Ragnar Tammsalu: Robotite kaasamine ei ole tulevikuteema, see on ammu käes

Tulevik kuulub automatiseerimisele ja digitaliseerimisele. Nii oleks võinud ehk öelda
kakskümmend või kakskümmend viis aastat tagasi. Nüüd on see aeg käes. Eriti täpselt teab seda
omast käest Ragnar Tammsalu, kes on ettevõtte Tactical Solution OÜ müügijuht.
Töötades Viljandimaa arenduskeskuses, on ta aastate jooksul nõustanud ligikaudu 200 ettevõtet
automatiseerimise ja digitaliseerimise küsimustes.
Ulmefilmides on kujutatud maailma, kus tulevikus haaravad robotid võimu enda kätte ning üritavad
maailma hävitada. See ei ole tulevik, mida näeb Ragnar Tammsalu. Ta on tööl ettevõttes Tactical
Solution OÜ, mis tegeleb külmkuivatatud toidupakkide tootmise ja müügiga. Esialgu olid need
mõeldud kasutamiseks militaarvaldkonnas, kuid leidsid kiirelt kasutust ka teistel elualadel. Nii
näiteks haaravad nende toidupakke oma seljakotti matkajad. Oma valdkonna põhjal tõi Tammsalu
automatiseerimisest näite, et seda toitu ei tõsta pakkidesse enam inimkäed, vaid ikka robotid. See
omakorda võimaldab inimesi rakendada teistsugustel, rohkem loomingulisematel positsioonidel.
Aga kas siin ei kerki üles hirm, et tootmise automatiseerimine ja digitaliseerimine kaotab ära
töökohad ja senised töötajad jäävad sissetulekuta? Tammsalu tõdes, et seda võib juhtuda ainult
vähesel määral. Tegelikult ei jää inimesed mitte tööta, vaid nad spetsialiseeruvad ümber.
Automatiseerimine ja digitaliseerimine ei ole enam ammu tulevikuteema. See on käes. Ühest
küljest võtab see tõesti inimestelt tööd ära, aga teisest küljest annab ka juurde. Küsimus ei ole
inimeste kõrvalelükkamises, vaid selles, kuidas olemasolevate inimestega toota rohkem, rääkis
Tammsalu.
Tema visiooni kohaselt oleks ettevõtetel võimalik toota neli kuni viis korda rohkem toodangut,
rakendades automatiseerimise võimalusi, säilitades sealjuures senise töötajate arvu. Ta lisas, et
Eestis on kasvuruum selleks tohutu. Ta rääkis kahe aasta tagusest kogemusest Taanist, kus ta käis
tutvumas sealse tootmisega. Taani on üks Euroopa edumeelsemaid riike, kus on tööstuses roboteid kasutusel hulgim. Meil Eestis plaanivad ettevõtjad osta endale võib-olla ühe roboti, aga me
peaksime vaatama Taani poole, kus neid on kasutatud juba aastakümneid, rääkis Tammsalu.

Rentimine annaks paindlikkust
Hirme seoses tootmise automatiseerimise ja digitaliseerimisega on mitut laadi. Mõned neist on
emotsionaalsemat, teised ratsionaalsemat laadi. Üks lähenemisviis on see, et kui alati on asju
tehtud ühtemoodi, siis milleks seda muuta. Olukord tundub tootjale mugav ja seega ei tunnetata
vajadust midagi muuta. Eriti vanemad juhid võivad öelda, et kakskümmend aastat on asjad sedasi
toiminud ning toimivad edasi ka, sõnas Tammsalu.
Veel üks hirm on kindlasti investeerimise ees ning kui palju see kõik maksma läheb. Kas
investeering ikka tasub end majanduslikult ära? Tammsalu ütles, et robotite hankimine on tänase
seisuga igal juhul kättesaadavam kui veel mõni aasta tagasi ning aja jooksul muutub see veel
odavamaks. Aga mis siis, kui mul on vaja teatud robotit ainult teatud perioodiks, näiteks kaks kuud?
Siis ei ole ju mõtet seda osta.
Praegu veel ei ole Eestis võimalust vajalikke roboteid rentida, kuid Tammsalu avaldas lootust, et
tulevikus oleks see võimalus olemas. Võiks täiesti vabalt olla, et olekski võimalus rentida omale
vajalikku robotit näiteks neljaks kuuks mingi kindla tellimuse tarbeks. See annaks juurde
paindlikkust.

Rutakad otsused võivad kalliks minna
Kogu automatiseerimine ja digitaliseerimine ei pea olema suunatud tootmise kasvatamisele.
Tactical Solution OÜ kasutab näiteks elektroonilist tööaja arvestamise süsteemi. See küll ei kasvata
tootlikkust, kuid pakub teistsuguseid hüvesid. Nii näiteks ei ole neil kasutuses tavapäraseid
võtmeid, vaid tööruumidesse pääsetakse uksekaartidega. Ilma võtmeteta on mugavam. Nii saame
jälgida, kes millal tööl käis, aga muidugi ei anna see juurde suurt efektiivsust, sõnas Tammsalu.

Iga ettevõte on omanäoline ja seetõttu on ka igaühe vajadused automatiseerimise ja digitaliseerimise
järele individuaalsed ning vajaduspõhised. Kalliks võib maksma minna see, kui tehakse rutakaid
otsuseid ning hangitakse masinaid, mis tegelikult ei ole sobivad. Nõu tasub küsida targematelt.
Kõik ei saagi teada kõike. Kohati võib see nõu ka maksma minna, aga mina oleksin küll valmis hea
nõu eest maksma 500 eurot, kui see aitab mul teenida 100 000 eurot, rääkis Tammsalu.
Ühtlasi viib ta kolmapäeval, 6. oktoobril Raplas koos Jüri Riivesega läbi koolitus-seminari, mis keskendub automatiseerimise ja digitaliseerimise valdkonnale.

Siim Jõgis
Raplamaa Sõnumid

Automatiseerimine ja digitaliseerimine – võivad need sobida ka minu ettevõttele?

Viimastel aastatel on jätkuva tööjõupuuduse ja tootlikkuse suurendamise vajadusest lähtuvalt üha
enam juttu digitaliseerimise ja automatiseerimise olulisusest ettevõtte arengus. See aga on seadnud
firma omanikud küsimuse ette, kas uudsed lahendused sobiks ka minu ettevõttele ja mis reaalset
kasu sellest on?
Siiani paistab ju kõik toimivat. Aga kas ikka toimib? Tegemist on õigustatud küsimustega, kui
arvestada, et esimeses järjekorras seondub meile digitaliseerimisega ehk midagi keerulist ja
kõrgtehnoloogilist, mis on kallis ja kättesaamatu. Või arvatakse ekslikult, et ettevõte pole
tehnoloogiliste uuenduste rakendamiseks piisavalt suur.
Tegelikult on nende esmapilgul keerulisena tunduvate sõnade taga kogu asi lihtsam. Määrav ei ole,
kas ettevõttes töötab 1, 2, 20 või 100 inimest. Oluline on tuvastada valukoht, kuhu mingit ressurssi
kulub ebamõistlikult palju, ning lahendada see väikese programmijupi või masinaga.
Digitaliseerimise kohapealt oleks hea näide kas või elektrooniline tööaja arvestamise süsteem, mis
saadab iga töötaja tööaja alguse ja lõpu otse raamatupidamisprogrammi. Süsteem on kiire ja tõhus,
mis säästab aega nii töölistel kui ka raamatupidajal, kes ei pea seda enam käsitsi tegema. Lisaks
väheneb võimalus arvutuslikuks eksimiseks ja edasisteks vaidlusteks. Automatiseerimise kohapealt
aga võiks ettevõtte territooriumi väravas istuvat inimest asendada automaatne sõidukite
numbrituvastus ja tõkkepuud liigutav seadeldis. „Väravavahti” saaks aga selle asemel rakendada
väärtust loovate tegevuste juures.

Hoiakute muutmine
Uuenduste ellukutsumiseks on vaja senisest mugavustsoonist välja tulla ja tunnistada endale, et kõik
ei ole ehk päris nii, nagu olla võiks. Asju saab teha paremini, kiiremini ning efektiivsemalt. See, mis
toimis viis aastat tagasi, ei ole täna enam jätkusuutlik. Seega on vaja ettevõtte arenedes järjepidevalt
tegeleda eneseanalüüsi ja protsesside jälgimisega ning pudelikaelte tuvastamisega. Pudelikaelte all
pean silmas ebaefektiivsust, mis röövib raha või takistab kasumi maksimeerimist. Sama oluline on
hoida end kursis kiiresti muutuvas maailmas toimuvate uuendustega.
Kõik see taandub meie hoiakute juurde, et kas soovime olla pidevas arengus edestamaks enda
konkurente ja pakkuda suuremat lisandväärtust oma klientidele. Muutustega alustamiseks on hea
võimalus end kurssi viia LEAN ehk timmitud tootmise põhimõtetega. LEAN põhimõtted, mida
maailmale tutvustas autotootja TOYOTA, on tänaseks midagi palju enamat kui konveierilt tulevate
autode lõpparv. Timmitud tootmisest on tänapäeval saanud mõtteviis, mida kasutatakse üha
enamates organisatsioonides ülemaailmselt.
Timmitud ehk kulusäästlik tootmine on protsesside ja ettevõtete juhtimise viis, mille puhul ressursse
kulutatakse üksnes lõpptulemuse huvides. Põhifookus keskendub sellele, mille eest klient on valmis
maksma. See võimaldab kaupu toota ja teenuseid osutada kaks kuni kolm korda vähema
ressursimahukusega kui tavapärase tootmisviisi puhul. Timmitud tootmise (LEAN) põhimõtetest
arusaamine ja nende rakendamine enda ettevõttes on üldjuhul oluline abi muutuste ellukutsumiseks
ja ebaefektiivsuste vähendamiseks. Siinkohal ei ole tõesti vahet, kas tegu on tootmis- või
teenusettevõttega, mikro- või suurettevõttega. Nende põhimõtete järgimine on esimene suurem
samm kitsaskohtade tuvastamiseks ja muutustega alustamiseks.

Kokkuvõtteks
Kui soovid teistsugust tulemust, siis ära tee täna samu tegevusi, mida tegid eile. Siinkohal tulevadki
teile appi digilahendused ja protsesside automatiseerimine. Koostöös maakondlike arenduskeskuste
võrgustikuga ja pakutava digitaliseerimise alustamise toetusega on tootmisettevõtetel võimalik teha
esimesed sammud enda ettevõtte moderniseerimisel.

Täpsem info Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse kodulehel www.raek.ee.

Ermo Brecher
toetuse projektijuht
RAEK