Uudised

Järvakandi Kultuurihallis toimus 03. detsembril koostööseminar, kus piirkonna ettevõtjad, haridusasutused, Kehtna valla, Raplamaa Omavalitsuste Liidu ja Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse (RAEK) esindajad leidsid, et oluline on tugevdada Järvakandi ainulaadset positsiooni Eesti klaasipealinnana.

Klaasitööstuse ajalugu Unesco pärandiks

Kehtna valla arendusnõunik Varri Väli juhatas sisse Järvakandi Klaasikeskuse uue juhi Kalev Kaljuste ettekande, milles tutvustati 2026. aasta ja kaugema tuleviku plaane. Kaljuste sõnul on tähtis tõsta Järvakandi kui klaasipealinna tuntust nii Eestis kui välismaal, olla aktiivne platvorm, mis toetab kohalikku klaasi- ja loomevaldkonna ettevõtlust, säilitada tööstuse ajalugu, olles samal ajal kaasaegne ja avatud avaliku ruumi keskus. Klaasikeskus peab olema oluline mõjuala kogu Kehtna vallale ja Rapla maakonnale. Lisaks peamistele eesmärkidele ja konkreetsetele tegevustele tõi Kaljuste välja ka lennuka visiooni: püüelda Järvakandi rikkaliku klaasitööstuse ajalooga UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Ohutus ennekõike

Ülevaate Järvakandi klaasitehasest andis nüüdseks 8 kuud ametis olnud tegevjuht Hardi Rajur. Tema ettekanne algas kõige tähtsamast, milleks on ohutus. See on tehase igapäevatöös kõige alus. Samuti tutvustas ta klaasitootmise protsessi, klaasiringluse põhimõtteid, tuntumaid kaubamärke, mille jaoks nad klaaspurke ja pudeleid toodavad. Heameel oli kuulda, et kogu kontsern on võtnud eesmärgiks muuta klaas taas populaarseks materjaliks. See seob klaasitehase püüdlused väga hästi Järvakandi Klaasikeskusega ja on aluseks tihedamale koostööle.

Kaks kandvat sammast: töökohad ja järelkasv

Vestlusringis osalejatega koorusid välja kaks elutähtsat teemat Järvakandi püsivuse tagamiseks: ettevõtlus ja haridus.

Sõna said kõik ettevõtjad, kunsti -ja haridusvaldkonna esindajad. Ettevõtjad rääkisid oma ettevõtmistest, investeeringutest ja vajadustest. Arvati, et klaas on järjest enam tuntust kogumas, kuid teadlikkuse tõstmisel on pikk tee veel ees. On eluliselt oluline kaasata lapsed ja noored Klaasikeskuse tegevustesse ja klaasivaldkonda maast madalast, et tagada valdkonna järelkasv ja seotus kodukohaga. Jõuti järeldusele, et ettevõtlus on number 1: rõhutati, et stabiilne ja atraktiivne elukeskkond algab töökohtadest.

Kehtna Kaunite Kunstide Kooli direktor tundis muret Järvakandi filiaali toimimise pärast, sest on oht, et klaasiõpe võib kaotada rahastuse. Samas on see niivõrd eriline valdkond, mis on Järvakandi kui klaasipealinna jaoks väga tähelepanuväärne ja tähtis. Kuidas muidu noori ja andekaid õpilasi kodukoha ja just klaasivaldkonnaga siduda?

Klaasiga silma paistev elukeskkond

Mõttekojas, mida juhtis Ragnar Siil rõhutati, et klaasipealinna atraktiivsus peab ulatuma keskuse seintelt kogu alevi elukeskkonda. Klaas peab kohapeal silma paistma – nii seest kui väljast.

Ideed elukeskkonna ja kogukonna kaasamise teemal olid ambitsioonikad:

• Koostöö ringmajanduse teemal: tihendada koostööd Keskkonnahariduskeskusega, keskendudes klaasiringluse ja ringmajanduse õppeprogrammidele.
• Atraktiivsuse tõstmine: arendada atraktiivset elukeskkonda, mis suudaks ligi meelitada ja hoida spetsialiste, mis hõlmab ka uusi elamuarendusi.
• Kogukonna kaasamine: Rõhutati vajadust näidata kogukonnale potentsiaali ning siduda kõikvõimalikud tegevused klaasiga alustades jaanituledest lõpetades spordivõistlustega.
• Suur pudel: Toodi välja mitmeid põnevaid ideid, mis paistaksid Järvakandis silma ja oleksid põhjuseks, miks neid vaatama minna. Nt suur pudel, kuhu saab sisse minna.

Kokkuvõttes oli seminar oluline samm klaasipealinna silmapaistvuse ja atraktiivsuse suurendamiseks. Tänased ideed ja prioriteedid on aluseks konkreetsete töögruppide loomisele ja tegevusplaanide käivitamisele. Põhiline, et kõik kokkukutsutud oma rolli tunnetavad ja vastavalt ühiste eesmärkide saavutamisse panustavad.

Koostööseminari korraldamist ja artikli ilmumist kaasrahastas Euroopa Liit projekti “Atraktiivne Raplamaa ettevõtluskeskkond” raames.

Kodanikupäeval, 26. novembril selgusid Rapla vallas Kaiu Koolis Raplamaa 2025. aasta tegu ning küla ja sädeinimene.

RAPLAMAA AASTA TEGU 2025 on RAPLAMAA VÄÄRIKATE ÜLIKOOL!

Jagati ka põnevaid eritiitleid. Kiika kogu tunnustatute nimekirja siin!

☆ Raplamaa aasta sädeinimene 2025 on Siim Kohari.
☆ Raplamaa aasta küla 2025 on Lelle alevik.

Külade ja sädeinimeste ülevaate leiab Raplamaa Partnerluskogu lehelt.

Fotode autor Joonas Kreuz.

„Raplamaa aasta teo 2025“ kuulutame välja kodanikupäeval, 26.11 Kaiu Koolis, kus sündmust võõrustab ja kaaskorraldab Raplamaa aasta küla 2024 ehk Kaiu kogukond.

Raplamaa Sõnumid andis põhjaliku ülevaate tiitlit püüdvatest omaalgatustest 19.11 ilmunud loos.

Eesti esimene kogukondlik kriisitoidusahver ja kriisivalmiduse programm kogukonnale
Vaopere küla külaselts ja MTÜ Kuimetsa kodukant (Kertu Künnapas, Aili Urke, Sirle Mätas)

Raplamaa metsavendade austuskivi
Toomas Tõnisson, Mittetulundusühing Tsiviilkaitse selts

Rapla Tennisekeskuse uute tenniseväljakute rajamine
Donatas Narmont (Rapla Tenniseklubi, Mittetulundusühing Rapla Tennisekool)

Raplamaa Väärikate ülikool
Ülle Laasner, Urve Uusberg, Helgi Randla

Kehtna valla “Koduvalla aabitsa” ja töövihiku ning päeviku väljaandmine
Mai Pärt, Sille Valinu, Kersti Mäevälja

Järvakandi Kooli staadioni Ando platsi rajamine
MTÜ Klaasipealinna Kool

Paluküla 2024/2025 hooaeg
Paluküla Klubi

Muusikaline jutustus “Velise Wabariik 120”
Jürgen Kusmin (Velise Kultuuri ja Hariduse Selts), Viio Aitsam, Mervi­ Vaarmann (Valgu näitering M.O.T.T.), ansambel Wisla

Valtu Spordimaja jõusaali sisustamine
Joonas Laur

Hageri kihelkonna aabitsa väljaandmine
Kadri Rütmann (Hageri muuseum), Merle Beljäev, Sigrid Põld

25 aastat laagreid “Mäng on väikese inimese töö”
Anneliis Kõiv, MTÜ Raplamaa Noored

10 aastat Kultuurifestival SÄRINat
MTÜ Loomeruum, Maili Metssalu

Samal õhtul tunnustame koos Raplamaa Partnerluskoguga ka 2025. aasta sädeinimesi (Annabel Vaarma, Evelin Saare, Georg Naarits, Siim Kohari) ja külasid (Lelle alevik, Loodna küla, Purku kandi külad, Sutlema küla).

https://raplaleader.ee/2025-aasta-raplamaa-aasta-kula-ja-aasta-sadeinimese-nominendid-on-selgunud
https://sonumid.ee/2025/11/04/raplamaa-kulade-vagi-ja-vaim

„Raplamaa aasta teo“ konkursi korraldab 2004. aastast Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus koostöös Raplamaa Omavalitsuste Liiduga. 2024. aastast toimub tunnustamine* koos Raplamaa Partnerluskoguga. Toetab ka Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Siim Jõgis.
Raplamaa Sõnumid.

Raplamaa majandusfoorum „Investeeri Raplamaale! Investeeri kestlikult!“ tõi lavalaudadele kuus esinejat, kes oma ettekannetes kõnelesid kuuel teemal, alates Eesti majanduse prognoosist ning lõpetades Järvakandi klaasiklastri ettevõtete tutvustusega.

Fotograaf Camilla Kännola

Seekordne majandusfoorum toimus Järvakandis – Eesti klaasipealinnas. Järvakandi kultuurihall võõrustas neljapäeval, 2. oktoobril Raplamaa ettevõtjaid, vallajuhte ning majanduseksperte.
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse nõukogu esimees Erkki Raasuke ütles oma ettekandes Eesti majanduse tuleviku kohta, et Eestil on palju võita, kui arendame teadlikult oma juhtimisoskust. „See oskus ei tule emapiimaga kaasa,“ sõnas ta.

Elektri tulevikust pidas ettekande akadeemik Arvi Hamburg. Tema rõhuasetus oli see, et ainult taastuv­energia kasutamisele ei saa Eesti tulevikku rajada. Elektri baasvajaduse peab tema sõnul katma ikkagi põlevkivi kasutamine. Lisaks esinesid ettekannetega majandusekspert Rasmus Kattai, Sustinere OÜ partner ja ESG vanemekspert Els Heile-Sundkvist ning Järvakandi kohalikud ettevõtjad Mait Järvik ja Timo Taniel.
Raplamaa majandusfoorumit korraldab Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus (RAEK). See toimub igal aastal oktoobri alguses ettevõtlusnädala ajal. Majandusfoorum on kohalike ettevõtjate jaoks aasta olulisim kokkusaamiskoht mõttevahetuseks, kuigi sündmus ise kulgeb mitteametlikus õhkkonnas. Ühtegi otsust seal ei tehta.
Raplamaa majandusfoorum toimus kaheteistkümnendat korda. Raplamaa Sõnumid teeb lühikese kokkuvõtte kõigist kuuest majandusfoorumil kõlanud ettekandest.

Kasvab või ei kasva? Olukorrast majanduses
Rasmus Kattai, majandusekspert

Päeva esimese ettekande tegi majandusekspert Rasmus Kattai. Ta tõdes, et Eesti majanduses on praegu kehvad ajad, kuid samas tõi ta Eesti Panga prognoosile tuginedes välja, et järgnevatel aastatel ootab ees majanduskasv. Kuna riigieelarve on 4,5-protsendilises puudujäägis ja selle vahe katab valitsus laenudega, on selge, et see raha jõuab ühel hetkel ringlusesse.
Kattai tõi veel välja, et kui käesoleval aastal kasvab Eesti majandus prognoosi kohaselt 0,6 protsenti, siis järgmistel aastatel on samad näitajad juba 3,2 protsenti (2026) ja 3,5 protsenti (2027).
Sellele lisaks rääkis ta, et lähiaastatel jõuab Eesti majandus raugenud hinnakasvu perioodi. Käesoleval aastal on hinnakasv olnud 5,3 protsenti, edaspidi on see 3,1 protsenti (2026) ja 2,3 protsenti (2027).
Küll aga tõdes ta, et kunagi ei lähe kõigil sektoritel ühtemoodi hästi või halvasti. „Eesti liigub teenusmajanduse suunas,“ sõnas ta. Veidi peatus ta ka käibemaksu tõusul 24 protsendi peale. Kattai ütles, et see andis küll tagasilöögi tarbija käitumisele, kuid see on ajutine.

Kas avalik sektor toetab või takistab majanduse arengut?
Erkki Raasuke, EIS-i nõukogu esimees

Eestil on palju võita, kui arendame teadlikult oma juhtimisoskust. Sedasi võib kokku võtta Raplamaa majandusfoorumi ühe kandva mõtte. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse nõukogu esimees Erkki Raasuke lisas selgituseks, et juhtimine ei ole oskus, mis tuleb kaasa emapiimaga. Muuhulgas kordas ta üle olulised põhitõed, mis kipuvad teinekord ununema.
„Majandust arendavad ettevõtlikud inimesed, kes loovad ettevõtteid ja ehitavad organisatsioone, mis müüvad kaupu ja teenuseid rahvusvahelistele turgudele,“ rääkis ta. „Avaliku sektori roll on sealjuures luua majandusarenguks vajalikud eeldused.“
Lühidalt viskas ta ka nalja poliitikute üle, kes kohalike omavalitsuste volikogude valimistel kandideerides lubavad, et nemad toovad kaasa majanduskasvu. Raasuke toonitas, et selliste lubaduste täitmine ei ole kohaliku tasandi poliitikute võimuses.
Nii Raasukese kui ka Rasmus Kattai ettekanded andsid Raplamaa majandusfoorumile n-ö suure vaate majanduse hetkeseisust. Järgnesid juba spetsiifilisema sisuga ettekanded.

Kui ESG vaht on lahustunud, mis jääb järele?
Els Heile-Sundkvist, Sustinere OÜ partner ja ESG vanemekspert

Els Heile-Sundkvisti ettekanne puudutas kestlikkust. Sustinere OÜ on juhtiv ESG-temaatika nõustamisagentuur Baltikumis. Termin ESG tähistab ingliskeelseid sõnu environmental, social, governance. Eesti keelde tõlgituna viitavad need keskkonnale, sotsiaalvaldkonnale ja valitsemisele. Sisuliselt on ESG puhul tegemist standarditega, mis mõõdavad ettevõtte mõju keskkonnale ja ühiskonnale.
Ettekande pealkirjas püstitas Heile-Sundkvist küsimuse, mis jääb järele, kui ESG vaht on lahustunud. Vastates sellele küsimusele, ütles ta, et alles jäävad võimalus riskide maan­damiseks, väärtusloome kasv ja vajadus tegeleda kestlikkuse ja konkurentsivõimega.

Segadus ressurssidega!  Elekter on. Elektrit pole.
Arvi Hamburg, akadeemik

Elekter ja selle hind on üks valdkond, mis ühendab kõiki ettevõtjaid. Akadeemik Arvi Hamburg kõneles oma ettekandes sellest, et Eesti jaoks ei ole jõukohane minna aastaks 2035 üle ainult taastuvenergia allikate peale.
„Ainult tuule- ja päikeseenergia kasutamine 100 protsendi ulatuses ei ole tehniliselt teostatav ega majanduslikult mõistlik,“ rääkis Hamburg. Ta lisas, et kui lõpetada fossiilkütuste tarvitamine, tõmbab see kriipsu peale innovatsioonile.
Pärast ettekannet tuli Hamburgile kuulajate seast küsimus, et kui vaadata 50 aastat tulevikku, kuidas siis Eestis elektrit toodetakse. Akadeemik tõdes, et seda on keeruline öelda. Esmane eesmärk on tema sõnul lähim kümnend üle elada. Siiski ütles ta, et tulevik on põlevkivis, mis katab ära baasvajaduse. „Loodetavasti on selleks ajaks toimunud Euroopas tuumaenergia renessanss ning ehk on see siis jõudnud ka Eestisse,“ ütles Hamburg.

Iga kild loeb – klaas kui  tulevikumaterjal
Mait Järvik, Sibelco Green Solutions Estonia OÜ

Hiljuti kuulutas Eesti Ringmajandusettevõtete Liit välja aasta ringmajanduse veduri ning tunnustuse pälvis Järvakandi klaasiklaster. See kinnistas taas Järvakandi mainet klaasipealinnana. Klaasist kui materjalist tegi Raplamaa majandusfoorumil ettekande Sibelco Green Solutions Estonia OÜ esindaja Mait Järvik. Ta rõhutas, et klaas on ainukene materjal, mida on võimalik lõputu arv kordi taas sulatada ja pakendiks vormida.
Klaasist saab valmistada pakendeid, kuid Järvik rõhutas, et see ei ole ainuke võimalus. Näitena tõstis ta esile, et klaasipurust toodetakse ka veefiltreid. Samuti rõhutas ta oma ettekandes koostööd ettevõtte ja kohaliku omavalitsuse vahel.
„Võtmesõna on üksteise tundmine. Väga olulised on ettevõtjate ümarlauad ning samuti on väga vaja seda, mida me siin täna teeme. Selliseid kokkusaamisi võiks olla rohkem,“ rääkis Järvik.
Ettekande lõpuks pani ta kuulajatele südamele, et kui kodus on klaaspurgist supp ära söödud, ei pea seda purki tingimata ise puhtaks pesema. „Kui olete sisu ära tarbinud, siis just sellisena need meile sobivad,“ sõnas Järvik.

Klaasijäätmetest  kergkillustik –  klaasi teine elu
Timo Taniel, Green Gravels OÜ

Alates aastast 2022 on ettevõte Green Gravels OÜ tootnud Järvakandis klaasvahtkillustikku ehk kergkillustikku. Ettevõtte asutaja Timo Taniel rääkis Raplamaa majandusfoorumil sellest, kus on viimaste aastate jooksul nende toodangut kasutatud. Näidetena tõstis ta esile Kopenhaageni trammitee rajamise, Kaktus Towersi ehituse samuti Kopenhaagenis, Pärnu silla ja Raadi lasteaia põranda. Need on vaid üksikud näited Green Gravels OÜ toodangu kasutusest. Üks suurimaid objekte, kus kasutatakse samuti Järvakandis toodetud kergkillustikku, on Eesti loodusmuuseumi uue maja rajamine Lennusadama läheduses.
Kergkillustiku tootmiseks purustatakse klaas esmalt jahuks, millest omakorda valmib killustik. Isegi paljude majandusfoorumi külastajate jaoks oli huvitav, et mis materjal see selline on. See on halli värvi ning tavalisest killustikust hulga kergem. Timo Taniel jagas foorumi külastajatele ka mõned tükid kergkillustikku koju kaasa.

Artikli valmimist kaasrahastas Euroopa Liidu projekt “Atraktiivne Raplamaa ettevõtluskeskkond”

Novembris täpselt kodanikupäeval tunnustame taas Raplamaal tegutsevaid tuliusinaid üksikisikuid ja lahkeid eraannetajaid, hakkajaid vabaühendusi ja ka hoolivaid ettevõtteid ning sihtasutusi, kelle tegevus ja isiklik eeskuju on mõjutanud sel aastal paikkondlikku ja maakondlikku arengut ning kes on andnud olulise panuse Raplamaa kogukondade ärksusesse.

Tunnustuskonkurss „Raplamaa aasta tegu 2025“ ootab kandidaate kuni P, 12.10.

Loe lähemalt siit!

Konkurssi korraldab 2004. aastast Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus (RAEK) koostöös Raplamaa Omavalitsuste Liiduga. Toetab ka Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Hea aktiivne raplamaalane!

Sügis on hooga kirjuks tõmmanud! Toimuvad rahastusvoorud, erinevad sündmused, tunnustatakse tublisid… ‘
Uuri lähemalt infokirjast.

★ uus info!

Rahastusvõimalused:
1) CERV-i taotlusvoorud (tähtajad 17.09-23.10);
2) LEADER-i „Investeeringud kogukondadesse“ meede (TA 29.09);
3) KOP-i sügisvoor (TA 01.10);
4) rahvusvahelise koostöö KÜSK-i toetused 2025. ★

Tunnustamine:
5) aasta õppija rahva lemmik (TA 12.09); ★
6) rahvakultuuri auhinnad (TA 14.09); ★
7) nimekonkurss „Ehe Eesti“ (TA 15.09); ★
8) Märjamaa valla aasta küla ja sädeinimene (TA 22.09). ★

Koolitused, sündmused jmt:
9) Raplamaa Väärikate ülikool (11.09-14.05 Raplas); ★
10) Kultuurifestival SÄRIN (12.-13.09 Raplas); ★
11) Maal elamise päev (20.09); ★
12) „Õpi koos Google’iga“ tasuta koolitused (al 23.09); ★
13) Patsiendipäev (30.09 Raplas); ★
14) Raplamaa Ettevõtlusnädal (29.09.-03.10). ★

Varia:
15) maakonna turismiuuring (TA 15.09);
16) kultuuri- ja turismikorraldajatele. ★

Hea aktiivne raplamaalane!

Peagi avanevad kohaliku omaalgatuse programmi sügisvoor ja LEADER-i investeeringumeede kogukondadele. Kogu Eesti oli nädalavahetusel Kaereperes! Uuri lähemalt, mida lähenev sügis veel pakub.

★ uus info!

Rahastusvõimalused:
1) Rapla valla toetused vabaühendustele (tähtaeg 01.09); ★
2) Raplamaa Partnerluskogu 2025. aasta voorud (TA ESF+ 03.09; LEADER 29.09);
3) CERV-i taotlusvoorud (TA 17.09-23.10); ★
4) KOP-i sügisvoor (infopäev 09.09; TA 01.10.25). ★

Varia:
5) Eestimaa aasta küla 2025 väljakuulutamine Raplamaal; ★
6) Raplamaa Omavalitsustöötaja 2025 konkurss (TA 04.09); ★
7) maakonna turismiuuring (TA 15.09); ★

8) Hea elu üleriigiline rahvakogu (okt-nov). ★

Hea Raplamaa ettevõtja,

Soome turg on Eesti ettevõtetele üks lähimaid ja samas atraktiivsemaid sihtkohti – stabiilne ärikeskkond, tugev ostujõud ja avatud koostöövalmidus loovad suurepärased võimalused. Õigesti positsioneerides võib Soomest kujuneda teie ettevõtte järgmine kasvumootor.

Kutsume teid osalema praktilises arenguprogrammis ja seminaril, kus:

• täpsustame teie ettevõtte sõnumi ja väärtuspakkumise Soome turule,
• kaardistame olulised maksu- ja õiguslikud aspektid,
• tutvustame Raplahti.com võrgustikulahendust kontaktide loomiseks,
• koostame konkreetse tegevusplaani ja aitame korraldada ärikohtumisi Lahti piirkonnas juba sel sügisel.

See on võimalus alustada ekspordi teekonda turvaliselt, riiklike tugistruktuuride toel ja praktiliste sammudega.

Astuge esimene samm oma ettevõtte kasvu nimel – Soome turg ootab!

Registreeri ennast siin: https://forms.gle/2Q1snhJs2gZUdnJGA

Registreerimine avatud kuni 8. september või kuni kohtade täitumiseni.

Päevakava leiad SIIT

Täpsem teave:
Marek Jallai
SA RAEK ettevõtluskonsultant
Tel 509 3120

KOP-i 2025. aasta teise vooru taotluste esitamine toimub 01.09 kuni 01.10 kell 16:30. Vooru täpsema info leiad Raplamaa Omavalitsuste Liidu kodulehelt.

Infopäeva aeg on selgumas, jälgi ROL-i kodu- ja FB lehte. Möödunud voorude infopäevade esitlusedja salvestised ning korduma kippuvate küsimuste vastused leiab etteruttavalt siit.

KOP-i Raplamaa rakendaja on ROL. Meetme menetleja (tehniline nõustaja) on Age Tekku (kontaktid). Kui oled taotluse sisestamist keskkonnas juba alustanud, palun saada kiri keskkonna postkastist.

RAEK-i vabaühenduste konsultant Teele Ojasalu (teele@raek.ee, 5569 1954) pakub taotluste sisulist nõustamist.

Eestimaa aasta küla 2025 pidulik väljakuulutamine toimub L, 23.08.2025 Kaereperes, Raplamaal.

Tulge kõik! “Aasta küla” konkursil osalejad, kohalikud ja külalised üle maa!

Ajakava*:
– kell 13:00-16:00 AASTA KÜLA VÄLJAKUULUTAMINE (Kultuurikavas, FB-s)
– kell 16:30 JÄRELSÄRU (FB-s)

* Programmis võib muudatusi ette tulla, jooksva info leiab FB sündmustest.

Kutsetega külalisi kostitatakse sooja kõhutäiega. Lisaks saab kohvikus Hollivuud keha kinnitada tasudes nii sularahas kui kaardiga.

Eestimaa aasta küla 2023 = Kaerepere alevik ootab külla!

Kogu Eesti peab elama!

“Aasta küla” konkursi viib läbi Eesti Külaliikumine Kodukant. Konkurss väärtustab tegusaid külasid! Aunimetus omistatakse üle aasta ühele külale, külade piirkonnale või alevikule, mis on saavutanud nähtavaid tulemusi ja mõju kohapealse elukeskkonna kujundamises. Täpsema info leiad siit.

Tunnustussündmuse korraldamise kohalikud partnerid on:
– Arendusselts Koduaseme;
– Sihtasutus RAEK ehk Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus;
– Raplamaa Partnerluskogu.

Toetavad Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Lipuvabrik, Kehtna vald, Valtu Seltsimaja (nimekiri täieneb…).

Üks toetustest on ette nähtud ettevõtete poolt kasutava kohaliku tehnilise taristu uuendamiseks ja teine ettevõtlushuubide käivitamiseks.

Rohkem infot toetuste kohta https://www.pria.ee/uudised/jaanuaris-avanev-toetus-soodustab-maapiirkondades-kaasaegse-ettevotluskeskkonna-rajamist

Ettevõtlushuubi toetus

Toetust saab kasutada maapiirkonnas ettevõtlusinkubaatori, innovatsioonikeskuse, ettevõtete koostöötamiskeskuse ja muu sarnase ettevõtlushuubi käivitamiseks või olemasoleva ettevõtlushuubi võimekuse parendamiseks.

Toetuse määr on kuni 65% toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest. Toetuse maksimaalne suurus on 800 000 eurot ja toetuse minimaalne suurus ühe taotluse kohta on 80 000 eurot.

Ettevõtlushuubi toetuse infopäev toimub 11. septembril.

Kohaliku ettevõtlustaristu toetus

Toetust saavad kasutada maapiirkonnas tegutsevad ettevõtted oma majandustegevuse jaoks olulise kohaliku side-, interneti-, elektri-, gaasi-, soojusenergia-, vee- ja kanalisatsioonitaristu parendamiseks.

Toetuse määr on kuni 50% toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest. Toetuse maksimaalne suurus on 800 000 eurot ja toetuse minimaalne suurus ühe taotluse kohta on 40 000 eurot.

Kohaliku ettevõtlustaristu toetuse infopäev toimub 3. septembril.

Taotluste esitamise tähtaeg on mõlema toetuse puhul ajavahemikul 26. jaanuarist kuni 16. veebruarini 2026. Taotluste ettevalmistamisega on otstarbekas alustada varakult.

Rohkem infot toetuste kohta https://www.pria.ee/uudised/jaanuaris-avanev-toetus-soodustab-maapiirkondades-kaasaegse-ettevotluskeskkonna-rajamist

26.08.2025 kell 17.30–19.00 toimub koostöös Sihtasutusega Läänemaa korteriühistute infopäev Haapsalu Kultuurikeskuses (Posti tn 3, Haapsalu).
Registreeru siin.

27.08.2025 kell 17.30–19.00 toimub Saare Arenduskeskuse ning Saarte Energiaagentuuriga kortermajade renoveerimise online infopäev Zoomi keskkonnas. EISi partnersuhete haldur Jana Toome tutvustab korterelamu rekonstrueerimistoetuse taotlusvooru tingimusi ning Saarte Energiaagentuuri energiatõhususe konsultant Uku Loide tutvustab tehnilise konsultandi teenust. Registreeru siin.

02.09.2025 kell 17.30–19.00 toimub koostöös Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskusega korteriühistute infopäev Rapla Kinos (Tallinna mnt 17a, Rapla). Registreeru siin.

03.09.2025  kell 17.30–19.00 toimub koostöös Ida-Viru Omavalitsuste Liiduga kortermajade renoveerimise infopäev Jõhvi Vallavalitsuse II korruse saalis (Kooli 2, Jõhvi). EISi partnersuhete haldur Jana Toome tutvustab korterelamu rekonstrueerimistoetuse taotlusvooru tingimusi ning IVOli esindaja tutvustab ELENA programmi.
Registreeru siin.

Varem toimunud infopäevade salvestised ja ettekanded leiad SIIT

16.-17. juunil suundusid Raplamaa ettevõtlusalade esindajad, kelle hulgas Kehtna, Rapla, Kohila ja Märjamaa valla, Raplamaa Omavalistsute Liidu ja Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse (RAEK) arendusinimesed, lisaks mõned ettevõtjad Lõuna-Eestisse.

Pikal teekonnal võeti esimeseks sihtkohaks Suure-Jaani, kus vallavanem Karel Tölp tutvustas Põhja-Sakala valla ettevõtluskeskkonda ning Suure-Jaani ettevõtlusala. Tegemist on 12 aastat tagasi Euroopa Liidu toel välja ehitatud tööstusalaga, kus tänaseks on kõik kinnistud müüdud. Ometi ei ole antud ala väga hästi käima läinud ehk et reaalselt kasutuses olevaid kinnistuid on vaid kolm. Ilmselt tuleneb see mitte nii atraktiivsest asukohast kui ka majandusoludest tervikuna. Samuti puudus kinnistute soetanutel investeerimiskohustus, erinevalt Võru linna initsiatiivil ehitatud Võrusoo tööstusalast, samuti kümmekond aastat tagasi, kus nelja aasta jooksul oodati ettevõtjalt nii hoone ehitamist kui töötajaskonna kaasamist. Järgmisel aastal saab näiteks ühel kinnistuomanikul etteantud aeg täis, kuid hetkel veel tegevusi ei tehta. Sellisel juhul on Võru linn saatnud sõbraliku märgukirja. Kui ikkagi etteantud tähtajaks tingimusi ei täideta, võib tähtaega pikendada, kuid oluliselt karmimatel tingimustel. Võrusoo tööstusala väljaehitamisel rakendati samuti Euroopa Liidu tuge, lisaks oli tegemist väga soodsa asukohaga Võru linna ääres, vahetus läheduses paiknesid kõik kommunikatsioonid. Võrus külastati veel teistki ettevõtlusala, Võrukivi Tehnoparki, mille kommunikatsioonid valmisid samuti Euroopa Liidu toel ja koostöös erasektoriga. Antud ala on tänaseks täielikult realiseerunud ja on investeeringuid igati õigustanud. Jällegi, võttis seegi aega kümme aastat.

Tulles tagasi Suure-Jaani, külastati veel liimpuidu ettevõtet VinCom OÜ, mis kuulub samasse kontserni Keavas asuva Vindor OÜ-ga. Piirkonna olulist turismiobjekti, Suure-Jaani Tervisekoda, kus asub veekeskus tutvustas sealne juhataja Indrek Palu. Tegemist on Põhja-Sakala vallale kuuluva asutusega, mille maksude ja amortisatsiooni eelne kasum eelmisel aastal esmakordselt positiivne oli. See oli nüüdseks neli aastat ametis olnud juhataja oluline sihtmärk. Tema sõnul mängib selles olulist rolli mitmete rentnike olemasolu, samuti kooliujumine ning selle mahu suurenemine kohalike omavalitsuste kaasabil. Edaspidi oleks tema hinnangul suureks abiks majutuskohtade loomine Tervisekojas, kus on võimalik teatud ruumid väikesteks külaliskorteriteks ümber ehitada. See vajab aga kohaliku omavalitsuse otsust, mis ei pruugi nii lihtne olla. Just liigset kammitsetust arendustööde elluviimisel tõi juhataja välja. Abiks oleks asutuse tegevuse üleviimine sihtasutuse alla, millega vaikselt on ka alustatud.

Teekond jätkus Antsla suunas. Kobela tööstusalale, mis samuti 10 aastat tagasi valla initsiatiivil Euroopa Liidult tuge sai, kolis metalliettevõte Baltic SteelArc. Nende tehas valmis 5 aastat tagasi ja on tänaseks juba pisut väikseks jäänud. Samas on ettevõttel vaba naaberkinnistu, mis ettenägelikult juurde osteti. Ettevõttes töötab 47 inimest, kellest enamik tuleb ümbruskonnast ja umbes kümmekond on renditööjõud.

Antsla valla ettevõtlus- ja elukeskkonda tutvustas vallavanem Avo Kirsbaum. Tema sõnul on ettevõtlusalade väljaehitamise toetamine vajalik, sest vastasel juhul ei suuda piirkonda uusi ettevõtteid meelitada. Samas nentis, et pigem laienevad arendatud aladele juba olemasolevad ettevõtted ja uute leidmine väljastpoolt on ikkagi keeruline. Tulevikku vaadates plaanitakse osaleda tulevases Euroopa Liidu toetusmeetmes Võrumaa Arenduskeskuse eestvedamisel, et järgmist vallale kuuluvat maad ettevõtluseks väärindada.

Kohtumisel vallavanemaga osales ka Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse regionaalne investorkonsultant Asso Uibo, kes tutvustas Kagu-Eesti ettevõtluskeskkonda ningvälisinvesteeringuid. Ka tema sõnul investeerivad piirkonda ennekõike juba olemasolevad ettevõtted, kuid tema hinnangul peab ka nende jaoks investeerimiskeskkonda atraktiivsemaks muutma. Uibo aitab sealjuures leida sobilikke käimasolevad toetusmeetmeid ning vajadusel abistada investeeringu asjaajamisel kohalikul tasandil.

Raplamaa delegatsioonil õnnestus külastada Kagu-Eesti Innovatsioonikeskuse KEIK uhiuut inkubatsiooni teenindus- ja tootmishoonet, mis mahutab kuni 17 rentnikku ning pakub neile kiiret tuge ning koostöövõrgustikku üle Eesti. KEIK-i juhi Anita Hoole sõnul on aastate jooksul toetatud sadade alustavate ettevõtjate ponnistusi ettevõtlusega alustamisel, olgu selleks siis tootmise või teenindamise valdkond. 2000 m2 uuel ja kaasaegsel hoonel on palju huvilisi. Peale kasutusloa saamist sõlmitakse kohe esimesed lepingud.

Puidu Kompetentsikeskus Tsenter üllatas oma nutikate lahenduste ja võimalustega nii ettevõtetele kui õpilasfirmadele. Ülevaate maja ja keskuse toimimisest andis arendusjuht Jörgen Dobris, kelle asjatundlikkus tekitas osalejates palju huvi ning küsimusi. Näiteks puidu vastupidavuse testid ilmastikutingimustele ja uudsed taaskasutusmaterjalid tetrapakkidest või tekstiilist.

Peamiselt puitmööbli tootjaid koondava Lõuna-Eesti Puiduklastri tegevusi tutvustas klastri tegevjuht Hille Lillemägi. Umbes poolsada ettevõtet koondav organisatsioon pakub ettevõtetele erinevaid võrgustumise võimalusi ja koostööplatvorme, samuti ühiseid messikülastusi välisriikidesse. Kuna tegu on projektipõhise tegevusega, siis paari aasta tagant on vajalik uut rahastust taotleda.

Õppereisi lõpetas visiit Võrumaa Arenduskeskusesse, kus ettevõtlusvaldkonna suunajuht Kaido Palu tutvustas käimasolevaid projekte ning ideid uuteks algatusteks. Näiteks kavatsevad kolm maakonda- Võru-, Põlva- ja Valgamaa osaleda ühisprojektis umbes 9 ettevõtlusala taristu ehitamisel. Sinna juurde kuuluvad toetavate tegevustena turunduse elluviimine ja nähtavuse parandamine.

Õppereisi kavandades võeti teadlikult eesmärgiks vältida n.ö pealinnaregioone (Tallinn, Tartu), kus ettevõtlus edeneb iseenesest. Soov oli näha piikondi, kus ollakse pigem turutõrkeolukorras ja tuleb leida nutikaid lahendusi ettevõtluse soodustamiseks. Kahe päeva jooksul külastatud objektide ja kümnete arutluste käigus vastuvõtjatega jõuti paljuski tõdemusele, et läbimõeldud avaliku raha ning toetuste kaasamise abil on võimalik ettevõtluse käekäiku mõjutada. Reeglina võtab see aga aastaid ja võib tunduda raiskamisena, seda enam et vahetuvad poliitikud ja nende nägemused regionaalsest arengust.

Õppereisi korraldas RAEK Euroopa Liidu projekti „Atraktiivne Raplamaa ettevõtluskeskkond“ toel.

Harju-, Rapla- ja Läänemaa turismiorganisatsioon (DMO) soovib teada, kuidas kohalikud elanikud tajuvad turismi mõju oma piirkonnas.

Palun jaga oma arvamust anonüümses küsitluses ja anna väärtuslik panus turismi arendamisse.

Miks osaleda?

• Saad mõjutada piirkonna turismiarengut.
• Annad sisendi kohalikele omavalitsustele ja arendajatele.
• Aitad tõsta kogukonna häält regionaalpoliitikas.

Kõigi vastanute vahel loosime välja spaapuhkuse kahele – vali ise, kas Harju-, Lääne- või Raplamaal!

· Viimsi SPA (Harjumaa)
· Hestia Hotel Haapsalu SPA (Läänemaa)
· Ruunawere Postimõis, pakett sisaldab ka õhtusööki (Raplamaa)

Täitmine võtab umbes 15 minutit
Vastata saab kuni 15.09.2025
Küsitluse viib läbi Tartu Ülikooli Pärnu kolledž koostöös Harju-, Rapla-, Läänemaa DMOga.
Kaasrahastab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

Aitäh, et aitad kujundada kodupiirkonna paremat tulevikku!

Küsimustikku täitma