Siseturistide klienditeekonna uuring
Sihtkohtade arenduse koostööprojekti „Harju-, Rapla-, Läänemaa ja Tallinna linna piirkonna turismiarendus“ raames valmis piirkonna siseturistide klienditeekonna uuring.
Uuring põhineb klienditeekonna mudelil, mis kaardistas piirkonda külastavate inimeste käitumise kogu reisi ulatuses: inspiratsioon ja info otsimine, valikute tegemine, broneerimine, teele asumine ja kohale jõudmine, kogemus kohapeal ning reisijärgsed tegevused. Piirkonda külastanud inimeste uuringuandmete põhjal toodi välja turistide eripärad ja seejärel esitati peamiste külastajarühmade klienditeekonna kirjeldused. Uuringus ei vaadeldud eraldi Tallinna linna, kuna seal on varasemalt läbi viidud erinevaid külastajate ootuste ja vajadustega seonduvaid uuringuid.
Selleks, et välja selgitada külastaja käitumine sihtkoha valikul, reisi ajal ja reisijärgselt, viidi läbi 75 põhjalikku intervjuud piirkonda külastanud inimestega. Intervjuu küsimuste koostamise aluseks oli klienditeekonna mudel, intervjuude läbiviimist aitasid teostada Tartu Ülikooli Pärnu kolledži turismi- ja hotelliettevõtluse õppekava kolmanda kursuse üliõpilased.
Uuritavad tõid välja, et kolme maakonna kui terviku ühele meeleolutahvlile panemine oli väga keeruline, sest piirkonnal ei ole ühist kuvandit. Eraldi sihtkohaks piirkonnas on Haapsalu ja Tallinn, mille külastamine on reisi peamiseks eesmärgiks. Harjumaa ning Rapla- ja Läänemaa erinevus seisneb selles, et Harjumaa on kiire, Rapla- ja Läänemaa justkui aeglase elutempoga. Kõige tuntumad külastuskohad maakondade jaotuses on Rummu karjäär Harjumaal, Haapsalu linnus Läänemaal ja Järvakandi klaasitehas Raplamaal. Uuringu tulemustele tuginedes saab kokkuvõtlikult öelda, et Harjumaast rääkides mõeldakse väga sageli Tallinna. Raplamaa seondub enamasti maakonnast läbisõiduga ja Läänemaa seostub paljudele vastanutele terve Lääne-Eestiga, millesse kuulub suurem osa rannikust ning põhimõtteliselt ka kõik saared (mainiti Kihnut, Hiiumaad, Saaremaad, Muhut).
Uuringu tulemusena selgitati välja tootearendust vajavad kitsaskohad, mis võetakse aluseks klienditeekonna parendamisel.
Harju-, Rapla-, Läänemaa ja Tallinna linna koostööpiirkonna klienditeekonna uuring 2022
Harju-, Rapla-, Läänemaa ja Tallinna linna koostööpiirkonna klienditeekonna uuringu lühikokkuvõte
Harju-, Rapla-, Läänemaa ja Tallinna linna koostööpiirkonna uuringu esitlus (pdf)
Uuring valmis Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse koostöös hankepartneri Tartu Ülikooli Pärnu kolledžiga. Koostööprojekti rahastatakse läbi Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.
