetusmeetmed:
1) Põhjamaade Ministrite Nõukogu meetmed (al 23.02);
2) Euroopa solidaarsuskorpuse toetuskonkurss noortele (23.02);
3) KOP-i kevadvoor (infopäevad 07.03, 08.03, 13.03, 14.03; TA 03.04)
4) CERV-i taotlusvoorud (19.04, 24.05, 19.06).

(Koolitus)programmid ja muudki:
5) annetuskeskkond „Ma armastan aidata“ ootab liituma (03.03);
6) infoseminar tulumaksusoodustusest vabaühendustele (reg 05.03; 06.03);
7) inspiratsioonipäev „KOV: kohaliku osaluse võimalused“ (reg 09.03; 17.03);
8) Raplamaa alustava ettevõtja baaskoolitus (algab 21.03);
9) KÜSK-i koosloome, innovatsiooni ja toetusprogrammide seminarid (veebis 21.03);
10) tulumaksutagastuse annetamine.

KOP-i 2023. aasta esimese vooru taotluste esitamine toimub 01.03 kuni 03.04 kell 16.30. Vooru täpsema ülevaate ja juhised leiad siit.

Kevadvooru üleriigilised infopäevad toimuvad Zoomis:
1) T, 07.03 kell 14~17 (liitumislink);
2) K, 08.03 kell 10~13 (link);
3) E, 13.03 kell 14 (vene keeles) (link);
4)  T, 14.03 kell 17~20 (link).

Projektikirjutamise ja e-toetuse keskkonna tehnilise kasutamise küsimustega pöördu aegsasti vabaühenduste konsultandi Teele Ojasalu (teele@raek.ee, 5569 1954) poole. Kui oled taotluse sisestamist keskkonnas juba alustanud, palun saada kiri keskkonna postkastist.

RAEK-i kodanikualgatuse värskeimast uudiskirjast leiad:

Toetusmeetmed:
1) Põhjamaade Ministrite Nõukogu meetmed (infopäev 13.02);
2) Eesti Kultuurkapitali toetusvoor (20.02);
3) Euroopa solidaarsuskorpuse toetuskonkurss noortele (23.02);
4) korterelamute rekonstrueerimistoetus (märts);
5) CERV-i taotlusvoorud (19.04, 24.05, 19.06).

Erinevad (koolitus)programmid:
6) Raplamaa alustavate ettevõtjate mentorklubi 2023 (registreerumine 10.02);
7) koolitusprogramm „Kohalike dialoog kohalikus raamatukogus“ (reg 14.02);
8) Raplamaa alustava ettevõtja baaskoolitus (algab 21.03);
9) KÜSK-i koosloome, innovatsiooni ja toetusprogrammide seminarid (veebis 21.03);
10) õpilaste kogukonnapraktika vabaühendustes;
11) andmekaitse veebiseminari järelvaatamine.

Teadlikule kodanikule:
12) vabaühenduste rahastamine;
13) kogumispensioni teise samba maksete kompenseerimine;
14) e-äriregistri muudatused;
15) valimised.

Raplamaa kutsub külastama rahvusvahelist turismimessi Tourest 2023, mis toimub 9.-11. veebruaril Tallinnas eesti Näituste messihallis.

Raplamaa esindus on oma pakkumistega väljas Puhka Eestis hallis.

Prindi endale tasuta pääse SIIT

Raplamaa messipakkumised:

kõik messipäevadel Atla mõisa peamaja ekskursiooni broneerijad saavad 25% soodustust. Grupp alates 10 inimest.

Adila Puhkekeskusel on head pakkumised majutusele sh Kärg majutus raba serval mõnusa hommikusöögiga. Küsi kindlasti ka teisi põnevaid pakkumisi!

Preeriakoda kutsub sellel ja järgmisel nädalavahetusel räätsamatkale.

RAEK-i kodanikualgatuse värskeimast uudiskirjast leiad:

1) CERV-i taotlusvoorud (infopäevad 18.01 kell 14, 19.01, 08.02);
2) jätkusuutlike kogukondade toetustmeetmete veebiseminar Teamsis (20.01);
3) andmekaitse tasuta veebiseminar vabaühendustele (25.01);
4) infopäevad ja meetmed ukrainlaste toetuseks (26.01, 09.02, 04.03);
5) Erasmus+ projektikirjutamise laager (reg TA 30.01);
6) kultuuri mobiilsusprogrammi reisitoetus (TA 31.01);
7) Raplamaa Omavalitsuste Arengufondi meede (TA 01.02);
8) vabaühenduste arenguhüpet ettevalmistav 2023. aasta taotlusvoor (TA 03.02);
9) Raplamaa alustavate ettevõtjate mentorklubi 2023 (TA 10.02);
10) INSA rahvusvähemuste kultuuri hoidmise toetus (13.02);
11) „Prosperous Future“ – Põhjamaade kodanikeühenduste koostöö toetusprogramm (15.02);
12) Euroopa solidaarsuskorpuse toetuskonkurss noortele (TA 23.02);
13) KÜSK-i koosloome, innovatsiooni ja toetusprogrammide seminarid (veebis 21.03);
14) telefoniannetuste deklareerimine (TA 31.01);
15) Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku nipid projektikirjutamiseks;
16) kogukondade kriisitöövihik.

Kutsume osalema infohommikul „Muutuste keerises?“ Raplamaa ja Järvamaa ettevõtjatele, mis toimub 25.01.2023 kell 10:00 – 11:35 veebis MS Teams keskkonnas.

Päevakava:
10.00 – 10.05 Sissejuhatus. Ülevaade Rapla- ja Järvamaa tööturuolukorrast – Eesti Töötukassa, Raplamaa tööandjate konsultant Tatjana Vaan
10.05 – 11.15 „Tööandja võimalused ja õigused töömahu vähenemisel, töösuhte lõpetamisel ning töövaidluse lahendamine tööandja vaatest“ – Tööinspektsioon, nõustamisjurist Kalev Laul
11.15 – 11.35 „Kollektiivne koondamine, hüvitised, teenused“ – Eesti Töötukassa, peaspetsialist (koondamistele reageerimine) Maria Palts

Osalemiseks palume registreerida hiljemalt 23.01.2023 SIIN
Registreerujatele saadetakse osalemiseks MS Teamsi link 24.01.2023.

Täpsem teave
Tatjana Vaan
tööandjate konsultant
Eesti Töötukassa Raplamaa osakond
tatjana.vaan@tootukassa.ee

Tänane ühiskond on raiskav, reostav, ebaefektiivne. Ringmajanduse seminaril räägiti, kuidas seda parandada.
Tänavu on nii Raplamaa Omavalitsuste Liidu kui ka Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse (RAEK) fookuses roheteemad. Kaasa mõtlema on kutsutud nii ettevõtjaid kui ka kohalike omavalitsuste esindajaid. Alates kevadest on olnud roheseminarid järgmistel teemadel: rohepööre, energiaühistud, investeerimine taastuvenergiasse, ringmajandus, liikuvus ning ruumiloome.

Möödunud nädala esmaspäevase seminari keskmes oli ringmajandus. Kõnelesid koolitaja ja iduettevõtte Materjalivoog asutaja Mayri Tiido ning Krynicki Glass Recycling OÜ tegevjuht Mait Järvik. Osalesid erinevate ettevõtete juhid, kohalike omavalitsuste spetsialistid ning
arendusorganisatsioonide esindajad.

„Eks ringmajandusest räägitakse viimastel aastatel väga palju ja ka tegudeni on jõutud. Euroopa Liit on sellekohased sammud seadnud oluliseks prioriteediks, sest ainult nii saame raiskamist vähendada. Näiteks tuli jutuks mobiiltelefon, mida ringmajanduslikus mõttes peaksime kasutama 25 aastat, enne kui selle uue vastu välja vahetame. Samas näitavad uuringud, et mobiiltelefoni kasutatakse keskmiselt vaid 2,5 aastat,” rääkis RAEK-i projektijuht Reelika Vaabel. Kogu majandusmudel on üles ehitatud majandusliku mõttekuse ideoloogiale. „Aga see on väga egoistlik just maakera ja selle ressursside suhtes,” rääkis Vaabel.

Koolitaja Mayri Tiido tõi mitmeid häid näiteid, kuidas ettevõtted ringmajanduse põhimõtteid rakendavad. Näiteks lasteriiete rent, paranduskelder, kodumasinate tootja, kes on seadnud eesmärgiks oma tooted varuosadeks tagasi osta ja neid taaskasutada. Lisaks kõrvaklappide tootja, kes müübki varuosi, millest ostja ise klapid kokku paneb ja kui mõni osa katki läheb, saab selle tootja kaudu asendada.
Ringmajanduslikus võtmes on väga olulisel kohal ka juba praegu kasutusel olevad tegevused, nt ühistranspordi kasutamine või raamatute laenutamine raamatukogust, mõne seadme soetamine mitme peale või renditeenuse kasutamine selle asemel, et ise kõiki seadmeid omada. Selles vaates võiks tegelikult kõik oma ostud läbi mõelda, kas üht või teist on mul üldse vaja.

Mait Järvik, Krynicki Glass Recycling OÜ tegevjuht andis huvitava ülevaate Järvakandi n-ö klaasiringlusest, kus sisuliselt juba neli ettevõtet klaasiga tegelevad: Järvakandi klaasitehas O-I Estonia AS, kus toodetakse maailmatasemel klaastaarat; liivapesu tehas, kus klaasi tootmiseks
vajalikku liiva pestakse, Krynicki Glass Recycling OÜ, kus sorteeritakse klaasi, mis läheb osaliselt klaasitehasesse töötluseks; Green Gravels OÜ, mis toodab klaasipurust kergkruusa sarnast klaasvahtkillustikku.
„Nad kõik on omavahelises tihedas koostöös. Mait viitas sellele, et klaas saab lõputult ringelda, lihtsalt meie ühiskond ja seadusandlus ei võimalda seda veel maksimaalselt ära kasutada. Meil puudub asjakohane ja laialt levinud klaasisorteerimine. On ju imekspandav, et näiteks siiani ei koguta eraldi moosi- ja supipurke. Ringmajanduslikus mõttes peaks loomulikult purke ja pudeleid taaskasutama tervetena, kuid kogumise käigus võivad need ikkagi puruneda või vigastusi saada, mis on juba kasutajatele ohtlik. Seega tuleks ennekõike neid ikkagi kokku koguda vastavates konteinerites, mitte koos pakendi või olmejäätmetega, ja ümbertöötamiseks kasutada,” muljetas Vaabel.

„Kõike korraga ei saa, aga järk-järgult, riiklike kokkulepete ja seadusandluse muudatuste, samas mõistliku teavitamise ning väärtushinnangute kujundamise kaudu saaks liikuda maakera säästva elu poole,” lisas Vaabel.

Katri Reinsalu
Raplamaa Sõnumid

Mayri Tiido ringmajandusest: me ei saa lõpmatuseni kaevandada ja prügi tekitada

Rapla ringmajanduse seminaril kõneles mõtteviisi muutusest Mayri Tiido. Ta on Eesti esimese tootmisjääkidele suunatud ostu-müügiplatvormi Materjalivoog kaasasutaja ja täiskasvanute koolitaja. Uurisime temalt lähemalt, mida ringmajandus tähendab ja kaugel me selle rakendamisega oleme.

Mis on ringmajandus?
Ringmajandus vähendab ressursinõudlust planeedile ja jäätmete teket. Me peaksime seega toodetest välja disainima jäätmed ja reostuse. Olgu see mööbliese, elektroonika või mistahes muu igapäevaelus kasutatav asi, sellest ei peaks saama jääde. See peaks olema parandatav ja vastupidav.
Ja toote eluea lõpus peaks sellest saama toormaterjal, mitte prügi. Hoiaksime nii juba eksisteerivad tooted ja materjalid ringluses.
Üks hea näide sellest on Eestis juba sajandeid kasutusel olevad raamatukogud. Me võtame ühe toote, ühe raamatu või ajakirja ja intensiivistame selle kasutust. Ei ole nii, et üks inimene loeb raamatu läbi ja paneb selle riiulisse, vaid üks raamat võib teenida sadu või tuhandeid inimesi.
Aga ringmajanduse näide on ka ühistranspordi kasutamine. Jällegi, me vähendame vajadust isikliku auto järele. Inimesed saavad jagada ühte sõidukit, olgu selleks rong või buss. Ringmajandusse panustavad ka kõik need teenused, mis võimaldavad asju parandada, näiteks kingsepp, rätsep ja autoparandus.

Miks ringmajandusega tegelemine oluline on?
Mitmel põhjusel. Eestis ei ole väga palju toormaterjale ja me ei näe, mida nende kaevandamine keskkonnale teeb. Kui siis ehk ainult Ida-Virumaa näitel me näeme, kuidas kaevandused toimivad ja kui koormavad nad keskkonnale on. Aga kogu meie elu vajab materjale, kõiki neid Eestist ei saa.
Me oleme viimase sajandi jooksul väga palju kaevandanud. Me hakkame jõudma piirideni, kus kaevandamine ei ole enam majanduslikult mõistlik. See ei ole turvaline, see on kulukas ja saadav materjal ei ole enam nii kvaliteetne. Olemasoleva väärindamine muutub aina olulisemaks.
Maa planeedina on piiratud, ressursid on piiratud. Me peame püüdma oma ühiskonna toimimise alused ümber korraldada, et me mõistaksime, me ei saa lõpmatuseni kaevandada ja prügi tekitada.
Meil pole prügimägede jaoks enam kohti. Tuleb mõelda, kuidas väärindada seda, mis on juba olemas. Sellega me vähendame ka järgmist probleemi ehk prügi teket.

Kui aktiivselt ettevõtted ringmajanduse mõttega kaasa tulevad?
Euroopa Liit on võtnud väga tugeva suuna ringmajanduse poole. Sellest lähtuvalt saavad ka liikmesriigid kohustusi. Ka Eesti 2035 arengustrateegias on kirjas, et me võtame kasutusele ringmajanduse põhimõtted. Vähemalt minu ootus on, et järgneva kümnendi jooksul viiakse Eestis ellu samme ringmajanduse suunas. Olgu need parandamiskultuuri, korduvkasutuse, jagamismajanduse edenemise või jäätmetekke vältimisega seoses.
Kui laiemalt vaadata, siis on praegu väga suur huvi ringmajanduse vastu, et mõista, mida see tähendab tootmisettevõtte, riigi, maakonna, linna ja küla tasandil. Eesrindlikumad inimesed, organisatsioonid ja piirkonnad püüavad täna mõista, millised hoovad on nende käes ja kus on vaja riiklikku reguleerimist.
Eestis on väga tänuväärt iduettevõtted ja algatused, kes tulevad turule uute ideedega ja harivad ühiskonda. Näiteks RingKarp või Ringo, kes püüavad muuta normiks seda, et toitu ostetakse kaasa korduvkasutatavates pakendites. Võiksime jõuda selleni, et Eesti oma põhitoiduained nagu vorst, liha ja juust võiksid olla korduvkasutatavates pakendites.
Aga suure rahvamassi mõjutamiseni läheb veel aega.

Kas riik teeb täna piisavalt? Mida saaks teha?
On tore, et suund on kirjas. Täna riik veel ei kohusta midagi tegema. Kõik, kes midagi teevad, teevad seda oma tahtest ja visioonist. Ma arvan, et riik hakkab sellega rohkem tegelema. Sinna, kus on Euroopa Liidu prioriteedid, suunatakse ka rahastus. Aina enam hakkab rahastust tulema näiteks tootmise ümberdisainimiseks. Järgmine aasta tuleb sellest perspektiivist murdeline.

Kuidas ringmajandusele üleminek ettevõttes välja näha võiks?
See saab olema samm-sammuline. See sõltub muidugi ka ettevõtte suurusest. Mida väiksem ettevõte, seda lihtsam on seal muutusi ellu viia. Suures tootmisettevõttes võtab protsess kauem aega.
Kõige esimene samm on, et ettevõtte juhtkond saab aru, et teema on oluline ja puudutab ka neid. Peab tekkima vaimne valmisolek teemaga tegeleda. Peab tekkima vastutus toodetud toote eest, nii selle eluea jooksul kui ka selle lõpus. Tänane sirgjooneline majandus on väga sõltuv esmasest toormaterjalist ja tootja ei mõtle, mis tootest selle eluea lõpus saab.
Mõnikord võib see tähendada, et tuleb üle vaadata ärimudel. Kas toode on parandatav? Võib-olla siis pakkuda kõrvale ka parandusteenust. Kui esmane teadlikkus on tekkinud, siis saab kaasata inimesi, kes aitavad edasi minna.

Ringmajanduse põhimõtted on ju paljuski tuntud, kuid unustatud vanad teadmised. Miks need kasutust ei leia, kas kasulikum on siis toota kiiresti lagunevaid tooteid?
Ühegi eestlase jaoks ei tohiks ringmajanduse põhimõtted olla midagi ennekuulmatut. Eestlaslik talupojamõistus ütleb ju ka, et asju, mida saab parandada, tuleb parandada.
Väljakutse on tänastes majandusreeglites, mille järgi me opereerime. Seniajani on ettevõtte eesmärk teenida omanikele kasumit. See motiveerib ettevõtteid otsima võimalusi, kuidas leida võimalikult odav tooraine, optimeerida tootmisprotsessid ja töötajate kulud. See paneb suure rõhu toote algusprotsessi, kus on eesmärk toota ja müüa võimalikult palju. Selle käigus ununeb, mis tootest edasi saab. Kasutatakse näiteks segumaterjale, mida pole kerge teineteisest eraldada. Tihtipeale on uut toota odavam kui parandada. Aga see ongi koht, mida on vaja ümber disainida, et tooted oleksid parandatavad.
On selge, et täielikult ringmajanduseni me ei jõua. On sektoreid ja valdkondi, kus see pole võimalik. Aga suures osas on võimalik tooteid ja protsesse ümber disainida.

Kaugel me oleme?
Oleme teadvustamise kohas. Me saame aru, et meil on probleem. Sealt edasi hakkame midagi tegema, et seda lahendama hakata. Me ei lahenda seda üleöö. Täna on vaja, et mõistaksime, et oleme tulnud pika tee, kasvatanud oma jõukust, meil on hea elu, aga nüüd peame midagi muutma hakkama.
See ei tähenda, et peame minema ilma elektri ja veeta metsa elama. Aga peame mõtlema, kuidas luua oma elu selliselt, et väärindame tooteid võimalikult kaua. Ühekordsed tooted, näiteks ühekordsed taldrikud ja lusikad on sirgjoones prügi ja me peaksime selliseid asju vältima. Aga
kuidas osta toidukaupluse lahtisest letist toitu nii, et ei peaks neid kasutama? Kas näiteks lähen oma karbiga või saan kasutada pandipakendit, mille pärast tagastan?
Näiteks toidukoht Vapiano kasutab pandipakendeid toidu kaasa müümiseks. Aga ka toidujagamiskapid on viis raiskamise vältimiseks.

Mis mulje Rapla ringmajanduse seminarilt jäi?
Mulle meeldis, et saalis oli mitmekesisus. Inimesi oli erinevatest valdkondadest ja asutustest. Mõeldi kaasa, esitati küsimusi ja oldi kriitilised tänase maailmakorralduse osas. Mulle tundus, et inimesed said aru, et ringmajandus on oluline. Tänased turureeglid on mingis mõttes tõrgetena ees ja järgmine samm on hakata neid ületama.

Küsis Katri Reinsalu Raplamaa Sõnumitest

„Roheteemaliste seminaride elluviimist ja teavitamist toetab Euroopa Regionaalarengu Fondi projekt “Raplamaa PATEE 2020-2023”

RAEK-i kodanikualgatuse värskeimast uudiskirjast leiad:

1) Raplamaa tunnustab (TA 09.01.23);
2) Päästeameti kriisivalmiduse toetusmeede kogukondadele (TA 31.12.22);
3) kogukonna eestvedaja stipendiumi konkurss (TA 10.01.23);
4) Kultuuriministeeriumi kultuuri– ja spordipreemiad (TA 10.01.23);
5) USA ekspertide Eestisse kutsumine (TA 15.01.23);
6) Erasmus+ projektikirjutamise laager (reg TA 30.01.23);
7) Euroopa solidaarsuskorpuse toetuskonkurss noortele (TA 23.02.23);
8) Eesti Koostöö Kogu 15;
9) Eesti Rahvakultuuri Keskuse toetused – mida esmalt silmas pidada;
10) töölepingu näidis;
11) Siseministeeriumi strateegilise partneri konkurss.