“Turvas ei lähe enam ahju” ehk Ressursside säästlik ja tark kasutus

Foto: Reelika Vaabel

Just ressurssidest ja nende säästlikust ning targast kasutamisest räägiti lõppenud ettevõtlusnädalal Raplamaa majandusfoorumil Märjamaa rahvamajas 3. oktoobril.

Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse (RAEK) eestvedamisel juba 11. korda toimunud majandusfoorumil osalesid Raplamaa ettevõtete juhid, kohalike omavalitsuste ja partnerorganisatsioonide esindajad. Päeva mõte on kokku tuua avaliku ja erasektori esindajad, et arutada ja leida ühiseid lahendusi ressursside tõhusamaks kasutamiseks, mõelda ühiselt, kuidas praeguses majandusolukorras toetada ettevõtluskeskkonna arengut ning tõsta esile Raplamaad kui positiivset investeerimiskeskkonda.

Tervitussõnadega majandusfoorumi avanud Märjamaa vallavanem Triin Matsalu viitas kohaliku omavalitsuse, ettevõtjate ja ka kogukonna omavahelisele suhtlusele ning tõi hea näite, kus kortermaja elanikud olid vastu ettevõtte laienemissoovidele, kartes sellega kaasneva müra ja liikluse suurenemist. Suheldes kõikide osapooltega eraldi ja lõpuks ka koos ühise laua taga, lahendati üsna kiiresti tekkinud pinged ja ettevõtja sai hakata oma plaane kogukonnaga veelgi rohkem arvestades ellu viima.

Maailma, Euroopa ja Eesti majanduse olukorrast ehk kui hull siis asi tegelikult on, rääkis SEB-i tuntud majandusanalüütik, Nestor & Koppel majanduspodcasti kaassaatejuht Mihkel Nestor. Tema hinnangul ei paista Eesti majanduse seis ega ka tulevikuväljavaated väga halvad. Kasutades väljendit „nähtamatu majanduslangus“, viitas ta väga kõrgele tööga hõivatute arvule. See tähendab, et tööturu seis on pigem hea, sest ka töötuse määr on madal.

Kohanemine kõrgete intressimääradega on olnud pehme, inflatsioon on pidurdumas. 2025. aastaks prognoosib ta 3,5% inflatsiooni ja 5% palgakasvu. Samas ei saa märkimata jätta, et prognoosid ei arvesta tihtipeale tulevikus kehtima hakkavaid maksumuudatusi.

Raplamaa on väga oluline logistika- ja transiidimaakond, sest seda läbivad nii Via Baltica kui ka ehitusjärgus Rail Baltic. Viimase arenguid ja tuleviku väljavaateid tutvustas Rail Baltic Estonia OÜ äriarenduse valdkonna koordinaator Harri Aro, kelle sõnul senise ehitustegevuse elluviimine lõikude kaupa on andnud võimaluse hangetes osalemiseks ennekõike Eesti ettevõtetele. Tulevikus on raudteetransport põhja-lõuna suunal oluline alternatiiv senisele maismaa- ja meretranspordile.

Päevajuht Villu Vatsfeld, TalTechi väikelaevaehituse kompetentsikeskuse juht, Digisaare eestvedaja rääkis kiire interneti mahajäämusest Eestis ja võimalikust arenguhüppest seoses investeeringutega andmeside mahtude ning ligipääsetavuse kasvu. Tema hinnangul on vajalik ca 24 miljoni suurune investeering Raplamaale, et 5G võrk jõuaks kõikjale maakonnas. Üle-eestiliselt oleks „tõrke“ ületamiseks vajalik maksimaalne investeering (kaabel maa sees) Eestis kokku 400 miljonit eurot.

Turba rolli majanduses tutvustas turbatootmisettevõtte ERA Valduse AS-i tegevjuht Allar Peek, kes kummutas müüdid turbast kui kütteallikast, sest tänapäevane turbatööstus ei ole briketitootmine, vaid kõrgtehnoloogiline köögiviljade kasvatamine. Ta lisas, et turbal põhinevaid kasvusubstraate kasutatakse väga paljude taimede kasvatamisel. Turvas on sealjuures kõige universaalsem ja efektiivsem substraadi koostisosa.

Peegi sõnum oli, et riik ei tohiks piirata kaevelubade taotlemist vanade tõekspidamiste alusel, vaid mõistma, et turbatooted panustavad oluliselt toidujulgeolekusse ning me ise loome oma varustuskindluse.

Päikeseenergia ja akupankade jälgimise nutika lahenduse MyGrid looja ning Lean-juhtimise ekspert Virgo Tuul andis põhjaliku ülevaate elektrikasutuse nutikast programmist, millega on tänaseks liitunud üle 70 kasutaja. Nende hulgas Jäämari jäätisetehas, kus jäätise tootmisele kuluva elektri hind on praktiliselt 0 eurot. Seda võimaldavad katusele paigaldatud päikesepaneelid, inverter, akupank, müügiõigus ja muidugi MyGridi tarkvara, mis juhib elektrit nutikalt tootjate, salvestajate ja tarbijate vahel, pidevalt kasu maksimeerides. Tuule sõnul ei saa MyGrid kunagi valmis, vaid areneb pidevalt vastavalt vajadustele. Just sellepärast ongi süsteemiga liitudes võimalus pidevalt tarkvara uuendada, sest täiustamine toimub iga päev.

RAEK-i juhi Janek Kadariku sõnul on Eestis ettevõtluskeskkonna arengule kaasa aitamisel vastutus hajunud ja tihtipeale küsitakse, kelle ülesanne see tegelikult on. Tema arvates saab selles valdkonnas edu saavutada ainult tihedas koostöös ettevõtjate ning avaliku sektori vahel. Loodame, et ka tänavusel majandusfoorumil käsitletud teemad, saadud teadmised ning kontaktid aitavad kaasa koostöö edenemisele.

Kõikide eelpool nimetatud esinejate ettekanded on leitavad RAEK-i veebilehel rubriigis “Raplamaa Majandusfoorum”.

Sündmuse läbiviimist kaasrahastas Euroopa Liit projektiga “Atraktiivne Raplamaa ettevõtluskeskkond”.